Mr L & the Clarity

Vahepealne aeg möödus tavapäraselt. Käisin tööl, käisin Vitali juures, oli sõpradega jne jne jne . Vitaliga ei läinud midagi paremaks, ega läinud ka midagi halvemaks . Kõik liikus edasi stabiilselt, sama vana rada pidi .

Reedel (26.11) teadsin, et ta ex tuleb Tallinnasse ning nad lähevad koos välja . Juba sellest kohe kuuldes ütlesin V’le, et tulen KINDLASTI G’sse neid piiluma . Kuna X’ist keegi minuga kaasa ei suvatsenud tulla, siis läksingi ühe teise tuttavaga kahekesi . Midagi hullu ma ei näinud . Suhtlesid omavahel nagu kaks sõpra . Sain Vitaliga isegi suitsuruumis natukene juttu ajada, kuid kohe kui ta ex sisse tuli jäin ma vait ning tegin näo, et ei tea kedagi . Meelega tegin nii, kuna Vitali on mulle korduvalt öelnud, et ta ei taha, et keegi teaks, et tal keegi on ja seega teiste läheduses ei öelnud meelega talle sõnagi ega teinud temast väljagi . :D Aga muidu jäin nähtuga väga rahule .! :)

Laupäeval (27.12) olin jälle magamata tööle roninud . Peale seda pidin kokku saama ühe uue tuttavaga, kellega gayromeos tükk aega juba suhelnud olime . Blond, 29. aastane, meganunnude kutsikasilmadega mees, kellele paneks nimeks Mr L (sest ka msn’is ütlen talle nii :P) . Ta tõi mulle ka kohvi . Tõsi – ta tõi mulle küll Cappuchino ilma suhkruta ning see oli suht vastik, aga idee ja teostuse pärast juba tõmbas mul südame soojaks ning annaks 10 boonuspunkti selle eest .! :) Igatahes ta viis mind PÖFF’ile vaatama filmi „Loose Cannons“ . See oli esimene kord, kui ma PÖFF’il käisin . Aga filmiga jäin rahule ning ka seltskond oli vägagi meeldiv .! :) Peale filmi pidi ta minema ühele veiniõhtule ning mina läksin koju magama .

Pühapäeval (28.12) oli Laura kord filmi näidata ning tema näitas meile filmi „Breakfast with Scot“ . Kuigi olin seda juba eelnevalt näinud ja esimesel korral ei meeldinud see mulle absoluutselt, jäin ikkagi rahule, sest teist korda vaadates tundus ta poole parem ning lõpus kiskus isegi pisara välja .! :P

Kolmapäeval (1.12) läksin töölt varem ära, et minna ühele AIDS’i koolitusele, mida EGN korraldas . Kutsusin ka Mr L’i endaga kaasa ning tüüp oli koheselt nõus . Koolitusel idee järgi midagi uut mulle ei räägitud, kuid huvitav ja lahe oli ta sellegipoolest . Üks vanem meesterahvas, kes meid seal koolitas ütles, et ta on juba 22 aastat elanud HIV’iga . Ja kuigi pole ma (omateada) kunagi HIV positiivse inimesega ühes ruumis olnud, ei olnud see üldse šokeeriv minu jaoks . Mis aga mul TÄIESTI karbi lahti lõi, oli aga see, kui ta ütles, et on oma partneriga juba ÜHEKSATEIST AASTAT koos olnud .! Peale seda olin kohe tükk aega tumm . xD
Saatsin Mr L’i trammile ning ise sõitsin koju, kus natuke Takiga rääkisime ja siis otsustasime, et teeme ühe rohelise õhtu . Otsustatud – tehtud . Taki tegi kõik valmis ning ka Villu ühines meiega . Kuid kui asi tehtud ja mõte pilves, kadus Villu kusagile ära ning me jäime Takiga kahekesi . Ega sellegipoolest oli lõbu laialt ning sain isegi Mr L’iga natukene msn’i teel flirditud .! ;)

Neljapäeval (2.12) otsustasime Takiga sama asja Taneli auks korrata . Oli ju ikkagi Taneli 24. Sünnipäev ja seda tuli ju kuidagi tähistada . Tanelgi oli meiega ühel nõul ja kohe, kui koju jõudsin peale tööd, oli tema juba seal ning nad Takiga valmistasid põhirooga ette .! :P Naerda sai palju ning õhtu oli lõbus (kõik on ka kindluse mõttes lindis xD ) .! ;)

