Mr L & the Clarity

Vahepealne aeg möödus tavapäraselt. Käisin tööl, käisin Vitali juures, oli sõpradega jne jne jne . Vitaliga ei läinud midagi paremaks, ega läinud ka midagi halvemaks . Kõik liikus edasi stabiilselt, sama vana rada pidi .

Reedel (26.11) teadsin, et ta ex tuleb Tallinnasse ning nad lähevad koos välja . Juba sellest kohe kuuldes ütlesin V’le, et tulen KINDLASTI G’sse neid piiluma . Kuna X’ist keegi minuga kaasa ei suvatsenud tulla, siis läksingi ühe teise tuttavaga kahekesi . Midagi hullu ma ei näinud . Suhtlesid omavahel nagu kaks sõpra . Sain Vitaliga isegi suitsuruumis natukene juttu ajada, kuid kohe kui ta ex sisse tuli jäin ma vait ning tegin näo, et ei tea kedagi . Meelega tegin nii, kuna Vitali on mulle korduvalt öelnud, et ta ei taha, et keegi teaks, et tal keegi on ja seega teiste läheduses ei öelnud meelega talle sõnagi ega teinud temast väljagi . :D Aga muidu jäin nähtuga väga rahule .! :)

Laupäeval (27.12) olin jälle magamata tööle roninud . Peale seda pidin kokku saama ühe uue tuttavaga, kellega gayromeos tükk aega juba suhelnud olime . Blond, 29. aastane, meganunnude kutsikasilmadega mees, kellele paneks nimeks Mr L (sest ka msn’is ütlen talle nii :P) . Ta tõi mulle ka kohvi . Tõsi – ta tõi mulle küll Cappuchino ilma suhkruta ning see oli suht vastik, aga idee ja teostuse pärast juba tõmbas mul südame soojaks ning annaks 10 boonuspunkti selle eest .! :) Igatahes ta viis mind PÖFF’ile vaatama filmi „Loose Cannons“ . See oli esimene kord, kui ma PÖFF’il käisin . Aga filmiga jäin rahule ning ka seltskond oli vägagi meeldiv .! :) Peale filmi pidi ta minema ühele veiniõhtule ning mina läksin koju magama .

Pühapäeval (28.12) oli Laura kord filmi näidata ning tema näitas meile filmi „Breakfast with Scot“ . Kuigi olin seda juba eelnevalt näinud ja esimesel korral ei meeldinud see mulle absoluutselt, jäin ikkagi rahule, sest teist korda vaadates tundus ta poole parem ning lõpus kiskus isegi pisara välja .! :P

Kolmapäeval (1.12) läksin töölt varem ära, et minna ühele AIDS’i koolitusele, mida EGN korraldas . Kutsusin ka Mr L’i endaga kaasa ning tüüp oli koheselt nõus . Koolitusel idee järgi midagi uut mulle ei räägitud, kuid huvitav ja lahe oli ta sellegipoolest . Üks vanem meesterahvas, kes meid seal koolitas ütles, et ta on juba 22 aastat elanud HIV’iga . Ja kuigi pole ma (omateada) kunagi HIV positiivse inimesega ühes ruumis olnud, ei olnud see üldse šokeeriv minu jaoks . Mis aga mul TÄIESTI karbi lahti lõi, oli aga see, kui ta ütles, et on oma partneriga juba ÜHEKSATEIST AASTAT koos olnud .! Peale seda olin kohe tükk aega tumm . xD
Saatsin Mr L’i trammile ning ise sõitsin koju, kus natuke Takiga rääkisime ja siis otsustasime, et teeme ühe rohelise õhtu . Otsustatud – tehtud . Taki tegi kõik valmis ning ka Villu ühines meiega . Kuid kui asi tehtud ja mõte pilves, kadus Villu kusagile ära ning me jäime Takiga kahekesi . Ega sellegipoolest oli lõbu laialt ning sain isegi Mr L’iga natukene msn’i teel flirditud .! ;)

Neljapäeval (2.12) otsustasime Takiga sama asja Taneli auks korrata . Oli ju ikkagi Taneli 24. Sünnipäev ja seda tuli ju kuidagi tähistada . Tanelgi oli meiega ühel nõul ja kohe, kui koju jõudsin peale tööd, oli tema juba seal ning nad Takiga valmistasid põhirooga ette .! :P Naerda sai palju ning õhtu oli lõbus (kõik on ka kindluse mõttes lindis xD ) .! ;)

Reedel (3.12) siis tähistasime kõik koos Taneli sünnipäeva uuesti – seekord ikka korralikult (ehk siis jookidega) . Kamba peale kinkisime talle selle aasta Eesti Eurovisiooni eelvoorude vahepalade lugude plaadi, millel on need nn naljalood, mida Märt Avandi ja see teine tüüp tegid .! :D Aga tema jäi igatahes kingiga väga rahule (või siis on ta väga hea näitleja) ning õhtu oli okei .!
Peale X’i läksid nemad veel G’sse edasi, kuid mina võtsin suuna kodu poole ning peale mõnusat 45. minutilist jalutuskäiku keset ööd ja lund, olingi mõnusalt omas voodis .! :)

Laupäeval (4.12) oli tööl olla juba parem, kuna olin eelnevalt natukenegi magada saanud . Õhtul läksin Mr L’i juurde, kus sa salatit ja saiakesi ja natuke alkoholi ja natuke veel alkoholi ja siis selle peale veel natukene alkoholi . Lõpuks kustusin ta voodis ära ja hommikul ärkasin tundes end paremini, kui iial varem .! :) Mis siis, et öösel midagi ei juhtunud, aga ikkagi oli väga hea magada tema kõrval .

Pühapäeval (5.12) oli siis kätte jõudnud Meelise kord ning tema näitas meile Prantsuse komöödiat „Wasabi“ . Mina vaatasin seda juba kolmas kord ning seegi kord nautisin filmi väga hea meelega, kuna viimasest korrast oli möödas… Päris kaua .! :P

Esmaspäeval (6.12) oli siis plaan minna Vitali juurde ja öelda, et „Vsjo .! Aitab naljast . Meist ei tule midagi välja .!“ No muidugi mitte just nii, vaid ma oleks ikka välja mõelnud liigutava ja südantlõhestava kõne sinna juurde ning äkki isegi paar pisarat välja pigistanud, kuid ta RAISK ei olnuki tööl… :S Igatahes rääkisin temaga siis natukene msn’is ja üritasin välja uurida, et millal ta siis tööl on, et saaksin temaga näost näkku rääkida ja iga kord kui seda küsisin, vastas ta mulle: „Ma ei tea .!“ Kui ta oli mulle juba kolm korda sama öelnud, siis lõpuks otsustasin, et aitab küll . Ütlesin siis talle, et olen paar korda väljas käinud ühe kutiga ning see kutt on minusse armunud… Siis meelega tegin väikese pausi ning jätkasin: „Ning ka mina olen temasse armunud .!“ Selle peale ei öelnud ta midagi . Küsisin siis, et kas ta on mu peale pahane ja ta ütles, et: „Ei ole .! Ma ei ole sinu peale üldse pahane .! :)“
Õhtul läksin kohe kergema südamega Mr L’i kõrvale magama .!

Teisipäeva (7.12) hommikul oli nii lahe trammiga tööle sõita, sest 1) ärkasin ju meganunnu mehe kõrval ning 2) nägin läbi trammi akna kahte tuttavat, keda polnud väga kaua näinud – ühte vene tuttavat ning Mäx’i .! :)

Reedel (10.12) oli pidu Joosepi juures ning kui öösel koju joogise peaga jõudsin, siis võtsin ette arvuti ning kirjutasin nii:
„Tööl olles oli mul hea tuju .! Millegi pärast oli mul VÄGA hea tuju .! Karstin südames, et äkki pean laupäeval töötama ja seetõttu pean ma laupäeval jälle zombina tööle tulema ja siis pool päeva töö juures koolema, kuid siis tuli projektijuht Tiina ning teatas rõõmustava uudise - sel nädalavahetusel tööd ei ole .! See tegi minu tuju veelgi rõõmsamaks . Lisaks sellele leidsin internetist minu VÄGA oodatud filmi „Burlesque“ soundtrack'i ja tõmbasin selle koheselt oma mp3'e ning kuulasin seda terve õhtu . Ehk siis... Minu tuju oli nii maksimumi peal, kui vähegi võimalik .!
Tööl olles kirjutas Taki mulle, et kas ma teadsin, et tänane pidu toimub Joosepi juures .? Loomulikult ei teadnud ma sellest midagi, kuna keegi polnud sellest mulle sõnagi öelnud .
Peale tööd siis läksin koju, sõin, käisin poes joogi järgi ning suundusin Joosepi juurde . Seal olles jõin rahulikult oma jooki ning tundsin end teistest nii kaugel, kui vähegi võimalik . Istusin seal baaripuki peal, kuulasin nende juttu, jõin oma jooki ning tundsin, et olen küll teistega ühes toas, kuid olen neist väääga kaugel... Siis keegi tegi mingi nalja (ma pakun, et see oli Tanel) ja järsku olin nendega jälle ühes pundis . Siis rääkisime edasi, tegime kõik koos nalja, rääkisime oma kõige ekstreemsematest seksikogemustest ja teistest asjadest .! :D
Kuigi minu uus silmarõõm (Mr L) ei lubanud meiega ühineda, ega lükanud oma tulekut ka ümber, olid minu lootused loomulikult laes . Ootasin siis teda ja saatsin talle isegi sõnumi, et tänase peo asukoht on liikunud tema elukohale lähemale . Üheteist ajal saatsin uue sõnumi: "Hei .! Kas sa täna ei tulegi .? :(" Vastus tuli alles pool tundi hiljem, kui ta helistas mulle ja ütles, et on liiga väsinud, et ühineda... No mida ikka 29. aastasest oodata .? xD
Kuigi pool minust sai temast täiesti aru, oli ikkagi teine pool minust mega kurb, sest ma väga ootasin teda... Istusin siis baarpukile tagasi ja ootasin, et saaks minema minna sealt . Et saaks edasi juua ja tantsida kõik oma mured minema . Aga nad venitasid ja venitasid ja venitasid .... Ja siis lõpuks otsustasin oma mp3'e mängima panna ja välja suitsule minna . Aga enne seda, kui ma välja läksin, istusin ma seal ja vaatasin Tanelit, kes meeleheitlikult Allanile taksot üritas kutsuda ning tänu kurvale loole, mida tol hetkel kuulasin, läksid silmad märjaks ning paar pisaratki kukkusid . Otsustasin välja suitsule minna . Läksingi . Kuulasin sama lugu repeat'i peal ning rohkemgi pisaraid voolas külmas õhus mul silmist . Mitte selle pärast, et ma tahtsin, et Mr L oleks minuga, vaid Taneli pärast...
Kogu minu sõpruskond algaski ju Meelisest, Railist ja Tanelist... Ja siiani on Tanel olnud see, kes on kõige kauem mind taluda suutnud ja kõige kauem olnud minuga . Ta ei ole just kogu aeg minuga (tal ju ka enda elu), aga ikkagi... Ja just temaga ongi mul viimasel ajal tekkinud mingisugune nn lõhe... Teisi ma ei saa temaga võrreldagi, sest teisi ma pole nii kaua tundnud, aga tema ... Tema on minu jaoks... Ma ei teagi mis, aga teda ma olen kõige kauem teadnud ja viimasel ajal... Lihtsalt tunnen, et teistega on tal parem klapp... Teistega on tal rohkem ühist, kui minuga . Isegi, kui peod on minu pool, siis vanasti Taki ütles alati minule: „Sinu peod on ju need .!“ Aga viimasel ajal pole ma üldse tundnud, et pidu on MINU . ALATI on nad kohal varem kui mina ja alati on neil omavahel omad teemad (neil ehk siis Joosepil, Takil ja Tanelil) . Teemaks on küll WOW, aga ikkagi - ühine teema . Iga päev nad mängivad seda ja iga päev nad selles mängus suhtlevad omavahel ja st iga päev nad muutuvad lähedasemaks omavahel ja mina... Mina muutun kaugemaks .! :'(
Igatahes läksin siis õue ja nutsin . Siis läksin trepikotta tagasi ja selle asemel, et tuppa tagasi minna, istusin korrus kõrgemal ning nutsin edasi...
Siis lõpuks otsustasin - aitab pisaratest . Läksin tuppa tagasi . Tahtsin Mr L'ile saata sõnumit, kuid kuna mul kõneaeg sai nähtavasti otsa, siis ei saanud ma seda teha . Saatsin hoopis Joosepi numbrilt talle sõnumi kolmveerand kaks: "Hei .! Anna andeks, et nii hilja segan, aga K.U.I. sa ei maga, siis ma väga tahaks tänase öö sinu juures veeta .! :) KUI sa ei maga, siis palun helista .!" Of course he never did, aga ikkagi... KUI ta oleks helistanud, oleks ma hetkegi mõtlemata oma s... teised jätnud ning läinud tema juurde .!
Aga ta ei helistanud .! Seega läksin teistega X'i .! Teine korrus oli sel korral suletud ning seepärast seisime esimesel korrusel kõik . Sain natukene isegi tantsida . PJ parim sõber Valera oli seal, kellega sain 4 tantsu tantsida . Temaga on küll hea tantsida, kuid mis mind alati häirib on see, et ta küll ÜTLEB, et ma olen seksikas ja hea ja lahe, kuid kui me tantsime kahekesi, siis ta 75% ajast vahib ringi, mitte mulle otsa... Aga kuna ma VÄGA tahtsin tol korral tantsida, siis ma ka tantsisin.... Natukene veel seisime seal ning siis läksime kõik koju ära... Joosep veel jäi sinna, kuid Tanel sai oma takso ning me Takiga tulime teise taksoga .! :)“
Kindlasti kõlab praegu nagu ma süüdistaks Tanelit milleski .! Ei .! Kohe kindlasti mitte .! Ma lihtsalt istusin tol öösel arvuti taha ja panin kirja just nii nagu tol hetkel end tundsin . Mõtlemata sellele, kas minu sõnad võivad kellelegi haiget teha või mitte . Ma lihtsalt võtsin arvuti kätte ja olin aus …

