Monday, March 17, 2008

Mõnel päeval lihtsalt ei tohiks voodist välja tullagi...

"I'm searching for answers
'cause something is not right."



Ma ei tea, kust alata. Niipalju on öelda...

Alustame siis algusest!

Eile jumal-teab-kust ilmus välja Romet.
The long lost prince has made a comeback!
Ugh...
Hakkasid all Petsiga jooma ning siis mingi aeg ronis Romet oma viinaklaasiga üles. Veel sellest vähe, et pean üksi taluma nende kudrutamist, tuleb ta üles mulle viinaklaasiga nina alla, kui ma olen kolm päeva tahtnud juua ja pole olnud kellega ja mida juua! :P
Kahe ajal öösel ikkagi võtsin esimese lonksu. Ning sealt juba teise ja kolmanda jne! :P Kui jook otsa sai, siis polnud ma eriti purjus, vaid nagu Pets ütles: "Vintis!"
See, et nad istusid üleval ja ajasid minuga juttu tegi mind veidike häppimaks, aga kaua see ei kestnud, sest nad otsustasid, et tahavad "Will & Grace'i" vaadata.
Olin niiiii pettunud.
Selles mõttes, et mul ei käi just eriti tihti inimesi üleval ja kui käivad, siis tahaks naq rääkida juttu ja niisama nalja teha. Filmide/sarjade vaatamine tuleb kõnealla vaid siis, kui mul inimesega millestki rääkida pole .!
Vaatasin siis emotsioonitu näoilmega naljasaadet ning isegi ei üritanud kaasa naerda.
Mäletan, et kui Pets küsis Rometilt, kas lähme magama, siis ma kiitsin ideed täiega takka ning silmapilgu kiirusel oli mul läpakas kinni ja olin teki all.
Aga HUI ma magada sain!
Ma ju ei saa magada, kui all käib mingi muusika või kui seal räägitakse või mida iganes!
Seega otsustasin - ei lähegi magama! Nahhui!
Niisiis kuulasingi muusikat ja vaatasin Koduperenaisi! :P
Seda siis kella kuueni, mil all vaikseks oli jäänud ning otsustasin tunnikese tukkuda.

Ärkasin veerand üheksa. Panin end kähku riidesse ning ruttasin alla. Vaatasin neid, endal vastikustunne kõhus (ma ei räägi hetkel pohmellist!) ning otsisin Petsi mp3-e, kuna ta oli eile mu patakat laenanud ning mul oli seda nüüd vaja! Tüüp hakkas liikuma ning võttis selle voodi tagant välja. Ulatas mulle pisikese musta pleieri, kookisin pataka välja ning tõmbasin uttu nii kiiresti, kui võimalik.

Hetkel olen töö juures ning paar tundi hakkasin mõtlema ühe asja üle - miks kuradi pärast ma igal hommikul tõusen? Ehk mis on selle mõte? Mis on minu elu mõtteks? Mille nimel ma elan? Armastuse, mida mul ei ole?

Mul on vaja midagi teha! Mul on vaja kuidagi oma õhtuid sisustada, sest kui ma peaksin (nagu tavaliselt) peale tööd koju minema ning neid kahte eest leidma, siis arvatavasti poon end vabatahtlikult üles!

Aga ma ei saa kedagi selles süüdistada, et armastan ja ei julge midagi öelda. Ma ei saa kedagi süüdistada, et mina olen üksik ja elan inimesega, kes ei ole... Või vähemalt tundub, et ta ei ole...

Nüüd istun siin, enesetunne jummalast sitt ning mõtlen - why da fuck do I keep going on and on?
Mis on selle asja (elu) point?

Aga ma ei anna alla! :)
Küll ma kunagi teada saan! ;)

Tuesday, March 4, 2008

Valikud

Sünni hetkest alates saame endale võimaluse valida.
Valida - kas hingata või mitte, kas jonnida või olla rõõmus, maasika või shokolaadi jäätis, kas valetada või rääkida tõtt, kas püsida paigal ning seista probleemidega silmitsi või põgeneda, hoolitseda või kõrvaleheita.
Mõne arust on valikud head - annavad meile otsustamiseks vabad käed, aga mõne jaoks pole see nii kerge, sest valikud ei ole just kerged.
Iga kord kui seisame valiku ees loodame kogu hingest, et teeme õige valiku.
Aga kunagi ei saa täiesti kindel olla selles, et õige valik ka kasulik või siis parem on.
Minagi seisin valiku ees.
Pidin valima kas jääda vanasse firmasse ning teenida mitte just eriti hästi või siis minna Raili juurde infokeskusesse, kus saab täiesti normaalset palka.
Mõtlesin pikalt ja laialt ning otsustasin, et lähen Raili juurde.
Kuid seal olles jõudsin selgusele, et olin teinud vale valiku. KUIGI palk on sigahea, võrreldes sellega, mida endises töökohas sain, ei sobi see töö mulle mitte kuidagi.
Tunnistan, et siin on ka suht raske (no alguses on alati raske) ning ma pigem põgenen probleemi eest, kui püsin siin ning lahendan seda, kuid mu teine põhjus siia mittejäämiseks on see, et see ei ole töö, kuhu sooviksin jääda - olgugi, et palk on hea.!
Töö ei ole iseenesest raske, aga ikkagi on miski, mis mulle ei meeldi ning seepärast ei tahagi siin jätkata. Ei taha teha tööd, mis mulle ei meeldi.
No Rõõmuvabriku töö ei ole ka just teab mis supertöö, aga see ikkagi MINU arust hetkeseisu vaadates parem.
I've made my choice and (this time) I'm gonna stick to it!


Aga sinna ma ka igaveseks ei jää! :P
Niipea, kui saan, täidan (Marguse abiga) CV Online's CV ära ning jään parimat lootma! :)

BTW1 - Pets on imelikult vaikne alates laupäevaõhtust, kui käisin ühel teatud isikul külas...
Ei tea mis ma nüüd siis nii valesti tegin, et nii siis kohe! :S

BTW2 - Tuleb välja, et mul nupp ikka nokib! ;) Selles mõttes, et seal infokeskuses sain päris hästi hakkama andmebaasi kasutades! :)
Tuleb välja, et ma polegi nii loll, kui arvasin! :D Et selle blondi pahmaka all ikka on ka midagi! ;P