Reedel (3.12) siis tähistasime kõik koos Taneli sünnipäeva uuesti – seekord ikka korralikult (ehk siis jookidega) . Kamba peale kinkisime talle selle aasta Eesti Eurovisiooni eelvoorude vahepalade lugude plaadi, millel on need nn naljalood, mida Märt Avandi ja see teine tüüp tegid .! :D Aga tema jäi igatahes kingiga väga rahule (või siis on ta väga hea näitleja) ning õhtu oli okei .!
Peale X’i läksid nemad veel G’sse edasi, kuid mina võtsin suuna kodu poole ning peale mõnusat 45. minutilist jalutuskäiku keset ööd ja lund, olingi mõnusalt omas voodis .! :)

Laupäeval (4.12) oli tööl olla juba parem, kuna olin eelnevalt natukenegi magada saanud . Õhtul läksin Mr L’i juurde, kus sa salatit ja saiakesi ja natuke alkoholi ja natuke veel alkoholi ja siis selle peale veel natukene alkoholi . Lõpuks kustusin ta voodis ära ja hommikul ärkasin tundes end paremini, kui iial varem .! :) Mis siis, et öösel midagi ei juhtunud, aga ikkagi oli väga hea magada tema kõrval .

Pühapäeval (5.12) oli siis kätte jõudnud Meelise kord ning tema näitas meile Prantsuse komöödiat „Wasabi“ . Mina vaatasin seda juba kolmas kord ning seegi kord nautisin filmi väga hea meelega, kuna viimasest korrast oli möödas… Päris kaua .! :P

Esmaspäeval (6.12) oli siis plaan minna Vitali juurde ja öelda, et „Vsjo .! Aitab naljast . Meist ei tule midagi välja .!“ No muidugi mitte just nii, vaid ma oleks ikka välja mõelnud liigutava ja südantlõhestava kõne sinna juurde ning äkki isegi paar pisarat välja pigistanud, kuid ta RAISK ei olnuki tööl… :S Igatahes rääkisin temaga siis natukene msn’is ja üritasin välja uurida, et millal ta siis tööl on, et saaksin temaga näost näkku rääkida ja iga kord kui seda küsisin, vastas ta mulle: „Ma ei tea .!“ Kui ta oli mulle juba kolm korda sama öelnud, siis lõpuks otsustasin, et aitab küll . Ütlesin siis talle, et olen paar korda väljas käinud ühe kutiga ning see kutt on minusse armunud… Siis meelega tegin väikese pausi ning jätkasin: „Ning ka mina olen temasse armunud .!“ Selle peale ei öelnud ta midagi . Küsisin siis, et kas ta on mu peale pahane ja ta ütles, et: „Ei ole .! Ma ei ole sinu peale üldse pahane .! :)“
Õhtul läksin kohe kergema südamega Mr L’i kõrvale magama .!

Teisipäeva (7.12) hommikul oli nii lahe trammiga tööle sõita, sest 1) ärkasin ju meganunnu mehe kõrval ning 2) nägin läbi trammi akna kahte tuttavat, keda polnud väga kaua näinud – ühte vene tuttavat ning Mäx’i .! :)