Laupäeva (11.12) õhtul ronisin Mr L’i juurde . Alguses rääkisime niisama maast ja ilmast, kuid siis kiskusin meelega teema tõsisemaks, kuna teadsin, et ta tahab millestki rääkida, kuid ei teadnud täpsemalt millest ja see ajaski mind hulluks .! :P Olen alati öelnud (ja ütlen ka edaspidi): „Curiosity killed the cat and I’m next .!“
Lõpuks ta siis tegi oma suu lahti ja küsis: „Mis on sellest teisest kutist saanud .?“ Minul muidugi suu kõrvuni ja tuju laes, kuna ma meelega polnud öelnud talle, et Vitaliga esmaspäeval kõik lõpetasin, sest tahtsin et ta ise küsiks . It was a small test and he passed it with flying colors .! ;) Siis rääkisime veel sellest, mida me üksteiselt antud hetkel ootame ja öösel… Let’s just say it ended very good .! ;P

Pühapäeval (12.12) äratas ta mind megamõnusa musiga ning ärgates ootasid mind pannkoogid .! :) Ahh… A girl could get used to this .! xD Natuke veel ajasime juttu ning siis läksin välja . Otsustasin minna Ülemistesse Katjat vaatama .! :) Temaga veel lobisesin seal paar tundi, siis läksin koju, käisin pesemas ning peale seda läksin kontorisse, et jõulupeoks üks väike film koos paari teise töökaaslasega teha .
Koju jõudsin mingi kümne ajal ning siis passisin netis umbes kolmeni . Magada ma tegelikult ei saanudki, kuna nägin terve öö ühte ja sama unenägu, et jään tööle hiljaks ning tänu sellele ärkasin iga poole tunni tagant üles, et kontrollida, ega ma tööle hiljaks jää…
Terve nädala olin jumala kindel, et jätan tuleva reede vahele . Lihtsalt vahelduse mõttes ja veedan selle Mr L’iga . Tema aga ütles, et ta ei saa kokku saada, kuna ta on väga väsinud peale kooli ning läheb otse magama .

Reedel (17.12) otsustasin, et ikkagi siis osalen iganädalasel istumisel . Jõudsin koju (ning tüüpiliselt olid juba teised ees), käisin pesemas ja läksin oma tuppa arvuti taha, et Nanny’t vaadata ja süüa, sest ma tõesti ei taha enam kunagi tühja kõhu peale juua . Umbes kümne aeg sain valmis ning ühinesin teistega .
Istusin siis seal tugitoolis, valasin klaasi täis ning lihtsalt jälgisin teisi . Mingi hetk istusin lihtsalt eemale diivanile . Olin täiesti kindel, et ma ei taha rääkida kellelegi, mis mind häirinud on, kuid siis tuli Taki minu juurde ja hakkas puurima mind, et miks ma nii vaikne ja eemaletõmbunud olen jne jne jne . Lõpuks kutsusin Taki ja Taneli enda tuppa ning rääkisin kõik südamelt ära . Tanel isegi luges selle teksti läbi, mille olin eelneva reede öösel kirja pannud .
Vestluse tulemuseks oli siis see, et ma lõpuks mõistsin, et viga ei ole ei minus ega ka nendes . Lihtsalt olukord on muutunud . Nagu Tanel ütles, et vanasti sõltusid reedesed peod enamjaolt minust, sest peod olid koguaeg minu juures . Et kui ma oleks tahtnud, siis oleks ma võinud mingil reedel öelda, et sorry, ma täna ei taha pidutseda ja seega oleks ka neil pidu pidamata jäänud . Loomulikult ma seda küll kunagi ei teinud, kuid ikkagi… Reedesed õhtud sõltusid minust ja nähtavasti alateadvuses ma tundsin seda . Kuid nüüd… Nüüd ei sõltu see enam minust ja seepärast ma vist olegi tundnud end teistest nii kaugel ja vähem tähtsana, vähem vajalikuna … Ning see, et nad on omavahel lähedasemaks veel saanud… No see on lihtsalt elu . Kõigil kolmel pole töökohta, kõigil kolmel kõik päevad vabad ja kõik kolm mängivad ühte ja sama mängu . Loomulikult nad suhtlevad seal iga päev ja muutuvad selleläbi ka lähedasemaks . Ei saa mina sinna midagi parata . Lihtsalt üks elu paradoksidest .! :) Mina pean lihtsalt kuidagi kätte võtma ja ära harjuma, et ma pole enam neile NII vajalik, kui vanasti . Loomulikult olen neile sama südamelähedane, kui ennegi, nagu Tanel mainis, kuid tähtsusetase on langenud kõvasti …
Mina vähemalt tundsin end natukene kergemini peale seda kõnelust, kuna sain vähemalt probleemist aru ning nüüd tuleb lihtsalt lahendust hakata otsima . Enne ma mõtlesin, et äkki olen mina midagi teinud vms… Ei saanud üldse aru, et mis värk on . Nüüd ma vähemalt tean ja saan hakata situatsiooniga kuidagi harjuma…
Peale meil istumist läksime edasi X’i (shocker, right?), kus sai natuke tantsida ja niisama oleleda . Ega ma seal kaua passinud . Polnud erilist pidutsemise tuju . Tõmbasin juba kahe ajal nahhui sealt ning tulin jala koju . Naljakas oli aga see, et kui ma sealt lahkusin, olin ma täiesti okei olekuga . Aga peale tunniajast jalutuskäiku talvisel ööl, olin ma koju jõudes täis nagu sildiuks . Ei saanud üldse aru, et mis värk on, kuna värske õhk peaks just kainemaks tegema ju .! :S Mina aga ei saanud absoluutselt otse kõndida . xD

Laupäeva (18.12) õhtul sain jälle Mr L’i kaisus uinuda .! (a)

Pühapäeval (19.12) läksin ühe ajal tema juurest minema, et minna emale, vanaemale, vennale, Villule ja Mr L’ile kinke otsima . Umbes viie ajal jõudsin koju, et natukene tühja kõhtu täita ning peale seda lendasin otse Joosepi juurde, et korraldada ära järjekordne filmiõhtu .
Järjekord oli jõudnud minuni ning mina näitasin neile enda vana lemmikut „The Long Kiss Goodnight“ . Film vaadatud, jätsin teised jõulupeo asju arutama ning läksin ise koju ära, et teha natukene tööd . Lubasin ülemusele, et saadan natukene e-maile laiali ning kui kümne ajal koju jõudsin, siis saingi rahulikult kella kaheni öösel neid laiali saata .! :)


Ja siin siis see kurb/mega ilus laul, mida 10ndal kuulasin:
Snow Patrol – Chasing Cars

Free .!

