Alustaks sellest, et mul oli Peetriga "The Talk"... Mina alustasin rääkimist. Algul seisin tükk aega wc's ja kogusin jõudu. Põhimõtteliselt rääkisin kõik ilusti välja, et miks ma olen käitunud ebanormaalselt peale seda, kui ta on "amelenud" allkorrusel (that's what he's calling it...) ja palusin ka selle pärast vabandust (va loomulikult sünnipäevajärgse hommiku pärast!)! Ta ei öelnud sõnakestki selle kohta, et ma kasvõi natukenegi meeldiksin talle (just as I suspected..) ja lubas mulle, et järgmine kord, kui all "amelemiseks" läheb, siis hoiatab mind ette, et saaksin kõrvaklapid pähe panna või välja jalutama minna... Olen rahul sellega! Ega ma oodanudki rohkemat (no tegelt lootsin küll, aga nuh! reaalsus on ikka tavaliselt erinev minu lootustest!).. ;)
Eile jalutasin töölt koju ning minust sõitis mööda kiirabi. Aga selle asemel, et bussi peale kirjutada "Kiirabi" oli seal "Ambulance". Hmm.. Are we in England? Or is it just the European Union thing? :S What ever happend to the good old "Kiirabi"? It got canceld?
Moel on ka sellised muutused toimunud, et jube kohe... Näiteks selle aasta jooksul on seal olnud juba 3 surmajuhtumit - kaks poomist ja üks väidetav mõrv... Viimane oli poomisjuhtum, kus naine, keda ka mina tundsin (noh daah - seal ju kõik teavad kõiki) poos end üles, sest väidetavalt avastati tal vähk (vähemalt nii räägitakse küla peal). Aga miks on see šokeeriv, on seepärast, et 1) ta jättis endast maha umbes 7 aastase tütre ja 17 aastase poja ning 2) naise leidis ukselingiküljest rippumast ta oma EMA! Minu ema muretses selle pärast, et selline asi jätab ju jälje igaveseks vana naise silme ette... Mina aga olin just õnnelik, et ta 7 aastane tütar ei leidnud oma ema nii...
Ma ei saa üldse aru inimestest, kes valivad selle tee... Ma võin olla niiiii sügaval oma mustas augus, et isegi mikroskoobiga poleks näha valgust, isegi SIIS ei teeks ma sellist asja (No eks üks teguritest oleks see, et ma kardan valu!:P)... Aga ikkagi! See on nii isekas! Seda tehes saab ainult seda tegev inimene lahti oma muredest ja probleemidest. Aga mis saab ta sõbradest/tuttavatest/sugulastest? Inimesest, kes ta leiab... Selle peale ei mõelda kunagi... Ja see ongi peamine põhjus, miks ma võin sellest küll mõelda ja rääkida, kuid miks ma seda EALESKI ei teeks... Ma võin küll olla isekas ja enesekeskne, aga selline ma ka nüüd pole...
SIIS! 22. septembril viidi vanglasse minu "elu armastus", kui veel Moel elasin - Priit... Peksmise eest! Imestan seda, et ta on enne niiiii palju kordi peksa saanud ja peksnud ja siis NÜÜD lõpuks pandi kinni! Irooniline on see, et tal oli 24ndal septembril sünnipäev! 22 sai!
Järgmisena võtaks käsile oma venna! Kes on puhas "ingel" meil seal Moel! Ma ei mäleta, mida ta tegi, aga ema võttis talt mingi nädala aega tagasi arvuti kasti ära... Ema paar päeva tagasi vaatas kogemata riidekappi ja leidis sealt mingi võõra arvuti kasti... Reneed (mu venda) on suht VÕIMATU karistada.. Ta leiab IKKA mingi mooduse, et sellest välja saada! Ta võib kasvõi pisarad mängu tuua, peaasi, et inimesed usuksid ta valet!
Aga seekord ületas ta KÕIK piirid. Nimelt pani ta tuuri ema pangakaardi ja kergendas ema kontot KAHE T.U.H.A.N.D.E. krooni võrra! Peale selle kuulmist oli mul suu niiii kinni, kui vähegi võimalik! Vend on mul ÜKSTEIST ja teeb selliseid asju... Kardan mõelda, millega ta hakkama võib saada, kui vanemaks saab...
Ema ei teadnud mida teha poisiga. Ei osanud ka mina aidata! Veidike järele mõelnud helistasin emale ning soovitasin tal võtta ära Reneelt KÕIK, mis poisile meeldib: arvuti, mobiil, male ring, sõbrad, külalised, telekas... Ja seda kuuks ajaks! Ning soovitasin emale veel teha nii, et IGA venna reeglitest üleastumine lisaks arestile juurde veel ühe päeva! Isiklikult arvan, et see on leebe karistus! Aga ma ei oska midagi hullemat välja mõelda...
Kui nüüd tagasi tulla minu juurde, siis minuga on kõik okei praegu! Tööd tuli juurde, seega järgmine kuu peaks(!) raha rohkem saama! Hetkel olen ilgelt õnnelik, et suutsin sellest pisikesest Hollywood'i meenutavast külast välja rabeleda ning kui võrrelda nende elu ja minu elu, siis olen ikka paganama rahul enda omaga. Sest mul on sõbrad, hea töö, kool, katus peakohal ja söök laual! Pole millegi üle nuriseda (va fakt, et puudub kaaslane...)!
Ainuke asi, mis mu meelt sel nädalal veidike kurvastanud on, on selle nädala laul, mis on ühest küljest IMEILUS, aga teisest küljest (kui tähelepanelikult sõnu kuulata) MEGA kurb, sest ta räägib leinast:
Dido - See The Sun
PS! Kui loete - KOMMENTEERIGE! Ja nii iga kord, kui lisan mingi sissekande! Sest see on suurim paljudest põhjustest, miks üldse kirjutan - I wanna know what you think!
Tänan Tähelepanu Eest! :)