Reedel (10.12) oli pidu Joosepi juures ning kui öösel koju joogise peaga jõudsin, siis võtsin ette arvuti ning kirjutasin nii:
„Tööl olles oli mul hea tuju .! Millegi pärast oli mul VÄGA hea tuju .! Karstin südames, et äkki pean laupäeval töötama ja seetõttu pean ma laupäeval jälle zombina tööle tulema ja siis pool päeva töö juures koolema, kuid siis tuli projektijuht Tiina ning teatas rõõmustava uudise - sel nädalavahetusel tööd ei ole .! See tegi minu tuju veelgi rõõmsamaks . Lisaks sellele leidsin internetist minu VÄGA oodatud filmi „Burlesque“ soundtrack'i ja tõmbasin selle koheselt oma mp3'e ning kuulasin seda terve õhtu . Ehk siis... Minu tuju oli nii maksimumi peal, kui vähegi võimalik .!
Tööl olles kirjutas Taki mulle, et kas ma teadsin, et tänane pidu toimub Joosepi juures .? Loomulikult ei teadnud ma sellest midagi, kuna keegi polnud sellest mulle sõnagi öelnud .
Peale tööd siis läksin koju, sõin, käisin poes joogi järgi ning suundusin Joosepi juurde . Seal olles jõin rahulikult oma jooki ning tundsin end teistest nii kaugel, kui vähegi võimalik . Istusin seal baaripuki peal, kuulasin nende juttu, jõin oma jooki ning tundsin, et olen küll teistega ühes toas, kuid olen neist väääga kaugel... Siis keegi tegi mingi nalja (ma pakun, et see oli Tanel) ja järsku olin nendega jälle ühes pundis . Siis rääkisime edasi, tegime kõik koos nalja, rääkisime oma kõige ekstreemsematest seksikogemustest ja teistest asjadest .! :D
Kuigi minu uus silmarõõm (Mr L) ei lubanud meiega ühineda, ega lükanud oma tulekut ka ümber, olid minu lootused loomulikult laes . Ootasin siis teda ja saatsin talle isegi sõnumi, et tänase peo asukoht on liikunud tema elukohale lähemale . Üheteist ajal saatsin uue sõnumi: "Hei .! Kas sa täna ei tulegi .? :(" Vastus tuli alles pool tundi hiljem, kui ta helistas mulle ja ütles, et on liiga väsinud, et ühineda... No mida ikka 29. aastasest oodata .? xD
Kuigi pool minust sai temast täiesti aru, oli ikkagi teine pool minust mega kurb, sest ma väga ootasin teda... Istusin siis baarpukile tagasi ja ootasin, et saaks minema minna sealt . Et saaks edasi juua ja tantsida kõik oma mured minema . Aga nad venitasid ja venitasid ja venitasid .... Ja siis lõpuks otsustasin oma mp3'e mängima panna ja välja suitsule minna . Aga enne seda, kui ma välja läksin, istusin ma seal ja vaatasin Tanelit, kes meeleheitlikult Allanile taksot üritas kutsuda ning tänu kurvale loole, mida tol hetkel kuulasin, läksid silmad märjaks ning paar pisaratki kukkusid . Otsustasin välja suitsule minna . Läksingi . Kuulasin sama lugu repeat'i peal ning rohkemgi pisaraid voolas külmas õhus mul silmist . Mitte selle pärast, et ma tahtsin, et Mr L oleks minuga, vaid Taneli pärast...
Kogu minu sõpruskond algaski ju Meelisest, Railist ja Tanelist... Ja siiani on Tanel olnud see, kes on kõige kauem mind taluda suutnud ja kõige kauem olnud minuga . Ta ei ole just kogu aeg minuga (tal ju ka enda elu), aga ikkagi... Ja just temaga ongi mul viimasel ajal tekkinud mingisugune nn lõhe... Teisi ma ei saa temaga võrreldagi, sest teisi ma pole nii kaua tundnud, aga tema ... Tema on minu jaoks... Ma ei teagi mis, aga teda ma olen kõige kauem teadnud ja viimasel ajal... Lihtsalt tunnen, et teistega on tal parem klapp... Teistega on tal rohkem ühist, kui minuga . Isegi, kui peod on minu pool, siis vanasti Taki ütles alati minule: „Sinu peod on ju need .!“ Aga viimasel ajal pole ma üldse tundnud, et pidu on MINU . ALATI on nad kohal varem kui mina ja alati on neil omavahel omad teemad (neil ehk siis Joosepil, Takil ja Tanelil) . Teemaks on küll WOW, aga ikkagi - ühine teema . Iga päev nad mängivad seda ja iga päev nad selles mängus suhtlevad omavahel ja st iga päev nad muutuvad lähedasemaks omavahel ja mina... Mina muutun kaugemaks .! :'(
Igatahes läksin siis õue ja nutsin . Siis läksin trepikotta tagasi ja selle asemel, et tuppa tagasi minna, istusin korrus kõrgemal ning nutsin edasi...
Siis lõpuks otsustasin - aitab pisaratest . Läksin tuppa tagasi . Tahtsin Mr L'ile saata sõnumit, kuid kuna mul kõneaeg sai nähtavasti otsa, siis ei saanud ma seda teha . Saatsin hoopis Joosepi numbrilt talle sõnumi kolmveerand kaks: "Hei .! Anna andeks, et nii hilja segan, aga K.U.I. sa ei maga, siis ma väga tahaks tänase öö sinu juures veeta .! :) KUI sa ei maga, siis palun helista .!" Of course he never did, aga ikkagi... KUI ta oleks helistanud, oleks ma hetkegi mõtlemata oma s... teised jätnud ning läinud tema juurde .!
Aga ta ei helistanud .! Seega läksin teistega X'i .! Teine korrus oli sel korral suletud ning seepärast seisime esimesel korrusel kõik . Sain natukene isegi tantsida . PJ parim sõber Valera oli seal, kellega sain 4 tantsu tantsida . Temaga on küll hea tantsida, kuid mis mind alati häirib on see, et ta küll ÜTLEB, et ma olen seksikas ja hea ja lahe, kuid kui me tantsime kahekesi, siis ta 75% ajast vahib ringi, mitte mulle otsa... Aga kuna ma VÄGA tahtsin tol korral tantsida, siis ma ka tantsisin.... Natukene veel seisime seal ning siis läksime kõik koju ära... Joosep veel jäi sinna, kuid Tanel sai oma takso ning me Takiga tulime teise taksoga .! :)“
Kindlasti kõlab praegu nagu ma süüdistaks Tanelit milleski .! Ei .! Kohe kindlasti mitte .! Ma lihtsalt istusin tol öösel arvuti taha ja panin kirja just nii nagu tol hetkel end tundsin . Mõtlemata sellele, kas minu sõnad võivad kellelegi haiget teha või mitte . Ma lihtsalt võtsin arvuti kätte ja olin aus …