Reedel (12.11) ärkas ta hea tujuga . Pani end riide, pesi hambad ja tuli tööle . Kaks töökaaslast (Iolanta ja Liisi) olid juba kohal ning neil oli teemaks paranormaalsed asjad . Kuna see väga huvitas teda, siis istus ta kohe maha ning jäi nende juttu kuulama . Tüdrukud rääkisid igasuguseid erinevaid ja kohati väga hirmutavaid lugusid asjadest, mis nendega on aastate möödudes juhtunud . Mingi hetk tuli välja ka see, et Iolanta näeb asju ette ja Liisi rohkem tunnetab tulevaid asju . Ta otsustas kah oma õnne proovida ning küsis Liisilt: „Mis siis oleks, kui ma praegu paluksin sul enda kohta midagi öelda .?“ Liisi vaikis mõne hetke ning teatas siis: „Tead, mul läks praegu süda pahaks .!“ Kui ta oleks tahtnud teha lolli nalja, siis oleks ta võinud vastata sellele midagi sarkastilist, kuid kuna ta teadis, et see ei ole just eriti hea märk, siis selle asemel jäi ta vait ning tundis, kuidas südamelöögid kiirenevad . Ta tõusis püsti ning läks suitsule ära . Kui ta tagasi tuli viie minuti pärast rääkisid tüdrukud talle nii, et nad olid omavahel arutanud seda ja nad mõlemad nägid sama asja: mingisugusel öösel jalutan ma kellegi väga lähedase sõbraga vanalinnas (Iolanta nägi selgelt vanu müüre) ning midagi juhtub meiega ja KUI ma KOHESELT jooksu ei pane, siis juhtub midagi pöördumatut . Seda ta ei täpsustanud, et kellega . Aga mis pani ta südame peaaegu seisma, oli see, kui Iolanta ütles: „Sa pead jooksma nii kiiresti ja nii kaugele, kui vähegi võimalik . Sa pead olema sada protsenti kindel, et keegi sul järgi ei jookse ja alles SIIS tohid politseisse helistada .!“ Skeptiku jaoks võib olla see tühine mula, kuid kuna poiss sellistesse asjadesse uskus ning kuna tüdrukud olid eelnevalt suht sarnaseid jutte rääkinud, siis uskus ta igasse sõnasse .! Kui ta tööpäeva jooksul suitsul käis üksi, siis püüdis ta igal võimalusel hirmu vältida . Pani mp3’s mängima kõige positiivsemad laulud ja ÜRITAS mõelda millelegi muule, kuid tulutult… Silmad olid jätkuvalt märjad ning süda tagus tugevalt tänu hirmule . Ja mis kõige hirmutavam tema jaoks oli, polnud mitte fakt, et temaga võib midagi pöördumatut juhtuda, vaid see, et ta peab kellegi oma väga lähedastest inimestest hätta jätma…
Õhtul tulid tema juurde Tanel ja Allan . Ta kustutas kõik tuled elutoas, sulges ukse ning rääkis ka teistele sama juttu, mis tallegi räägiti . Tuled kustutas ta selle pärast, et ta ei tahtnud isegi sõpradele näidata oma pisaraid… Keegi sõpradest (ka Taki istus nendega) seda juttu loomulikult ei uskunud ja nad suhtusid sellesse vägagi skeptiliselt, kuid temal selle vastu midagi ei olnud . Tema eesmärk polnudki neid uskuma panna, vaid hoiatada . Et KUI peaks midagi säärast juhtuma, siis nad ei vihkaks teda nii palju, vaid teaksid, et neid on hoiatatud .!
Ülejäänud õhtu läks veidike lõbusama tooniga, kuna alkohol hakkas mõjuma ning sai ka X baaris tantsu lüüa .
Järgmisel päeval (13.11) pidi ta minema sõbranna Marie sünnipäevale Tõrva, kuid kuna surmahirm oli suurem, siis otsustas ta minna ema juurde . Enne bussile jooksmist tegi ta emale Best Off plaadi, kuhu pani kõik oma lemmiklood, kuid kuna pohmakas oli teinud oma töö, siis unustas ta oma Top 3 lemmiklugu sinna lisada .
Jõudnud maale oli ema juba uudishimust suremas, et miks poeg tuli . Ta oli eelneval õhtul helistanud emale ja teatanud, et homme ta tuleb, sest tahab midagi tähtsat rääkida .
Moel tuppa astudes tundis ta end veidi imelikult, kuna polnud koera, kes rõõmust lolliks läheks ning tema ümber jookseks/hüppaks/hauguks, aga ta ei mõelnud sellele palju, kuna hetkel olid tähtsamad mured .
Ema tõstis kohvitassi ette ning päris, et mis siis mureks . Ta ütles, et ei taha sellest rääkida enne, kui vend pole õue läinud . Istusid siis natukest aega vaikuses ning lõpuks ei suutnud ta enam vastu pidada ja hakkas rääkima . Rääkis alguses ära selle, mida töökaaslased olid talle rääkinud ning ema vastas talle sedasi, et ta enam-vähem usub sellesse, kuna talle ennustati ette ka poisi isa varajast surma ning mõningaid teisi asju . Siis tekkis väike mõttepaus ning poiss jätkas: „See pole aga veel kõik … Kas sa armastad mind .?“ Emal läksid silmad märjaks ning pisarad hakkasid silmist voolama . „Loomulikult .!“ vastas naine . „Nooh… Eks siis kohe saame seda teada .!“ ütles poiss veidi vaiksemalt . „Sa ju tead, et ma tahan abielluda .!“ alustas ta oma kõnet: „ja ma kindlasti tahan endale vähemalt kaks last ja maja ja koera . Kuid minu jaoks on see väga raske, sest Eestis ma näiteks abielluda ei saa .!“ Ta tegi väikese pausi, et oma rinnus peksvat südant rahustada . „Minu jaoks on see väga raske, sest…“ Ta ei suutnud seda lauset lõpetada . Tegi järjekordse hingepausi ning enne, kui ta sai sõnagi suust, vastas ema: „Sa tahad abielluda mehega . “ Ta neelatas ning vastas: „Jah .!“ Ema vaikis hetke ning ütles: „No, kui sa oled selle valinud .!“ Poissi ajas see natuke naerma: „Ei ema, see kohe kindlasti ei ole valik .! Kas sa tõsiselt arvad, et ma oleks endale sellise elu meelega valinud .?“ Ema: „Sa oled alati minu jaoks olnud eriline ja see ei tähenda, et ma sind nüüd vähem armastaks .!“ Ema tõusis püsti ning poiss embas teda tugevalt . Mõlematel silmad märjad . „Ma armastan sind .!“ ütles poiss .
Kogu kõnelus oli muidugi vene keeles, kuna poiss ei tahtnud, et tema 13. aastane vend seda pealt kuuleks .
Ema uuris veel, kas tal keegi hetkel on ning poiss rääkis talle natukene Vitalist, näitas emale oma parimate sõprade pilte ning kõige lõpus näitas emale ära filmi „Prayers for Bobby“ . Juba poole filmi peal oli emal ära kasutatud kolm pabertaskurätti ning filmi lõpuks oli terve pakk ära kasutatud . Ta embas poissi ning kordas: „Ma armastan sind igavesti .!“
Pühapäeval (14.11) saatis ema ta bussile ning pisarate saatel vaatas, kuidas poeg minema sõidab .
Filmiõhtul läks ta jala koos Taneli ja Takiga . Nende teekond läks läbi vanalinna ning poisil süda tagus rinnus suht tugevalt . Närviliselt hoidis ta oma silmad maas ning üritas olla rahulik . Tanel ja Taki teadsid küll, milles asi on ning meelega tegid nalja selle üle .!
Kui nad aga jõudsid Väikese Jala juurde, et trepist üles minna, ei suutnud poiss enam edasi minna . Tanel ja Taki läksid rahulikult trepist üles, kuid kuna ta teadis, et üleval on suured kivimüürid, siis ta lihtsalt ei suutnud astuda natukenegi trepi suunas . „Persse .!“ sõnas ta endale ning läks ringiga .
Filmiõhtul vaadati sel korral Eesti filmi „Detsembrikuumus“ ning ta pidi tõdema, et EESTI filmi kohta oli see tõesti hästi tehtud .
Esmaspäeval (15.11) peale tööd sõitis ta kohe koju, sest pidi kokku saama ühe tuttavaga, kes natukene rohelust talle andis . Ta oli TÄIESTI läbi omadega, kuna tööpäev algas 9:30 ning töölt minema sai ta alles 20:45 .Tuttavat ootas ta umbes kella kümneni, siis istus ta bussi peale ning sõitis Vitali töö juurde . V oli VÄGA heas tujus . Seda oli kaugelt juba näha . Tänu V heale tujule tõusis ka tema tuju märgatavalt (paar viina šotti vahepeal mängisid kah oma rolli) . V’l oli väga hea tuju, kuna tema vend oli kah sealsamas . Vennale ütles V vaid, et see on Roman ja kõik . V ütles poisile, et ei oska teda kuidagi vennale tutvustada - kas öelda „sõber“ või „boyfriend“… Seega ütles lihtsalt Roman . Öö möödus vägagi lõbusalt, kuniks jäi ta V’ga kahekesi . Nad veel natukene rääkisid ja siis tuli kõlaritest Britney lugu „If you seek Amy“ . Ta küsis Vitalilt, et kas too teab, millest Britney laulab .? Vitali vastas, et ei tea . Ta siis seletas ning Vitali pool naljatamisi võttis kätte ning kustutas kõik Britney laulud arvutist ära . Poisil kadus sekundiga absoluutselt igasugune hea tuju . Mitte selle pärast, et nüüd ei saagi Vitali töö juures enam kunagi Britney’t kuulata, vaid selle pärast, et Vitali teadis väga hästi, kui väga poisile Britney meeldis ning ikkagi käitus nii nõmedalt . Poiss ütles koheselt head aega ning läks koju ära .
Teisipäeval (16.11) oli tal roheline õhtu . Seda tulid tema tuppa tegema Tanel, Taki, Joosep ja Villu . Selleks, et KUI peaks tulema jälle mingisugused negatiivsed asjad hiljem päevavalgele, mis ta teiste arvates tol õhtul tegi, salvestas ta kogu õhtu vestluse . Ja hiljem tagasi vaadates oli see tõesti väga tark tegu, kuna ta oli terve õhtu tema ise . Rääkis, tegi nalja, oli väga sarkastiline ja kohati naljad ei olnud just eriti positiivsed, kuid naljad sellegi poolest . Lihtsalt pilves inimene ei näe just seda nalja poolt, vaid negatiivset poolt . Ning nüüd oli tal tõestus olemas .! Tanelgi ütles hiljem, et tol õhtul tundus poiss suht negatiivne, kuid salvestust kuulates polnud asi midagi nii hull .
Kolmapäeval (17.11) läks ta jälle peale tööd Vitali juurde . Ta ootas, kuna kõik kliendid lahkusid ning siis hakkasid nad niisama juttu ajama . Alguses rääkis Vitali mingisugusest kaablist (või torust) mis taheti Eesti ja mingi teise riigi vahele panna (gaasitrassist rääkis VIST) . Poisil olid tõsised raskused, et oma silmi lahti hoida, kuna jutu teema oli tõsiselt väga „põnev“ . Siis mingi hetk ütles ta: „Ära nüüd solvu, aga äkki vahetaks teemat .?“ Siis rääkis ta Vitalile ära selle, mida töö juures tüdrukud olid talle rääkinud ning peale seda hakkas Vitali endast igasuguseid erinevaid asju rääkima ning ühel hetkel täiesti järsku läks tal nägu naerule . „Miks sa naerad .?“ küsis Vitali . „Sest ma juba teadsin seda, mida sa mulle praegu rääkisid .! Üks inimene mulle kunagi rääkis sellest . Just siis, kui ma sinuga kohtumas hakkasin käima ja ta kartis, et sa varjad seda minu eest . Aga nüüd ma nägin selgelt, kuidas sa end natukene mulle avasid ja see teeb mind VÄGA rõõmsaks .!“ Vitali naeratas selle peale ning jutuajamine jätkus .
Poisil oli tõesti ühe sekundiga tuju laes, kuna peale pikka pikka ootamist oli selgelt näha, kuidas Vitali end talle avas . V avas end küll natukene, kuid see oli kõige armsam asi mitme kuu jooksul .! :)


Лолита - Остановите землю

The Green Light And The True Colors

Meredith: We don't wish for the easy stuff. We wish for big things. Things that are ambitious, out of reach. We wish because we need help and we're scared and we know we may be asking too much. We still wish, though, because sometimes they come true.

Reedel (22.10) oli esimene õhtu ilma Handota … Tanel ja Allan olid ainukesed, kes minu juurde tulid tol õhtul . Istusime niisama neljakesi (Taki oli kah meiega), ajasime niisama juttu ja olime lihtsalt lahedad . Loomulikult ka natukene jõime, kuid mitte eriti palju . Kuna Tallanid ei tahtnud välja minna, siis ei tahtnud ka Taki ning minagi jäin koju . Kunagi ammu olen üksi väljas käinud (kui ma alles alustasin X’i õhtutega) ja see tekitas niiii nõmedalt haleda tunde (seista seal üksi ja vahtida, kuidas teised lõbutsevad) . Rääkisin veits msn’is juttu ning läksin magama ära .

Laupäeva (23.10) hommikul ajasin end varakult üles, käisin pesemas ja ronisin Viru Keskuse ette . Pidin seal kokku saama Reelikaga ja veel ühe tüdrukuga, et siis kõik koos sõita kusagile Pivarootsi, kus toimus järjekordne NS’i sügiskool . Pidime seal 9:30 kokku saama, kuid autojuht jäi nii palju hiljaks, et startisime alles 9:55 . Terve autotee mina muidugi magasin . Kohale jõudes saime süüa ning algasid seminarid .Õhtu oli kuidagi blaah… Kuna see oli esimene teemakool, kus ma olin täiesti kaine, siis ei olnud eriti mingisugust tuju tantsulaval terve õhtu möllata (no muidugi mõjutavaks faktoriks oli ka see, et Reelika ei olnud just eriti vaimustuses kainena rokkimisest :P ) . Kuna eemal oli kiik, siis istusin sellel umbes 45 minutit ning kuulasin muusikat ja hõljusin kusagil omas maailmas …Peale seda otsustasid poisid vene tüdrukute juurde minna . Mina läksin muidugi kaasa, sest tüdrukud olid kained ja poisid mitte ning tahtsin lihtsalt olukorra üle naerda . Jõudsime siis tüdrukute uksetaha ja keegi poistest ei julgenud koputada . Seisime siis seal uksetaga umbes pool tundi ja irvitasime, et kui argpüksid eesti mehed ikka on ja nad rääkisid natukene ka tüdrukutest, mis oli suht piinlik, kuna olime tüdrukute ukse taga ja kõike oli ka kuulda, aga mul oli suht pohhui, kuna mind see mitte kuidagi nagunii ei mõjuta .! :P Lõpuks siis viskas see passimine mul kopa ette ning koputasin ise uksele . Alguses koputasin vaikselt . Vastust ei tulnud .! Koputasin uuesti .! Jälle vastust ei tulnud . Siis tuli Kuno, koputas kolm korda hästi valjult ning jooksis siis eemale teiste heteropoiste juurde ning jäime ootama . Ja ka sel korral ei tulnud vastust, kuigi teadsime kindlalt, et tüdrukud olid veel üleval (nende toas tuli põles) . Egas midagi… Läksime minema . Nemad läksid keset ööd ümbritsevat maad avastama ja mina läksin istusin peasaalis ülejäänud (ebakaines olekus) ärkvel olevate lahedate inimestega .

