Minu eelmine nädalavahetus algas siis rahulikult. Reedel (14.11.2008) tegin oma tavapäraseid asju (täpselt ei mäleta, mida tegin, aga kuna midagi erilist ei teinud päeval (raudselt magasin), siis ei ole eriti meeles ka:P) ning õhtuks tulid minu juurde Tanel, Meelis, Mikk ning Raili, kes šokeeris oma uue soenguga (mis talle väga hästi sobib) ning teatega, et järgmisel päeva teeb endale tatoka! Nu jah.. Seletas siin midagi südamest, mille kavatseb rinnale teha ning oleme kõik rõõmsad ta üle, et saab lõpuks selle, mille on alati tahtnud. Näitasin neile ka ühe video, mille olin ise koostanud endast, Railist, Tanelist ja Meelisest ning millel nimeks "Fantastiline Nelik". Ei usukunud, et kellelegi lihtsalt pildirida ja muusika eriti peale läheb, aga rahvast tõesti liigutas see... Piltide taustaks valisin LeAnn Rimes'i loo "We Can", mis minu arvamuse järgi tõesti sobib meie grupile, 'cause we REALLY CAN!
Enivei! Nad tulid siia, rääkisime juttu, kuulasime muusikat (nagu tavaks, siis taustaks mängib minu playlist, sest ma ei suuda elada ilma oma lauludeta:P), naersime, jõime naaaatukene (yea rait:P) ning läksime välja!
NB! Petsil oli ka oma special külaline allkorrusel - Romet! The prodigal boyfriend returns...
Nagu tavaks on saanud saame pea igal reedel minu juures kokku ning siis lähme X-baari! Alguses olin ilge Angeli fänn, aga nüüd on see vaimustus (õnneks) vaibunud ja käin X'is! ;) Seal lahedam rahvas ja mõnusam olla [va kui üksi seal olen;)]. Tantsisime, jõime veel ning rääkisime (no niipalju, kui annab rääkida väljas külma käes või sees valju muusika saatel). Mingi viie ajal läksid Tanel, Meelis ning Mikk koju ning jäin ootama Railit ja Sveni, kel kohe-kohe tööpäev pidi läbi saama (unustasin enne mainida, et Raili ei tulnud meiega X'i. Ta läks Maratisse oma silmarõõmu piiluma ja temaga natuke juttu ajama). Ootasin siis Raili ära, tegime veel seda rääkimise asjandust ja varsti oligi Sven väljas.
Saatsime Raili Vabakale ära (tõesti enam ei mäleta, kas ta läks takso või bussiga:$) ning suundusime edasi Sauna 69'sse. Kuna Sven on selline veits häbelik, siis pidin temaga olema IGAL SAMMUL seal. Loomulikult saime tasuta sisse ning sain mõnuleda oma lemmikpaigas - aurusaunas! Õnneks seekord keegi ligi ei ajanud ning Petsi tuttav Meelis (üks DJ) tegi nalja seal (enamus oli küll minu üle naermine, kuid kuna ta oli purjus ja tegelikult heatahtlik inimene, siis ei suutnud ma midagi muud teha, kui kõhukrampe taludes naerda).
Seitsme ajal sain koju ning kuna mu buss väljus 10:45, siis otsustasin mitte magama minna. Istusin netis ja olin niisama. Mõne aja pärast tuli ka Pets koju. Täis nagu tarakan. He REALLY was as drunk as a threelegged chicken on a hot patch of ice! I was soooo funny. But the subject that we talked about was NOT sooo funny... 'Cause things have changed so much, it's really sad to see that things will never be the same again for "the perfect couple"...
Aga Petsiga on nüüd poole parem suhelda. Since the cat's out of the bag, it's so much better, 'cause he understands MY pain and my point of view...
Aga jah... Ühest küljest tahaks Rometit siit eemale hoida IGA HINNA eest!... 'Cause it would hurt too much if he'd make a comeback (again). Aga teisest küljest tahaks, et ta ikka tagasi tuleks... Sest siis oleks Pets taas õnnelik and there would be butterflys and happyness (at least downstairs) and the world would be a better place again... But we all know, that's NOT the way the cookie crumbles...