Laupäeva (11.12) õhtul ronisin Mr L’i juurde . Alguses rääkisime niisama maast ja ilmast, kuid siis kiskusin meelega teema tõsisemaks, kuna teadsin, et ta tahab millestki rääkida, kuid ei teadnud täpsemalt millest ja see ajaski mind hulluks .! :P Olen alati öelnud (ja ütlen ka edaspidi): „Curiosity killed the cat and I’m next .!“
Lõpuks ta siis tegi oma suu lahti ja küsis: „Mis on sellest teisest kutist saanud .?“ Minul muidugi suu kõrvuni ja tuju laes, kuna ma meelega polnud öelnud talle, et Vitaliga esmaspäeval kõik lõpetasin, sest tahtsin et ta ise küsiks . It was a small test and he passed it with flying colors .! ;) Siis rääkisime veel sellest, mida me üksteiselt antud hetkel ootame ja öösel… Let’s just say it ended very good .! ;P

Pühapäeval (12.12) äratas ta mind megamõnusa musiga ning ärgates ootasid mind pannkoogid .! :) Ahh… A girl could get used to this .! xD Natuke veel ajasime juttu ning siis läksin välja . Otsustasin minna Ülemistesse Katjat vaatama .! :) Temaga veel lobisesin seal paar tundi, siis läksin koju, käisin pesemas ning peale seda läksin kontorisse, et jõulupeoks üks väike film koos paari teise töökaaslasega teha .
Koju jõudsin mingi kümne ajal ning siis passisin netis umbes kolmeni . Magada ma tegelikult ei saanudki, kuna nägin terve öö ühte ja sama unenägu, et jään tööle hiljaks ning tänu sellele ärkasin iga poole tunni tagant üles, et kontrollida, ega ma tööle hiljaks jää…
Terve nädala olin jumala kindel, et jätan tuleva reede vahele . Lihtsalt vahelduse mõttes ja veedan selle Mr L’iga . Tema aga ütles, et ta ei saa kokku saada, kuna ta on väga väsinud peale kooli ning läheb otse magama .