Pühapäeva (24.10) hommikul sai seljankat (mis on alati kuidagi parema maitsega sügiskoolis, kui mina seda teinud olen… :S ) . Seda pakutakse pea alati ning alati on ta niiiii faking hea, et alati kui lähen sügiskooli, siis on juba sinna sõites peas: „Mmm… Seljankat saab .!“ xDTagasi sõit oli pikk, kuid kuna ma magasin kogu aja, siis ei tundunud need kaks tundi eriti pikana .! :P Õhtul saime Taneli, Allani, Taki ja Lauraga Joosepi juures kokku, et alustada filmiõhtuga . Esimene film, mida vaatasime oli „Schindleri nimekiri“ . Film kestis kolm tundi ja mul suri perse niii ära, kui vähegi võimalik, kuid lõpp-kokkuvõtteks ütleks, et tegemist ON väärtfilmiga . Ma ei ole just eriti kindel, et ma teda uuesti vaataks, kuid hea (ja õpetlik) film on ta sellegipoolest . Nt enne seda filmi olin küll kuulnud säärasest asjast nagu Holokaust, kuid mul polnud õrna aimugi, et mis see oli . Nüüd aga tean .! :) Alguses oli seda filmi natuke raske vaadata, kuna ma ei tea ajaloost sittagi . Siis mõtlesin koguaeg, et miks neid tapetakse, et miks see kõik oli, mis nad tegid, et see ära teenida .?

Esmaspäeval (25.10) peale tööd läksin Vitali juurde ning tema voodis hommikul ka ärkasin .! :) Te lihtsalt ei kujuta ettegi, kui hea on minna magama nii, et tema käsi on ümber minu või siis vastupidi .! :)

Teisipäeval (27.10) käisid Taki, Tanel ja Joosep minu juures tööl, ajasime natuke juttu ning otsustasime, et teeme õhtul väikese kanepiringi .! :P Otsustatud – tehtud .! Peale minu tööpäeva ronisingi koju, kus nad juba ees ootasid . Kõik asjad olid valmis tehtud ning saigi alustada . Mäletan, kuidas üks hetk vaatasin Joosepit ning ma päriselt NÄGIN teda .! Selles mõttes, et ma nägin enda ees täiesti teist inimest . Inimest, keda polnud kunagi näinud .! Alguses tundus ta mulle väga hirmuäratav, kuid peale väikest vaatlust, nägin justkui tema sisse . Sain hetkeks temast täiesti aru . Mõistsin KÕIKI tema otsuseid, liigutusi, elu valikuid . Pole elu sees kedagi nii hästi näinud, kui tol hetkel teda nägin . Suht lahe oli . Muidu mäletan jällegi seda õhtut, kui väga positiivset ja lahedat õhtut .

Reedel (28.10) joomise vahepeal tõmbasid Tanel ja Taki mu teise tuppa, et rääkida minu vägagi negatiivsest käitumisest Joosepi suunas teisipäeval . Mina muidugi kuulasin nad ära, kuid mingeid negatiivseid kommentaare Joosepi suunas minu väike ajukene küll ei mäletanud… :S Kui oleks selline jutt tulnud ühe inimese suust, siis oleks selle võinud panna tema enda paranoia kausta . Aga kuna kõik kolm rääkisid sama juttu, siis mingi tõepõhi sellel peab ju taga olema .! Mäletaks ma vaid seda…Tol õhtul olin ma nii viisakas, kui vähegi võimalik . Üritasin kõigest väest mitte midagi negatiivset öelda ja isegi mitte nalja teha . Te lihtsalt ei kujuta ette, milline vaev see mulle oli, sest suht tihti ütles keegi midagi, mis nagu iseenesest küsiks, et ma ütleksin mingi sarkastilise kommentaari sellele vastu .! :P X’is sain Madisega rääkida ning rääkisin talle ära ka oma väikese unistuse, et tahaks X’is esineda . Hetkegi mõtlemata ütles ta, et lase käia .! Tule ja tee .! You have no idea how happy that made me .! :) Now I just need to find the people .! :PPeale X’i läksin Vitali töö juurde, kuid teda seal ei olnud… :(

Laupäeval (30.10) istusin alguses oma voodis ja põdesin väikest pohmakat . Mingi hetk tundsin, et midagi väriseb . Vaatasin tol hetkel kõrvaklappidega sarja „Americas Next Top Model“ . Panin sarja pausile, võtsin kõrvaklapid peast ja vaatasin telefoni . Ekraanil oli kirjas „Emme“ . Võtsin siis vastu ja esimese asjana tundsin kohe ära, et ta polnud kaine ning kuulsin nuuksumist . „Mis juhtus?“ küsisin . „Murri on surnud .!“ tuli vastuseks . Ma jäin lihtsalt vait… Ei osanud midagi öelda . Kuulasin vaid ema nuuksumist ja siis ta pani kõne ära . Et mitte sügavasse masendusse sattuda ning pisaraid valama hakata, panin kõrvaklapid pähe tagasi ning jätkasin seriaali vaatamist…Õhtul tegime Madise ärgitusel Meelisele üllatuse . Kuna Meelis suht harva käib nüüd minu juures reedeti, siis võtsime kamba kokku ja läksime hoopis tema juurde . Kohe tema silmist oli näha, et meie tulek rõõmustas teda väga . Istusime siis seal niisama, rääkisime juttu, natukene napsitasime . Minu meelest väga õnnestunud üritus . Taki, Tanel ja Timur läksid viimase bussiga minema ning mina jäin veel sinna . Hiljem läksime Madisega X’i (kuna Meelis ei tahtnud tulla) . Seal olles nägin päris mitut tuttavat, kellega natukene vestlesin ja siis hakkas minuga suhtlema Ed, keda ma teadsin ja kes mind ka teadis, kuid kunagi varem polnud me suhelnud . Ja siis tänu sellele sai temaga peaaegu terve õhtu tantsitud ja juttu aetud . Kui oli aeg koju minna, siis Ed kutsus mind enda juurde, kuna ta elas suht lähedal . Läksimegi - Ed’i mees, Ed ja mina… Alguses pidi üks tüüp veel tulema, aga see hüppas alt ära ja läks poole tee pealt minema . Nende juures olles rääkisime veel natuke juttu ja siis läksime magama . Neil oli mulle üks väga imelik palve . Nad tahtsid, et ma magaksin nende keskel .! Lubasid, et nad mind ei puuduta mitte mingisugusel kahtlasel moel, vaid lihtsalt et ma magaksin nende keskel . Kuna ma olin suht tipsy ja ei viitsinud eriti vaidlema hakata ja mega uni oli, siis olin nõus . Läksimegi siis magama .Seal nende vahel lebades, panin silmad kinni ja jäin ootama, et uni tuleks… Ja tee mis tahad, ei jää magama .! Üks ühel pool norskas juba ja teine vaikselt nohises, ei mingit ebamugavust, aga näed – magama ei jää .! KUIGI alguses oli olnud mega unekas… :SÄratasin siis Ed’i mehe üles ning palusin tal mulle tekk anda, et saaksin minna elutuppa magama . Seal pikali heites jäin peaaegu et kohe magama . :)

Pühapäeval (31.10) sain ärgates kohvi natukene, siis rääkisime niisama juttu ning vaatasime telekast megalahedat filmi „Steel Magnolias“ . Peale filmi lõppu läksin koju ära .Kodus passisin natukene netis ning siis läksime Joosepi juurde, et saaksin näidata enda valitud filmi „The color purple“ . Hiljem teiste arvamust küsides tuli välja, et filmi esimene pool ei meeldinud eriti kellelegi, aga filmi lõpuks oli suht positiivne arvamus .! :)

Esmaspäeval (1.11) läksin peale tööd kohe koju, kus Taki lõikas mul juuksed maha . Ma ei värvinud ning nüüd olen täitsa oma originaalvärviga . Nii imelik oli end peeglist vaadata, kuna ma polnud juba aastaid seda värvi näinud . Tanelgi, keda ma olen antud seltskonnast kõige kauem tundnud, polnud kunagi näinud mind originaalvärviga .! xDPeale seda otsustasin NATUKENE koristada… Pfft… „Natukesest“ sai see, et koristasin kella kolmeni öösel .! xD

Teisipäeval (2.11) ronisin jälle peale tööd Vitali töö juurde, kus rääkisime niisama juttu ja siis läksin taksoga koju ära . Enam ei saa ma ta juurde ööseks jääda, kuna tema juurde tuli natukeseks elama üks tema sõber, keda ta ise nimetab oma väiksemaks vennaks, kuid kes tegelikult on lihtsalt väga hea sõber . Ja ta ei taha, et sõber teaks, et tal on keegi, kuna sõbral on suur suu ja siis oleks kuulujutud laiali .! : Algselt pidi sõber jääma sinna vaid kuuks ajaks .!

Reedel (5.11) oli järjekordne istumine minu juures .! (Daah, right .? :D )Võtsin siis Takil ja Tanelil kratist kinni ja vedasin nad oma tuppa, et rääkida väikesest murest . Mure nimeks Vitali . Probleem selles, et ma tunnen nagu ma teeks kõik tema jaoks, kuid tema ei tee minu jaoks midagi… Selles mõttes, et mina lähen alati tema töö juurde ja mina lähen alati tema juurde koju ja ta ütles, et tema minu juurde ei tule mitte kunagi .! Ta ei näe selles lihtsalt mõtet . Milleks .? Kui saame olla ka minu juures . No loomulikult muret tekitavat kõneainet oli veel, kuid antud hetkel ma enam ei mäleta, mis ma kõik neile kokku rääkisin .! :P Nende ühine soovitus mulle oli, et jätaksin ta maha .! :D Kui mina sellest suhtest midagi ei saa (peale selle, et mul on mingi väike lootus, et tema süda kunagi vabaneb ja avaneb mulle), siis kas on üldse mõtet edasi minna .? Mingi hetk ühines meiega ka Allan, kes ütles, et kui suhe juba alguses üle kivide ja kändude on, mis siis saab hiljem .?

Laupäeval (6.11) oli täiesti tavaline õhtu . Sain rahulikult voodis terve päeva vedeleda ning oma seebikaid vaadata .! :) Paradiis .! ;)

Pühapäeval (7.11) toimus järjekorras kolmas filmiõhtu . Vaatasime sel korral Taneli valitud filmi „Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street“ . Mina olin seda filmi juba eelnevalt näinud ja ma ütleks, et see ei olnud just minu kõige parem filmielamus .! :P Aga ikkagi vaatasin ta ka teistkordselt üle . Sest 1) nemad vaatasid minu valitud filmi ära, mis oli 2,5 tundi pikk ja 2) tahtsin kindel ikka olla, et mu esimene arvamus oli õige .! :P

Esmaspäeval (8.11) tuli Tanel minu töö juurde . Kuna minu tööpäev sai läbi, siis pakkusin talle kohvi ja küpsist ning rääkisime kaks tundi lihtsalt niisama juttu . Jube lahe oli .! Iga tööpäev võiks nii lõppeda .!!! :)Peale seda saatis ta mind Vitali töö juurde ning ise läks edasi Kosmose bussipeatusesse . Mina siis rahulikult lasin uksekella ja tavaliselt läheb uks kohe lahti, aga seekord ei tulnud mingit vastust… Lasin uuesti .! Ikka vaikus… Süda jäi juba seisma, ei tea kas minema minna või lasta uuesti .! Igatahes lasin kolmandat korda uuesti (Three times a charm as they say.!) . Jätkuvalt vastust ei tulnud . Pöörasin otsa ringi ning jooksin Tanelile järgi . Jõudes Taneli juurde, palusin talt telefoni, et Vitalile helistada (töönumbrile muidugi, kuna ta mobiili mul JÄTKUVALT pole) . Tüüp võttis vastu ning ütles, et ma prooviksin uuesti .! Nähtavasti ta lihtsalt ei kuulnud (sellist asja pole KUNAGI juhtunud, et uksekella laskmise peale ust ei avata… :S) . Aga noh .! Tänasn Tanelit ning ruttasin tagasi . Lasin kella ning koheselt avanes ka uks … Alguses vestlesime niisama ja siis hakkasin rääkima oma murest . Rääkisin kõik südamelt ära, kuid tema vastus peaaegu igale mu murele oli selline, et mina olen veel liiga noor ja ma puhun asjad liiga suureks ja pole mõtet üldse sellistele asjadele mõelda, sest võib-olla kuue kuu pärast elame me üldse koos .! See viimane lause pani mul suu täiesti kinni . Väike naeratus ilmus näole ning kuigi mured ei kadunud ära, olid nad mõneks ajaks vaigistunud .! :P Lõpuks sain väikese musi ning läksin koju ära .Selle asemel, et taksoga koju minna, otsustasin raha kokku hoida ning läksin jala .! Mõnus väike kesköine tunniajane jalutuskäik . Koju jõudes olin läbi nagu läti raha, kuid und raisk ei tulnud… :S Niisiis istusingi terve öö üleval ja vaatasin oma seebikaid .! :P