Okei ja nüüd tagasi minu stoori juurde! :P
Istusin siis laupäeva hommikul bussi ning alustasin oma neljatunnist reisi Valka (või on see Valgasse - I donno which one is the right term) Marie sünnipäevale... Ma olin loomulikult varustatud sooja kampsuni, salli ja pusaga, aga ma ei arvestanud sellega, et bussis võib ka soe olla... Seega higistasin seal nagu siga ja kui kohale jõudsin haisesin nagu kolm kuud pesemata farmer, aga õnneks keegi ei teinud ühtegi märkust selle kohta! ;)
Pidu ise oli keskmine... Külalisi oli palju ja inimesi, keda ma teadsin vaid kolm! :P Viimasena saabusid Martti ja tema sõber, kes meiega ei ühinenudki, vaid läksid koheselt teise tuppa ja seepärast Marie kas a) istus enamuse ajast teises toas või b) meiega olles jooksis ta iga kümne sekundi tagant Martti juurde, kuna too kamandas naist nagu Marie oleks mingi ori talle vms... Mina ei tea, miks peab armastus NIII pime olema, aga mina oleks küll Marie asemel talle öelnud, et "no kuule ! hetkel on MINU sünnipäeva ja MINA saan 18, nii et võta oma jalad perse alt välja ja tule ise siia, kui midagi tahad!!" Aga noh! Marie, ingel nagu ta on, jooksiski nii kahe toa vahet...
Ja alles mingi üheksa ajal õhtul sain teada MIKS ei soovi MISTER MARTTI meiega ühineda.! Põhjus lihtne - MINA! Ta oli Mariele öelnud, et ma võin seal küll olla, kuid ei ole soovitatav talle silmaalla sattuda! Ehk siis oli kohe aru saada, et minu vastu polnud tal midagi, tal oli lihtsalt probleem minu orientatsiooni vastu.! Et nagu C'MOON! Nagu see oli minu valik vms!! :S Aga no jah.. Eks Eestil ongi VAJA sääraseid "lahedaid" politseinikke, nagu on Martti... Ugh! Marie oli ka suht mures, et mida teha ja seega läksin netti ja sain teada, et viimane buss väljub kümne minuti pärast. Marie ema käivitas auto ja olimegi bussijaama poole teel. Autos andsin talle ära kohmetult oma kingi, mille olin talle teinud (kuna tean, et talle meeldib laulda, siis tegin talle karaoke plaadi ning ÜRITASIN tuntud lood valida:P). Jõudsin ilusti bussile ning helistasin Railile, kes ültes, et pole netis ja siis helistasin ruttu Meelisele, kes ütles, et üheteist ajal (see oli aeg, mil buss Tartusse jõudis) enam busse Tallinnasse ei lähe. Ei no tore onju! Helistasin siis Janikale ning hea inimene nagu ta on, pakkus lahkesti öömaja.
Sain siis jalutada (bussijaamast tema majani) natuke ka öises Tartus ja jõudsingi Janika juurde, kus ajasime juttu, sirvisin Cosmosid ja läksime magama.
Hommikul kümne ajal (vist) ajas ta mu üles, sõime natuke ja läksime välja. Sõitsime koos Eliina juurde .! Niii lahe oli Eliinat jälle näha! Meelis S. oli ka seal! Tegime pannkooke (no tegelt Meelis ja Eliina tegid! :P Ma oleks ka tahtnud teha, aga eriti ei julgenud ja seega istusingi seal vaikselt ja naeratasin ja korrutasin endale mõttes: "They love me whatever I do, so If I screw up an f'ing pancake, they'll survive!" Aga ikkagi oli mingi teine hääl, mis surus mu istuma ja vait olema! :P Aga kui lõpuks laua taha saime, siis lasin end lõdvaks ja nautisin pühapäevast päeva Tartus pannkooke söömas superlahedas seltskonnas! THIS is what I call a LIFE! ;) Oleks nii kõik korrad... Oeh...
Peale seda jätsime Eliinaga hüvasti (SELLEKS korraks - Naine! Ära loodagi, et sa minust nii kiiresti lahti saad!! :P) ning liikusime edasi. Nemad plaanisid minna Raigo juurde, aga mina võtsin suuna bussijaama poole. Pilet ostetud ja oodates bussi, panin koni ette ning sain esimest korda selle päeva jooksul nautida oma muusikat! :P
Tagasisõit oli mingi sõduripoisi kõrval ning see oli suht pingeline, sest ma tundsin oma hingi haisu ja ma nagu palvetasin seal ta kõrval: "Please don't say anything about my smell! Please don't say anything about my smell! Please don't say anything about my smell!" :P
Koju jõudes jätkus tavapärane elu ning nüüdseks on jäänud vaid mälestus Maagilisest Nädalavahetusest! :) Tänan Teile KÕIGILE, kes olid suuremas või väiksemas osas selle osaks! :)
Ja nüüd siis väikeseks traditsiooniks saanud lauluke, mis lisan alati oma postituse lõppu! Seekordne laul pole mingi nädala või kuu laul, vaid ta lihtsalt iseloomustab MIND niiii hästi [ERITI refrään!!! ;P]! ;)
Christina Aguilera - Keeps Gettin' BetterEnjoy*(a)