Reedel (17.12) otsustasin, et ikkagi siis osalen iganädalasel istumisel . Jõudsin koju (ning tüüpiliselt olid juba teised ees), käisin pesemas ja läksin oma tuppa arvuti taha, et Nanny’t vaadata ja süüa, sest ma tõesti ei taha enam kunagi tühja kõhu peale juua . Umbes kümne aeg sain valmis ning ühinesin teistega .
Istusin siis seal tugitoolis, valasin klaasi täis ning lihtsalt jälgisin teisi . Mingi hetk istusin lihtsalt eemale diivanile . Olin täiesti kindel, et ma ei taha rääkida kellelegi, mis mind häirinud on, kuid siis tuli Taki minu juurde ja hakkas puurima mind, et miks ma nii vaikne ja eemaletõmbunud olen jne jne jne . Lõpuks kutsusin Taki ja Taneli enda tuppa ning rääkisin kõik südamelt ära . Tanel isegi luges selle teksti läbi, mille olin eelneva reede öösel kirja pannud .
Vestluse tulemuseks oli siis see, et ma lõpuks mõistsin, et viga ei ole ei minus ega ka nendes . Lihtsalt olukord on muutunud . Nagu Tanel ütles, et vanasti sõltusid reedesed peod enamjaolt minust, sest peod olid koguaeg minu juures . Et kui ma oleks tahtnud, siis oleks ma võinud mingil reedel öelda, et sorry, ma täna ei taha pidutseda ja seega oleks ka neil pidu pidamata jäänud . Loomulikult ma seda küll kunagi ei teinud, kuid ikkagi… Reedesed õhtud sõltusid minust ja nähtavasti alateadvuses ma tundsin seda . Kuid nüüd… Nüüd ei sõltu see enam minust ja seepärast ma vist olegi tundnud end teistest nii kaugel ja vähem tähtsana, vähem vajalikuna … Ning see, et nad on omavahel lähedasemaks veel saanud… No see on lihtsalt elu . Kõigil kolmel pole töökohta, kõigil kolmel kõik päevad vabad ja kõik kolm mängivad ühte ja sama mängu . Loomulikult nad suhtlevad seal iga päev ja muutuvad selleläbi ka lähedasemaks . Ei saa mina sinna midagi parata . Lihtsalt üks elu paradoksidest .! :) Mina pean lihtsalt kuidagi kätte võtma ja ära harjuma, et ma pole enam neile NII vajalik, kui vanasti . Loomulikult olen neile sama südamelähedane, kui ennegi, nagu Tanel mainis, kuid tähtsusetase on langenud kõvasti …
Mina vähemalt tundsin end natukene kergemini peale seda kõnelust, kuna sain vähemalt probleemist aru ning nüüd tuleb lihtsalt lahendust hakata otsima . Enne ma mõtlesin, et äkki olen mina midagi teinud vms… Ei saanud üldse aru, et mis värk on . Nüüd ma vähemalt tean ja saan hakata situatsiooniga kuidagi harjuma…
Peale meil istumist läksime edasi X’i (shocker, right?), kus sai natuke tantsida ja niisama oleleda . Ega ma seal kaua passinud . Polnud erilist pidutsemise tuju . Tõmbasin juba kahe ajal nahhui sealt ning tulin jala koju . Naljakas oli aga see, et kui ma sealt lahkusin, olin ma täiesti okei olekuga . Aga peale tunniajast jalutuskäiku talvisel ööl, olin ma koju jõudes täis nagu sildiuks . Ei saanud üldse aru, et mis värk on, kuna värske õhk peaks just kainemaks tegema ju .! :S Mina aga ei saanud absoluutselt otse kõndida . xD

Laupäeva (18.12) õhtul sain jälle Mr L’i kaisus uinuda .! (a)

Pühapäeval (19.12) läksin ühe ajal tema juurest minema, et minna emale, vanaemale, vennale, Villule ja Mr L’ile kinke otsima . Umbes viie ajal jõudsin koju, et natukene tühja kõhtu täita ning peale seda lendasin otse Joosepi juurde, et korraldada ära järjekordne filmiõhtu .
Järjekord oli jõudnud minuni ning mina näitasin neile enda vana lemmikut „The Long Kiss Goodnight“ . Film vaadatud, jätsin teised jõulupeo asju arutama ning läksin ise koju ära, et teha natukene tööd . Lubasin ülemusele, et saadan natukene e-maile laiali ning kui kümne ajal koju jõudsin, siis saingi rahulikult kella kaheni öösel neid laiali saata .! :)


Ja siin siis see kurb/mega ilus laul, mida 10ndal kuulasin:
Snow Patrol – Chasing Cars

Free .!