Teisipäeval (9.11) ronisin hommikul vara tööle, kus passisin veerand üheksani, siis läksin koju, vaatasin nats telekat ning juba kell üksteist olin unemaal .! :)

Kolmapäeval (10.11) läksin jälle peale tööd Vitali juurde ning seal olles käisin esimest korda elu sees ka solaariumis ära .! :D Alguses sinna piinapinki pikali heites oli ikka täiega hirm peal . Esiteks oli keegi selle asjanduse ära lõhkunud – üles/alla käis ta väga vaevaliselt ja mina seda liigutada ise ei jõudnud .! Seega pidi Vitali jälgima ise kella, et mind õigeaegselt sealt välja tõmmata . Teiseks, KOHE, kui silmad kinni panin, lõi ette stseen filmist „Final Destination 4“ . Mis siis, et kõrvus karjus Britney oma looga „Circus“ . Ikkagi süda tagus nagu traktorimootor .! :P Aga õnneks elasin üle need seitse minutit .! :P Peale seda oli natukene päevitust näha (kuna jätsin aluspüksid jalga, et erinevust näha), kuid see kadus paari päevaga… :)

Neljapäeval (11.11) tahtsin jubedalt minna kinno vaatama filmi „Saw 3D“ . Peale pikka ja vaevalist otsimist lõpuks leidsin inimese, kes oli minuga nõus tulema – Raili .! :) Aga kuna ta esimesele seansile ei saanud tulla, siis leppisime kokku, et peale tööd lähen ma tema juurde, natukene istume, räägime juttu ja siis lähme järgmisele .Eriti ma temaga juttu ei rääkinudki tema juures, kuna ma peaaegu kogu aja mängisin Chris’iga (Raili poeg) … Aga see-eest filmielamus oli lahe .! (Y) Mõned kohad olid küll sellised, mis sundisid pea ära pöörama, kuid rõvedamaks tegi selle fakti see, et Raili istus minu kõrval ning irnus täiega .! :SPeale filmi saatis ta mind bussile ning ma sõitsin koju ära .! :) Kodus olles ei tulnud veel und ning hakkasin vaatama filmi „Dear John“ . TÕSISELT hea film .!!! Filmi lõpus oli mul kaelaalune nii märg, et ise ka ei usu .! :P Aga mis oli kõige parem selle filmi juures, oli see, et peale pisarate valamist tõusin püsti ning läksin suitsule ja kogu maailm oli kuidagi täiesti teistsugune… Kõik oli kuidagi vaiksem ja ilusam ja igal minu pisimalgi liigutusel oli kuidagi nagu oma graatsilisus juures… Lihtsalt sellise laheda vaikusetunde tekitas see film .! :) Kahju muidugi, et ma sellist filmi üksinda pidin vaatama, aga noh . Film oli sellegipoolest TÕESTI hea ning peale filmi oli kah selline… Mõnus vaikus .!

Meredith: We all get at least one good wish a year. Over the candles on our birthday. Some of us throw in more. On eyelashes, fountains, lucky stars, and every now and then, one of those wishes comes true. So what then? Is it is as good as we'd hoped? Do we bask in the warm glow of our happiness? Or, do we just notice we've got a long list of other wishes waiting to be wished?

Katy Perry – Fireworks


Next time on „Rommy“:
- The scare of a lifetime
- Coming out

Analyse This .!

Who needs a shrink if you've got PJ .? xD


PJlicious ütleb (15:54):
Mida uut ka...peale lumesaju,kuulnud juba :)
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (15:55):
I was shocked as hell when I woke up today .! :D
Nope...
Peale uue sissekande pole midagi juhtunud...
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (15:56):
Diileriga suhtlesin täna hommikul natuke msn'is, aga palju rääkida ei saanud, kuna tal oli kiire .! :D
PJlicious ütleb (15:56):
Mm,liuglesin jah l2bi sellest eile telefuuni pealt,see on lihtsalt lahedaim :)
PJlicious ütleb (15:57):
Selge :)
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (15:57):
Kumb oli lahedaim - sissekanne või siis telefoni pealt lugemine .? :D
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:01):
http://demotivators.ru/posters/708595/esli-u-tebya-net-sisek.htm xD
PJlicious ütleb (16:03):
Ma ei ole kindel :D Ei,ei,sissekanne oli ka hea :P
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:03):
Ma tänan .! :)
PJlicious ütleb (16:03):
Alati :)
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:07):
How wierd do you think it is that I still don't have Vitalis number .?
PJlicious ütleb (16:10):
Kaua sa juba suhtled temaga?
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:11):
Esimene nn kohtumine oli minu sünnipäeval, 27ndal, kui saime esimest korda kokku .! :)
PJlicious ütleb (16:15):
Njah siis.Just let it flow as it does and have no.expectations.You tend to cling and pressure people you like,let it flow naturally.
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:16):
That's what I'm trying to do .! :D
Not to overthink everything .! :D
PJlicious ütleb (16:18):
Then stop asking me silly questions Nancy :D
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:19):
No mobiilinumber on ju niii tavaline asi ja kui eile küsisin tema käest seda, siis vastas ta mulle, et on mulle helistanud ju ja ma vastasin, et on küll, aga mitte enda numbrilt vaid lauatelefonilt ja siis hakkas minuga vaidlema, et on ka oma moblalt mulle helistanud, kuigi he has never done that otherwise I'd already have his number .! :D That's the kind of a think that I wouldn't loose so easyly :D
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:20):
I'm trying soooo hard to hold myself back and be a good sport, but this shit is hard .! :D :D :D
PJlicious ütleb (16:24):
And that is why it never lasts,no one wants a clingy whinebag :)
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:25):
This better last, because I'm holding myself back .! :D
I'm TRYING not to look like the think you just said .! :D
PJlicious ütleb (16:26):
But do not be someone you are not as well.
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:28):
That's the hardest part - trying not to be so much "me" while being me .! :D
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:34):
Do You think I'm a good person .?

PS! I don't need a novel .! :D A simple "yes" or "no" will do just fine .! :D
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:35):
Senikaua, kuni sina mõtled, I'm gonna go out into the fucking snow and have a fag .!
PJlicious ütleb (16:39):
Oh yea,because not being yourself is exactly what you want to do with someone you like :D I think none of us are toally good or bad.In yout case you always try to please everyone and be a goodie goodie.But inside you are sad and lonely and a lot of times jealous of people.around you whp have what you long for,a relationship and thus your drunken outbursts.
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:42): :)
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:49):
I've been watching waaay to many shows like that: http://www.youtube.com/watch?v=fmEwuj6t0eM
People are soo fake in there and suck drama queens .! :D I sooo love shows like that and I'm pretty sure somewhere in my subconscious I may-be wanna be like them .! :S
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:50):
Ma vaatasin seda sarja eile kella viieni hommikul ja ma lihtsalt ei saanud peatuma, sest see oli lihtsalt liiiiiiiga hea .! :D
Ma ei jõudnud kooligi selle pärast .! xD
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:51):
The drama drama drama is like air to me .! xD
PJlicious ütleb (16:55):
At the end of the day it is pointless though.
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:56):
Yea... That's true .! :)
But for the moment when I'm watching it... It's everything .! :D
PJlicious ütleb (16:57):
And it is not REAL life.Alati kui loed kuulutusi kutid tahavad "down to earth guy".
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:57):
I am down to earth .! :D
When I'm not watching those kind of shows .! :P
PJlicious ütleb (16:58):
Yeah and as long as you keep yourself in that screen you do not have to deal with reality.
Rommy™ [Tööl] | Babysteps .! ütleb (16:58):
Correct .! :D

Plus I found another cool quote from Meredith:
"When we say things like "people don't change" it drives scientist crazy because change is literally the only constant in all of science. Energy. Matter. It's always changing, morphing, merging, growing, dying. It's the way people try not to change that's unnatural. The way we cling to what things were instead of letting things be what they are. The way we cling to old memories instead of forming new ones. The way we insist on believing despite every scientific indication that anything in this lifetime is permanent. Change is constant. How we experience change that's up to us. It can feel like death or it can feel like a second chance at life. If we open our fingers, loosen our grips, go with it, it can feel like pure adrenaline. Like at any moment we can have another chance at life. Like at any moment, we can be born all over again."

Poole tunni pärast lähen ma koju ja üritan olla natukene teistsugune . Rõhk sõnal ÜRITAN .! Ma ei taha olla keegi teine, vaid lihtsalt üritan ennast veidi koomale tõmmata .! :) May-be if I keep my big mouth shut more than usually, then may-be I could be a better person, a better friend .! :) And not so evil and sarcastic all the time .! :P
May-be...
Let's see .! :)


Natasha Bedingfield - Strip Me

Absolution trough babysteps .!

Reedel (8.10) oli siis väikene Hando sünnipäeva tähistamine . Kuna ma ise olin 21ni tööl (ja inimesed jõuavad tavaliselt sel ajal meile), siis palusin Takil tordi tuua . Koju jõudes olid juba Allan, Tanel, Hando ja Joosep kohal . Stevergi istus meie seltskonnas . Taki näitas mulle ostetud „torti“ ning üllatus ei olnud just meeldiv – tordi asemel seisis külmikus väike maasika kook . Let’s just say I wasn’t very happy about it and I’m pretty sure it was written all over my face .!
Pistsime sinna 5 küünalt (kuna mul ei ole neid 25, siis mõtlesin, et ülejäänud 20 kujutab ta ise sinna ette) . Hando siis soovis soovi ning puhus ilusti kõik küünlad ära ning jätkus tavapärane istumine .
Lõpuks aga tuli välja, et Taki tegi ikkagi õigesti, sest kõik ei tahtnudki kooki ja seda jäi natukene isegi alguses järgi (viimase sõin ma ise ära, kuna see oli liiga hea :P ) . Mingi hetk läks jutt üle ühele hellale teemale, mida olin Handole eelnevalt rääkinud ning öelnud selgelt, et ta seda KELLELEGI ei räägiks, kuid tüüp hõiskas purjus peaga selle üle terve toa . Olin nii pahviks löödud, kui vähegi võimalik . Ja siis teatab Joosep imestunud häälega: „Millest te räägite .? SELLEST w .? See on juba nii vana uudis .!“ Sel hetkel ei saanud ma enam ennast liigutadagi, kuna olin niii pissed off, that you can’t even start to imagine .! Jõllitasin vihaselt Takit (kellele ma olin sunnitud selle saladuse välja rääkima, kuid kellele samuti ütlesin selgelt: „ÄRA RÄÄGI SEDA KELLELEGI .!!!“ So that’s the kind of friends I have…? :S Fuck .! If I can’t trust my very best friends, then who da fuck can I trust .? :S
Fuck .! I know that I shouldn't be and I know it’s totally idiotic, but… I envious as all hell .! 1) Tanel ja Hando saavad väääga tihti kokku ja jalutavad vahest tunde Nõmmel ringi… 2) Õhtu, kui nad tõmbasid kanepit ja mind ei kutsunud 3) ja nüüd siis tuleb välja selline asi .! These things ain’t helping at all while you’re terrified that you’re gonna loose your friends…
Peale väikest vestlust Taneliga, andsin mõlemale eksiale andeks . Aga andsin ka selgelt mõista, et if their gonna do it again, then no more forgivness from me .!
Õue minnes ühines ka Sven meiega . Mingi hetk Sveniga väljas rääkides tuli välja, et tema arust olen ma ta kuidagi eemale tõuganud, et msn’is enam ei suhtle ja ei helista talle enam jne . Ta oli samal teemal ennist ka Handoga rääkinud ning too oli kinnitanud seda teooriat, öeldes, et ma olen kõigiga nii teinud… :S
Lets just say I didn’t do much partying that night…
Peale seda läksin Vitali töö juurde, kuid teda ennast ei olnud . Istusin siis seal niisama ja rääkisin ühe tuttavaga juttu ja umbes seitsme ajal läksin koju magama .

Laupäeval (9.10) oli minu esimene vaba laupäev üle tüki tüki aja . Magasin kaua ning väljas ei käinudki . Istusin vaid oma mugavas voodis ja vaatasin seebikaid poole ööni ning läksin magama ära .! :)

Pühapäeval (10.10) istusin tööl . Pidin isegi helistama .! :S Õhtul vestlesin töökaaslasega Skype’s ning ma ei tea, mis mul pähe lõi, aga pmst ma tulin talle kapist välja . Aga vastus oli nii ootamatu, kui vähegi võimalik . Ta ütles mulle täiesti rahulikult: „Sa pole lihtsalt leidnud õiget naist .!“ Now THAT threw me off… I did NOT expect that .! Pealtvaadates tundub olevat tegemist täiesti aruka ja targa inimesega . Õpib ülikoolis midagi meditsiiniga seotut ja puha ning tuleb mulle SELLIST juttu ajama .? :S Tema teooria järgi olen ma sattunud valesse seltskonda ja pole lihtsalt kohandu seda „Õiget Naist“ .! :D PJ ütles selle kohta hästi: „Yes you have .! Only it is a girl not a woman and she lives within you .!“ xD

Õnneks järgmisel päeval tööl olles oli too sama töökaaslane täiesti professionaalne ning ei öelnud sõnagi eilse vestluse kohta . Ka minagi manasin ette naeratuse ja käitusin nagu oleks tööl (aka I put my personal issues aside) .! ;)

Teisipäeval (12.10) tegin väikese šopingu – otsin Handole kingituse . Kinkisin talle oma lemmikraamatu ("Helde Puu") ja kaks fotot, kus ühel on tema, Taki ja Tanel ning teisel tema, Tanel ja mina .! :) Õhtul, kui ta suitsule tuli, siis andsin kingi üle . Lasin selle meelega roosasse paberisse pakkida .! :P Peale tööd saime kokku Taneli ja Handoga, võtsime natukene alkoholi ja läksime minu juurde, kus ühines meiega (pooleldi sunniviisiliselt) Taki .! Sai palju juttu aetud, naerdud ning niisama ilusad oldud . Vahepeal käisime bensiinijaamas burgerit võtmas ning peale seda läks Taki magama ära . Taneli ja Handoga istusime edasi minu toas ning ma üritasin mingit tõsist teemat ajada . Et ikkagi pmst viimane kord, kui saame Handoga midagi tõsist rääkida, et reedel pole nagunii aega ja siis meenutasime vanu aegu ja seda, kuidas meie suhtlus alguse sai .! :) Mingi nelja ajal jäime kõik tukkuma natukeseks ning enne kuute ajasid nad mu üles, et ma ukse lukku keeraks .! :P Nemad siis läksid bussi peale ja mina läksin magama .! :D

Neljapäeval (14.10) peale tööd läksime jälle sama kambaga minu juurde, kuid sel korral oli meil midagi kangemat .! :P Midagi rohelisemat .! :D MINA mäletan seda õhtut, kui väga naljakat ja lõbusat õhtut .! But that’s the problem – only I remember it that way .!

Reedel (15.10) oli siis Hando viimane reedeõhtune pidu (vähemalt 2010. aastal) . Sel korral toimus see Joosepi juures . Mina sain töölt jälle alles pool kümme lahti, siis hüppasin Vabakalt läbi, võtsin friikad viineritega ning suundusin Joosepi juurde . Teised olid juba loomulikult kohal . Sõin toidu (ebaviisakalt teiste nina all) ära ja hakkasin jooma . Ja siis hakkas kõik pihta .!
Esimese suitsu ajal räägiti mulle seike eilsest õhtust, millest ma muffigi ei mäleta . Olin olnud teiste vastu mingi mega kuri ja selliseid hästi tigedaid kommentaare pildunud nagu kuulipildujast . Ise ma mäletan mainituist vaid kahte . Samuti olin öelnud midagi sellist: „Ma ju ütlesin teile, et ma kolin välja .!“ Kuigi ise ei mäleta absoluutselt, et oleks midagi sellist öelnud või sellele kunagi isegi mõelnud, sest ma olen tõesti vägagi rahul sellega, kus ma praegu elan .
Järgmise suitsupausi ajal aga üritati mulle selgeks teha, et olen Takiga käitunud väga ebaviisakalt . Ma ei ole küll otseselt midagi väga valesti teinud, aga lihtsalt käitunud
temaga liiga iseenesestmõistetavalt .
Ütlen ausalt, et neid asju ei olnud just väga kerge kuulda, aga kuna need tulid Taneli ja Hando suust, siis võtsin seda, kui puhtalt intervention’i . And interventions never feel good, but if they come from the right people, then it doesn’t sting so bad .
Ülejäänud õhtu (too aeg, kui olime Joosepi juures) oli kuidagi natukene kurb . Ma ei saanud peast välja mõtteid, et when did I become the Evil character in this story .? I like to think of myself as a good person and I mainly do good thigs . So why do I keep acting like that .? May-be the bitch side IS the REAL me and the smily/friendly side of me is the act .? Hmm...
X’i kõndides jalutas igaüks kellegi kõrval, kuid mina hoidsin tahapoole ning kuulasin vaikselt mp3’st rahulikku muusikat .
X’is nägin Sveni ja ühte oma teist tuttavat Simo’t . Sain tol õhtul isegi Sveni ja Handoga koos tantsida . Sain korra ka Simoga tantsida ja see hetk oli kogemus omaette .! :P
Tavaliselt on vähe selliseid inimesi, kes minu arvamuse järgi tantsivad minust paremini, aga selle tüübiga ikka andis tempos püsida .! :P All I remember thinking was that I’ve gotta get off this fucking stage, before I embarase myself .! :P
Peale teiste koju minemist otsustasin Vitali töö juurde jälle minna . Ei tahtnud teda eriti segada, vaid tahtsin teda lihtsalt näha . Krt kaks nädalat ilma tema nägemiseta on ikka LIIGA pikk aeg .! :P And what do you know – he was working .! :D Halle-Fucking-Lujah .! :D Istusin seal siis paar tundi (ilma temaga rääkimata, kuna tal oli koguaeg kiire) ning kui hakkasin ära minema, siis jooksis ta mulle õue järgi ning andis ühe mõnusa musi .! :)
Ohh that was sooooo perfect .! :P And the amazing part was that I wasn’t even expecting this .! :P All I wanted to do was to see him .! :)
Telefoni vaadates nägin, et Sven oli teinud mulle kaheksa vastamata kõnet . Üritasin siis tagasi helistada, kuid liin oli kinni . Asusin siis taksot tellima . See juba võttis mingi pool tundi, enne kui leidsin takso, mis oli vaba . Istusin siis taksosse ja võtsin suuna kodu poole . Kui olin juba peaaegu kodus helistas Sven . Nuttis täiega . Ma siis küsisin, et mis juhtus: „Ma sain peksa .!“ :O Mul jäi karp niiii lahti, kui vähegi võimalik . Süda kukkus tossusäärde ja suust ei tulnud enam ühtegi sõna . „Mis juhtus .?“ ütlesin, kui olin end veidi kogunud . „Mingi tüüp ütles mulle: “Pedekas .!“ ja virutas mulle .!“ tuli vastuseks…

Laupäeval (16.10) ärkasin väikese pohmakaga . Jäin isegi natukene tööle hiljaks, kuna kogemata vaatasin nädala sees kehtivaid bussiaegu . Jälle olin sunnitud helistama, kuna peaarvutis polnud midagi teha . Õhtu veetsin oma arvuti taga ning kui Villu oli läinud ära peole, siis läksin ja rääkisin ka Takiga asjad selgeks . Selline väike rahulik vestlus oli ning loomulikult lõppes see sellega, et mõlemad naersime ja ma lasin tal magama minna .! :D

Pühapäeval (17.10) käisime alguses Takiga Ülemiste keskuses mulle sünnipäevaks kingitud kinkekaarte kulutamas . Käisime ka Katja juurest läbi, kes seal ühes poes töötab . Kammisime pea kõik teisel korrusel olevad riidepoed kiirelt läbi ('cause I don’t really like shopping – I can never make up my mind) ning lõpuks otsime New Yorker’ist ühe särgi ja ühe kampsuni . Hiljem kodus otsustasin siis, et olen natukene kasulik – viisin prügikotid välja ja lõin köögi särama . It’s not big, but y’know… Babysteps .! :)
Pesin ära ka pesu ning tegin natukene mata kodutööd ja bioloogiat .! :P Ülejäänud öö veetsin voodis seebikaid vaadates ja msn’is istudes .

Esmaspäeva (18.10) hommikul 4:40 läksin toast välja . Plaan oli siis selline, et 10 minutit jalutan Statoil’i, et suitsu osta ja siis tulen maja ette tagasi . Tee peal tellin endale takso, millega siis sõidan Hando maja ette, et siis sealt lennujaama temaga sõita . Tagasi tulles bensukast helistasin siis esimesse taksosse ja vastus oli, et taksot ei ole . Okei .! Helistasin siis järgmisesse . Ütlesin oma maja ja korteri numbri ning jäin ootele . Vahepeal saabus mulle mingi sõnum . Siis operaator teatas, et vaba taksot ei ole .! Lugesin siis sõnumi läbi, mille EMT oli mulle saatnud, kus oli kirjas, et mul on krediiti järgi alla 10ne krooni .! Süda kukkus saapasäärde .! Mõtlesin juba, et ei saagi enam kusagile helistada ja Hando jääb lennukist maha .! Paaniliselt otsisin kolmanda takso numbri telefonist üles (ühtlasi ka viimase takso numbri mobiilis) . Õnneks see oli mobiili number ehk siis odavam tariif – helistasin . Vastuseks sain jälle, et vaba taksot ei ole .! Jooksin elu eest tuppa, et netist veel numbreid võtta .! Kirjutasin kiiruga viis numbrit üles ning ruttasin välja, et siis bensukasse joosta ja vajadusel uus kõnekaart osta . Trepikojas juba helistasin järgmisesse taksosse ning ÕNNEKS öeldi mulle sealt: „Takso on viie minuti pärast kohal .!“ Hui oligi .! Ta jäi kaks minutit hiljaks .! Mina juba suutsin mõelda, et äkki ta sõitis valesse kohta või unustas üldse ära või äkki suri auto teepeal välja .!
Õnneks aga jõudsin siis kümne minutilise viibega Hando maja ette ning sealt juba sõitsime lennujaama . Ta käis ära check-in’ist ning siis tegime ära viimase suitsu . Siis sain tema käest viimase kalli ning jälgisin, kuidas ta läks läbi väravate ning kadus ümber nurga .
Ise läksin siis jala Pae peatusesse . Tol hetkel oli mul jälle üks nn Perfect Moment .
Perfect Moment’iks nimetan mina selliseid juhtumeid, kus taustaks mängib muusika ning tegevus, mis parasjagu käsil on läheb TÄPSELT kokku taustamuusikaga .

Näide 1
Kunagi ammu Moel elades käisin pea igal õhtul jalutamas ja kuulasin oma pleierit (tol ajal mul veel mp3’e ei olnud) ning mäletan selgelt, kuidas ühel õhtul kuulasin James Blunt’i laulu „You’re Beautiful“ . Oli täiesti tavaline pime õhtu, ei mingi püha ega midagi sellist . Olin jõudnud refräänini ning kuulsin kõrvaklappidest selliseid sõnu: „You're beautiful. You're beautiful. You're beautiful, it's true. I saw your face in a crowded place, And I don't know what to do…“ ja just sel hetkel otsustas pleier end täiesti lampi välja lülitada ning järsku – täiesti ei kusagilt tuli taevasse ilutulestik . Keegi oli kusagil ühe raketi õhku lasknud ning vajutasin pleieri tagasi tööle ja kuulsin: „'Cause I'll never be with you.“ Ning vaatasin, kuidas rakett tegi terve taeva korraks hästi heledaks ning kustus siis .
Näide 2
Kui esimest korda lendasin kuuekohalise lennukiga, siis olin mina see, kes istus taga pingis üksinda ning kiikasin vahepeal ühelt poolt välja, siis teiselt poolt välja, samal ajal kuulates Hilary Duff’i laulu „This is what dreams are made of“ :D
Igatahes . Jalutades tagasi lennujaamast karjus mul mp3's Tinie Tempah ft. Eric Turner - Written In The Stars (mitte et see oleks mu lemmiklaul hetkel, aga ta lihtsalt juhuslikult mängis tol hetkel) ning jõudes nii kaugele, et nägin juba kaugel bussipeatust ning silmasin ka seda, et buss on juba ees ja hakkasin siis jooksma . Mp3’s olin just kohat 2:39 ning hakkasin täiega jooksma . See koht ja see kuidas jooksin meeleheitlikult igasuguseid seaduseid eirates bussi suunas läksid minu arust niiiii hästi kokku . Ja TÄPSELT kui ma jõudsin bussi ette, hakkas mees laulma „Seasons come and go, but I will never change .! I’m on my way .!“ pani bussijuht ukse minu nina eest kinni ja sõitis rahulikult minema .! Vaatasin siis vihaselt kuidas buss minema sõidab ning muusika mu kõrvas jäi vait…
Ega ma ei viitsinud küll oodata kakskümmend minutit ja seega marssisin siis jala koju . Poole tunni pärast olingi oma soojas voodis . Saatsin Katjale sünnipäeva õnnitlused ning läksin magama ära .
Ma ei saa aru, mis värk on 18nda oktoobriga .? :S Nii paljud on sellel päeval sündinud või siis toimub midagi suurt sellel päeval .! :S Minu tutvusringkonnast on Katjal sünnipäev, PJ parimal sõbral, minu ISAL ja pluss Hando sõitis ära sel kuupäeval… :S
Hiljem tööle jõudes helistasin siis Svenile, et järgi uurida, kuidas tal on olemine ja et mis siis täpsemalt juhtus reede öösel/laupäeva varahommikul . Tuli siis välja, et mingisugust löömist ei olnudki . Ta oli kõndinud skinnide baarist mööda ning mingid jobud olid tulnud teda norima ja tõukama . No purjus queen alati mõtleb kõik üle ja teeb sääsest elevandi – seepärast ütleski mulle, et sai laksu .! :P Aga muidu on kõik korras ja elu läheb edasi .! :)
Õhtul suhtlesin natukene Vitaliga msn’is ning uurisin välja, kas ta töötab või mitte . Tuli välja, et ta ikkagi on tööl ning otsustasin tema juurde peale enda tööd minna . Istusime seal kella viieni .
Alguses jäi mulje, et ta tahtis, et tema läheb oma koju lõpuks ja mina oma koju ja kui ta siis teada sai, et ma pean minema jala koju, muutis ta oma meelt ja ütles, et ma tulen temaga . Ma siis küsisin ta käest: „Kas sa tõesti tahad mind enda juurde või sul on minust kahju, et ma pean nii palju jala minema .?“ Vastuseks tuli see, et kas ma tõesti arvan, et ta laseb mul sellisel kellaajal üksi koju minna jala .?
Wrong answer…
Aga et mitte asja liiga suureks puhuda ja mingit draamat tekitada, siis otsustasin vaikida ja temaga kaasa minna . Taksos olin vait, kui hiir ja tema juurde jõudes ütles ta mulle, et minu küsimus solvas TEDA .! Kujutate te ette – see solvas TEDA .! :S
Minu mõte, selle esitamisel oli selles, et kas ta tõesti tahab mind enda juurde või ta lihtsalt haletsusest võtab mu endaga kaasa ja siis teda selline küsimus solvas . Ütles veel selle peale, et isegi, kui oleksin olnud vaid sõber, ei oleks ta lasknud mul üksi koju minna…
Kahekesi voodis olles ütles ta aga mulle: „Tahad ma ütlen sulle midagi, mis on minu vastu .?“ „Nooh .?“ vastasin . „Sa meeldid mulle rohkem, kui ma ise tahaks .!“ This little comment made everything okay again .! :) Tundsin, kuidas suunurgad ülespoole tõusevad ning tõmbasin ta rohkem enda embusesse . Sweet dreams .! :)

Teisipäeva (19.10) hommikul ärgates oli jälle niiii fakking lahe näha tema nägu kõige esimese asjana .! :) Hommik ise oli küll selline vaikne, aga sellest ei olnud midagi, kuna hommikuti olengi suht vaikne tavaliselt .! :P Panin end riide ja läksin otse tööle .! :)
Bussi peatusesse kõndides tundsin, et midagi on puudu... Ja siis järsku jõudis kohale - suudlus .! Ainukese musi sain ma eelneval õhtul ja selle tegin kah ise talle pooleldi möödaminnes põsele .! Õiget suudlust sel korral ei saanudki .! :(

Kolmapäeval (20.10) oli koolis järjekordne igav päev . Eesti keeles kirjutasime kirjandit, mis on viimasetel aastatel minu kõige hirmu tekitavam asi, sest ma enam ei oska absoluutselt midagi kirjutada . Teemad on niiii minu huvialast mööda, et isegi nelja ei pigista sealt enam välja .! :S
Tööle ujudes juhtus minuga üks kummaline asi . Üks töökaaslane, tüüpiline 46. aastane vene naisterahvas (vali ja otsekohene) kutsus mind enda juurde . "Rommike, Rommike, tule siia .! Istu mulle põlve peale .!" No ta rääkis vene keeles ja vene keeles olen ma tema jaoks Romatška .! :P Istusn siis ja ta võttis mult ümbert kinni ning küsis: "Kummad sulle meeldivad - tüdrukud või poisid .?" No see oli küll VIIMANE inimene, kellelt ootasin säärast küsimust .! :S See küsimus oli küll täiesti nagu välk selgest taevast .! "Poisid" vastasin ma... Ta jäi natukeseks vait ja siis ütles, et kõik on korras, et minu vastusest midagi ei muutu .! :)
Tore teada, et enamus minu töökaaslastest on nii lahedad ja aktsepteerivad .! :) Isegi vanem generatsioon .! :)
Ülejäänud õhtu mul küll käed värisesid (kuna ei olnud oodanud sellist asja ja see oli ikka paras šokk mulle), aga muidu oli kõik korras .! :)
Vitaligi kirjutas mulle msn'i ja küsis, et kas ma täna tema juurde lähen . Loomulikult läksin .! ;)
Istusin tema juures seal mingi kaheteistkümneni . Vahepeal tuli minuga juttu rääkima üks nõme tüüp, keda ma absoluutselt ei salli, aga ega ma seda siis välja ei näidanud .! :P Naeratasin ja rääkisin viisakalt ja samal ajal mõttes palusin: "Please for fucks sake - FUCK OFF .!" :S :D
Õnneks ei pidanud teda kaua taluma - kõigest umbes pool tundi .! :P
Koju minnes sain Vitalilt väikese põsemusi kah .! (a) It wasn't much, but at least he did it and I didn't have to ask for it .! ;P
Natukene peale südaööd koju jõudes rääkisin veel Handoga umbes tund aega msn'is juttu ning läksin magama ära .! :)

Meredith Grey: "Biology says that we are who we are from birth. That are DNA is set in stone. Unchangeable. Our DNA doesn't account for all of us though, we're human. Life changes us. We develop new traits. Become less territorial. We start competing. We learn from our mistakes. We face our greatest fears. For better or worse, we find ways to become more than our biology. The risk of course is that we can change too much to the point where we don't recognize ourselves. Finding our way back can be difficult. There's no compass, no map. We just have to close our eyes, take a step, and hope to God we get there."


Handole: The Corrs - Angel [I hope they love You like we do .!]

The Rollercoaster of Life .!

Möödunud on kõigest nädal ning jeebus, mis nädal see on olnud .! :D
Täielik emotsionaalne ameerika mägi .! xD

Teisipäeva (28.09) hommik oli fantastiline .! Silmad lahti tehes oli vaatepilt lihtsalt nii ilus, et pidin end näpistama, et kontrollida, ega ma veel und ei näe .
Rääkisime hommikul suht vähe (kuna ma vahest hommikuti olengi vaiksem), sõime ja tulin tööle ära.
Õhtul läksin jälle tema töö juurde, kus istusin pea kaheteistkümneni . Peale seda läksin koju magama .

Kolmapäeval (29.09) käisin jälle tema juures tööl, kuid sel korral ei jäänud nii kauaks, kuna ta istus koguaeg msn’is või tegeles klientidega, seega mõtlesin, et ei taha teda eriti segada ning juba üheteist ajal olin kodus. Leppisime kokku, et neljapäeval kohtume, kuid ta ütles, et tol õhtul veel internetis suhtleme .

Neljapäeva (30.09) õhtul ma siis istusin sellel leheküljel, mille läbi me suhtleme (mul ei tol hetkel ei tema msn’i, ega ka telefoninumbrit) ja mida aeg edasi, seda närvilisemaks ma muutusin. Viimasel töötunnil olin juba täielik närvipundar ja sõna otseses mõttes tegin IGA minuti tagant leheküljele refresh’i, et ÄKKI nüüd tuli sisse .
Aga ei tulnudki… Maruvihasena läksin siis koju.
Kõige naljakam oli tolle hetke juures see, et olin vihane ja tahaks nagu vastavalt tujule ka midagi mp3’st kuulda, kuid olin kunagi ammu kõik oma selle tujuga seonduvad lood ära kustutanud. Seega läksingi siis vihasena bussile, samal ajal kuulates Christina Aguilera laulu „Bionic“, sest sellel lool on kõige nn vihasem rütm .! :P
Kodus siis läksin samale leheküljele ning jätkasin refresh’idega. Kui ta lõpuks sisse tuli, siis teatas, et oli olnud Tallinnast väljas pool ning ei saanud netti minna.
Kuigi olin maruvihane, ei olnud ma vihane tema peale, sest OTSESELT tema ju mingisugust lubadust ei andnud. Mina, vana idioot, olin jälle lootused lakke löönud ja ootasin, nagu keskaegne koduperenaine .! :D
Peale põhjuse kuulmist hakkas raev raugema ning asendus hea tujuga, kuna põhjus oli loogiline ning ta ikka suhtles minuga .! :P

Reedel (1.10) oli siis järjekordne istumine minu juures. Sel korral oli üle tüki tüki aja selline vaiksem olemine . Olid minu juures vaid Taki, Hando, Tanel ja Allan. Kuigi meid oli nii vähe, oli ikkagi jube hea tunne, kuna minu jaoks see seltskond ongi tuum .
Mingi hetk rõdul olles, tuli aga välja, et Tanel ja Hando olid käinud teisipäeval meie juures ja kanepit teinud…
See tegi haiget .! See tegi haiget, sest nad ei kutsunud mind . Nad küll ütlesid, et see oli täiesti spontaanne otsus ja polnud üldse planeeritud, kuid ikkagi . Oleks ju minu pärast võinud edasi lükata ja teinud siis sellest plaani . Sest nad rääkisid, et neil oli täiega lõbus olnud ja mind polnud seal…:( Kanepi suitsetamine ei ole just igapäevane tegevus, see on eriline… And it hurts me that at a time like this they didn’t think of me…
Jõime siis edasi, rääkisime igasugustest asjadest, näitasin neile muusikavideoid ning umbes ühe ajal läksime välja . X’is mingi hetk ühinesid meiega veel Martin, Timur ja Romet.
Sai palju tantsitud, juttu puhutud ning niisama lahe oldud. RK’gi oli seal ja ka temaga loomulikult vihtusin tantsu .! :P
Peale seda otsustas seltskond, et lähme sauna . Otsustatud, läksimegi . Taki, Hando ja Tanel otsustasid meiega mitte ühineda. Ülejäänutega läksime sisse . Mingi kuue aeg läksid ka teised minema ning mina jäin sinna üksinda mega sooja basseini mõnusid nautima. Kedagi teist polnud seal ning tuli oli kustus ja sain vaikselt ja rahulikult mõnuleda .

Hommikul (2.10) umbes seitsme ajal vedasin end koju, rääkisin msn’is juttu, vaatasin telekat ning vedasin end tööle.
Tööl ei olnud just mega hea istuda pohmakaga ning täiega unekas oli kah veel peal, kuid pidasin tublilt vastu . Mingi aeg tuli Vitali msn'i ning rääkisime juttu natukene . Tuli välja, et eelnev öö oli nagu katkend mingisugusest romantilisest komöödiast . Umbes viie ajal oli ta käinud X'is mind otsimas, et koos saaksime tema juurde minna, kuid mina olin juba läinud ning siis läks ta sauna, et natukene töö asju ajada ja töökaaslasega juttu ajada . Mina sel ajal aga nautisin pimedat ja sooja basseini üksinda ning mõtlesin, et kui lahe oleks olnud, kui oleks temagi koos minuga seal. And little did I know – he actually was there .! xD
Uurisin siis, et kas äkki saaksin teha nii, et pühapäeva hommikul tulen talle töö juurde vastu ja siis lähme koos tema juurde magama ning siis täiesti lampi, nagu välk selgest taevast, ütles ta, et meist vist ikkagi ei saa asja .!!! Et ta sai aru, et ma olen väga hea inimene ja ta ei taha mind petta .!
I'm like WHAT DA FUCK .??? Mul süda kukkus sekundiga saapasäärde .! Eih .! Sügavamalegi veel .! It fell Six Feet Under .!!! :S Seest tõmbas ühe hetkega nii õõnsaks ja kõik muud asjad mu peas jäid seisma . Kuulsin oma peas vaid tühjust ning tugevaid südamelööke . Kogu maailm oleks justkui seisma jäänud . Ma ei kuulnud peale südamelöökide absoluutselt mitte midagi, isegi intervjuusid läbi viivaid töökaaslasi mitte . Vahtisin vaid tummalt arvutiekraani ega osanud midagi teha ega öelda .
Palusin, kas tohin peale tööd tema juurde minna ning sain loa . Ja SIIS hakkas aeg nagu teo sammul liikuma .! Tööpäeva lõpuni oli vaid pool tundi, kuid see aeg liikus nagu teo sammul . Tundus, nagu ootaks seda terve igaviku .
Tööpäeva lõppedes kimasin bussiterminali poole ning istusin bussi . Tema maja juurde jõudes läksin trepikoja ette ning valisin tema korteri numbri ja jäin ootama .
Vastust ei tulnud .! Mõtlesin, et mida vittu ja valisin uuesti .! IKKA vastust ei tulnud .! Mõtlesin tõesõna, et ajalugu kordub ja saan tunda jälle sama, mida E'ga tundsin .
Aga just tol hetkel tuli ta nurgatagant välja, kilekott käes ja naeratas . Te ei kujuta ettegi, milline kaljurajakas mu südamelt langes .! Ja mis kõige tipuks – tuli välja, et ma olin vale trepikoja ees kah veel .! xD
Läksime tema juurde ja alguses rääkisime niisama ja siis alustasin: „Niih! Räägi nüüd, mis juhtus .!“
Igatahes tema mure on selles, et tema ex sõitis välismaale kuu aega tagasi ja nad olid koos väääga kaua . Et mis siis, kui ex ei saa välismaal hakkama ja tuleb tagasi . Siis sel juhul Vitali jätaks minu ning läheks kohe ex'i juurde tagasi ja seepärast ei tahagi ta mulle haiget teha ning oleks hea meelega lihtsalt sõbrad . Vastasin siis talle nii, et 1) kuu aega on liiga lühike aeg, et lakata kedagi armastamast, 2) saan VÄGA hästi aru, mida ta tunneb ja ma ei sunnigi ennast peale, olen kannatlik ja ootan, 3) ei ole mõtet mõelda sellele, mis VÕIB kunagi võib-olla juhtuda, vaid elada rohkem hetkes ja hinnata seda, mis praegu on ning 4) mina ei taha olla enam lihtsalt sõber. Seda ei juhtu küll tihti, kuid ma olen liiga sügavalt juba armunud ja lihtsalt sõber ma ei taha ega saa enam olla. I want it all or nothing at all...
Ta siis natukest aega mõtles ning ütles siis, et olgu .! Proovime .! :)
Mis on nagu nii kuidagi... Ma ei tea, kas irooniline on nüüd õige sõna, mida kasutada .
Sest kõige alguses oli ju tema see, kes mulle kümme korda korrutas, et oh, kui pööraseks ma ta ajan ja ma olen niiiii hea kutt ja nii täiuslik. May-be it was the alcohol talking .? :S
Enivei, lõppkokkuvõtteks rääkisime ilusti asjad selgeks ning nüüd on nad nii, nagu nad on .! :P Hetkel veel ikka proovime midagi aretada ja kui tuleb välja, siis olen ma maailma õnnelikum kutt . Kui ei tule, siis nutan natukest aega, leinan ja elan edasi . C'est La Vie .!
Õhtul pani ta mind bussile ning tulin surmväsinuna koju ja suht kohe, kui mu pea patja puudutas, jäin magama .! :)
KUI isegi peaks juhtuma nii, et me oleme näiteks kaks kuud õnnelikult koos ja kõik on ilus ja roosiline ning siis tuleb tema ex järsku Eestisse tagasi ja Vitali otsustab temaga jääda, siis on loomulikult see mulle MEGA valus . Kuid siiski oleksin õnnelik nende kahe kuu üle, sest aja möödudes negatiivsed asjad kustuvad mälust ning jäävad vaid positiivsed . :) Vähemalt mul on nii .!

Pühapäeva (3.10) hommikul 6:15 ta helistas mulle ning ütles, et võin talle tööle vastu minna . Panin end ruttu riide, pesin hambad ja läksin esimesele bussile . Saate te aru – ESIMENE buss PÜHAPÄEVASEL päeva, mis oli minu peatuses 6:45, oli PUUPÜSTI rahvast TÄIS .!!! :S Jeebus küll .! Kuhu te penskarid kõik läksite sellisel kellaajal .? :S Minu imestus oli vist tol hetkel nii suur, et mul läks isegi uni selle peale ära .! :P
Töö juurest sõitsime otse tema juurde ning pikema jututa läksime magama . Vahepeal helistati mulle neli korda töö juurest . Kõned ise olid põhjusega, kuid mul oli Vitali ees niiii piinlik. Inimene oli terve öö tööl olnud ja nüüd ei lasta tal OMA ENDA KODUS magada kah veel...
Äkki selle pärast nägingi unes, et tülitsesime .? Otseselt tüli ma ei mäleta, kuid mäletan, kuidas ta istus akna all taburetil ning veel selgemalt mäletan ta vihast näoilmet . Mis aga selle unenäo veelgi imelikumaks tegi, oli see, et kogu stseen leidis aset minu isa korteris .! :S
Kella viie aeg ärgates tundus, nagu kõik on korras . Rääkisime niisama juttu, sõime ja vaatasime telekat . Kaheksa ajal tulime linna . Mina läksin koju, tema läks tööle .
Koju jõudes leidsin Hando enda juurest . Tuli meile lihtsalt külla . Hea oli teda näha .! Ta varsti lahkub Eestist ja seepärast on iga kord, kui teda näen, jube hea meel .! :)
Õhtul veel natuke suhtlesime Vitaliga msn'is, kuid mitte väga palju .

Täna (esmaspäev 4.10) pole me eriti suhelnud. Päeval teda msn'is polnud ja nüüd õhtul on ta tööl ja pole tal eriti aega rääkida .
Alguses oli mul kuidagi morn tuju, kuid peale „Õdede & Vendade“ uue osa vaatamist, on tuju paremaks läinud . Te ju teate, et mul pole vaja miljoneid kroone või häärberit maal, et tuju oleks hea . Lihtsalt näidake mulle minu lemmik tegelasi ning küll nad tuju tõstmisega hakkama saavad .! ;) ERITI siis, kui tegemist on maailma kõige südamlikuma sarjaga .! :P

Viimane kord, kui tundsin sama, mida hetkel tunnen, oli huviobjektiks RK . Teda ma ei saanud (ja enam ei taha ka :P), kuid nüüd on asi kaugemale läinud . Nüüd leidsin igas mõttes IDEAALSE kuti ja ka sain ta . No praegu on vähemalt nii .
Ja mul on tõesti hetkel tunne, et leidsin inimese, kes mulle TÄIEGA meeldib ja kes keda ma tõsimeeli endale igaveseks tahaks ja kes võib mulle tõesti haiget teha . And it's kinda scary ...

One week has passed by and I've gone from falling in love, to anger and to losing him in my mind and back to being in love again .! :D
Aga vaatame asja positiivset külge – hetkel tundub, et kõik on korras ning vähemalt pole mul igav .! xD


xoxo Rommy B



Keith Urban – Somebody Like You

Love The Way You Lie .!

Lihtsalt seisad seal ja vaatad, kuidas põlen
Kuid kõik on korras, sest mulle meeldib, kuidas see haiget teeb.
Lihtsalt seisad seal ja kuulad mind nutmas,
Kuid kõik on korras, sest ma armastan viisi kuis valetad.

Ma ei saa öelda sulle, mis see päriselt on.
Saan öelda vaid, kuidas see tundub.
Ja hetkel on metallnuga mul hingetorus.
Ma ei saa hingata, kuid võitlen, kuni veel suudan.
Senikaua, kuni vale tundub õigena.
Nagu ma oleks lennus,
pilvedes armastusest, purjus vihkamisest,
Nagu nuusutaks värvi
Ning armastan seda, mida rohkem kannatan.
Lämbun ja just enne, kui upun
Ta elustab mind, ta raisk vihkab mind
Ja ma armastan seda .
Oota! Kuhu lähed?
Ma jätan su maha!
Ei sa jäta, tule tagasi!
Jätkame sama rada pidi, nii me lähme uuesti.
See on nii hull,
Sest kui see läheb hästi, läheb see super hästi.
Olen Superman, tuul tal seljas
Ja tema on Lois Lane.
Aga kui see on paha, siis see on kohutav.
Tunnen piinlikkust, ma murdun.
Kes on see kutt? Ma ei tea ta nimegi?
Panin käed sulle külge
Ma ei lasku enam kunagi nii madalale.
Ju vist ei tea ma oma enda tugevust.

Lihtsalt seisad seal ja vaatad, kuidas põlen
Kuid kõik on korras, sest mulle meeldib, kuidas see haiget teeb.
Lihtsalt seisad seal ja kuulad mind nutmas,
Kuid kõik on korras, sest ma armastan viisi kuis valetad.

Oled kunagi armastanud kedagi nii palju,
Et ei suuda isegi hingata, kui olete koos?
Kohtute ja kumbki teist ei tea, mis lõi pähe.
Saite selle sooja häguse tunde,
Jah neid külmavärinad vanasti said nad.
Nüüd on teil täielik kopp ees üksteise nägemisest
Vandusid, et kunagi ei löö teda,
Ei tee midagi, et talle valu põhjustada.
Nüüd olete üksteise näos kinni,
Pillute mürki oma sõnadega, mida suust välja sülitate.
Lükkate, tõmbate üksteist juukseidpidi,
Kraabite, küünistate, hammustate üksteist.
Alandate üksteist.
Nii kadunud nendes hetkedes, kui olete koos.
On raev see, mis võttis võimust.
See kontrollib teid mõlemaid
Seega ta ütleb, et on parem, kui lähete oma eraldi teid pidi.
Sest vist ta ei tunne sind.
Sest täna, see oli eile, eilne on läbi, on teistsugune päev.
Kõlab nagu katkine plaat, mis mängimas uuesti.
Kuid lubasid talle, et järgmine kord oled vaoshoitum.
Elu pole Nintendo mäng.
Kuid sa valetasid uuesti,
Nüüd saad aknast näha teda lahkumas,
Ju vist seepärast nimetatakse seda aknavaluks.

Lihtsalt seisad seal ja vaatad, kuidas põlen
Kuid kõik on korras, sest mulle meeldib, kuidas see haiget teeb.
Lihtsalt seisad seal ja kuulad mind nutmas,
Kuid kõik on korras, sest ma armastan viisi kuis valetad.

Ma tean, et me ütlesime asju, tegime asju
Mida me ei mõelnud
Ja me langeme tagasi samadesse mustritesse,
Samasse rutiini.
Kuid sinu ägedus on samasugune, nagu mul.
Sa oled sama, nagu mina.
Kuid kui asi puudutab armastusse,
Siis oled sama pimestatud.
Kallis, palun tule tagasi!
See ei olnud sina, kallis see olin mina.
Võib-olla meie suhe polegi nii hull, kui paistab.
Võib-olla see juhtubki, kui tornaado kohtub vulkaaniga.
Kõik, mis ma tean, on see, et armastan sind liiga palju,
Et ära kõndida.
Tule sisse, korja ära oma kotid tee servalt.
Kas sa siis ei kuule siirust mu hääles, kui räägin?
Ütlesin, ju et süü on minu oma.
Vaata mulle silma. Järgmine kord satun raevu,
Suunan oma rusika vastu kips seina.
Järgmine kord… Ei tule mingit järgmist korda.
Vabandan, kuigi tean, et valetan.
Olen väsinud mängudest, lihtsalt tahan teda tagasi.
Tean, et olen valetaja.
Kui ta raisk üritab veel kunagi lahkuda,
Seon ta voodi külge kinni ja panen maja põlema!

Lihtsalt seisad seal ja vaatad, kuidas põlen
Kuid kõik on korras, sest mulle meeldib, kuidas see haiget teeb.
Lihtsalt seisad seal ja kuulad mind nutmas,
Kuid kõik on korras, sest ma armastan viisi kuis valetad.


Eminem - Love The Way You Lie ft. Rihanna