Reedel (12.11) ärkas ta hea tujuga . Pani end riide, pesi hambad ja tuli tööle . Kaks töökaaslast (Iolanta ja Liisi) olid juba kohal ning neil oli teemaks paranormaalsed asjad . Kuna see väga huvitas teda, siis istus ta kohe maha ning jäi nende juttu kuulama . Tüdrukud rääkisid igasuguseid erinevaid ja kohati väga hirmutavaid lugusid asjadest, mis nendega on aastate möödudes juhtunud . Mingi hetk tuli välja ka see, et Iolanta näeb asju ette ja Liisi rohkem tunnetab tulevaid asju . Ta otsustas kah oma õnne proovida ning küsis Liisilt: „Mis siis oleks, kui ma praegu paluksin sul enda kohta midagi öelda .?“ Liisi vaikis mõne hetke ning teatas siis: „Tead, mul läks praegu süda pahaks .!“ Kui ta oleks tahtnud teha lolli nalja, siis oleks ta võinud vastata sellele midagi sarkastilist, kuid kuna ta teadis, et see ei ole just eriti hea märk, siis selle asemel jäi ta vait ning tundis, kuidas südamelöögid kiirenevad . Ta tõusis püsti ning läks suitsule ära . Kui ta tagasi tuli viie minuti pärast rääkisid tüdrukud talle nii, et nad olid omavahel arutanud seda ja nad mõlemad nägid sama asja: mingisugusel öösel jalutan ma kellegi väga lähedase sõbraga vanalinnas (Iolanta nägi selgelt vanu müüre) ning midagi juhtub meiega ja KUI ma KOHESELT jooksu ei pane, siis juhtub midagi pöördumatut . Seda ta ei täpsustanud, et kellega . Aga mis pani ta südame peaaegu seisma, oli see, kui Iolanta ütles: „Sa pead jooksma nii kiiresti ja nii kaugele, kui vähegi võimalik . Sa pead olema sada protsenti kindel, et keegi sul järgi ei jookse ja alles SIIS tohid politseisse helistada .!“ Skeptiku jaoks võib olla see tühine mula, kuid kuna poiss sellistesse asjadesse uskus ning kuna tüdrukud olid eelnevalt suht sarnaseid jutte rääkinud, siis uskus ta igasse sõnasse .! Kui ta tööpäeva jooksul suitsul käis üksi, siis püüdis ta igal võimalusel hirmu vältida . Pani mp3’s mängima kõige positiivsemad laulud ja ÜRITAS mõelda millelegi muule, kuid tulutult… Silmad olid jätkuvalt märjad ning süda tagus tugevalt tänu hirmule . Ja mis kõige hirmutavam tema jaoks oli, polnud mitte fakt, et temaga võib midagi pöördumatut juhtuda, vaid see, et ta peab kellegi oma väga lähedastest inimestest hätta jätma…
Õhtul tulid tema juurde Tanel ja Allan . Ta kustutas kõik tuled elutoas, sulges ukse ning rääkis ka teistele sama juttu, mis tallegi räägiti . Tuled kustutas ta selle pärast, et ta ei tahtnud isegi sõpradele näidata oma pisaraid… Keegi sõpradest (ka Taki istus nendega) seda juttu loomulikult ei uskunud ja nad suhtusid sellesse vägagi skeptiliselt, kuid temal selle vastu midagi ei olnud . Tema eesmärk polnudki neid uskuma panna, vaid hoiatada . Et KUI peaks midagi säärast juhtuma, siis nad ei vihkaks teda nii palju, vaid teaksid, et neid on hoiatatud .!
Ülejäänud õhtu läks veidike lõbusama tooniga, kuna alkohol hakkas mõjuma ning sai ka X baaris tantsu lüüa .
Järgmisel päeval (13.11) pidi ta minema sõbranna Marie sünnipäevale Tõrva, kuid kuna surmahirm oli suurem, siis otsustas ta minna ema juurde . Enne bussile jooksmist tegi ta emale Best Off plaadi, kuhu pani kõik oma lemmiklood, kuid kuna pohmakas oli teinud oma töö, siis unustas ta oma Top 3 lemmiklugu sinna lisada .
Jõudnud maale oli ema juba uudishimust suremas, et miks poeg tuli . Ta oli eelneval õhtul helistanud emale ja teatanud, et homme ta tuleb, sest tahab midagi tähtsat rääkida .
Moel tuppa astudes tundis ta end veidi imelikult, kuna polnud koera, kes rõõmust lolliks läheks ning tema ümber jookseks/hüppaks/hauguks, aga ta ei mõelnud sellele palju, kuna hetkel olid tähtsamad mured .
Ema tõstis kohvitassi ette ning päris, et mis siis mureks . Ta ütles, et ei taha sellest rääkida enne, kui vend pole õue läinud . Istusid siis natukest aega vaikuses ning lõpuks ei suutnud ta enam vastu pidada ja hakkas rääkima . Rääkis alguses ära selle, mida töökaaslased olid talle rääkinud ning ema vastas talle sedasi, et ta enam-vähem usub sellesse, kuna talle ennustati ette ka poisi isa varajast surma ning mõningaid teisi asju . Siis tekkis väike mõttepaus ning poiss jätkas: „See pole aga veel kõik … Kas sa armastad mind .?“ Emal läksid silmad märjaks ning pisarad hakkasid silmist voolama . „Loomulikult .!“ vastas naine . „Nooh… Eks siis kohe saame seda teada .!“ ütles poiss veidi vaiksemalt . „Sa ju tead, et ma tahan abielluda .!“ alustas ta oma kõnet: „ja ma kindlasti tahan endale vähemalt kaks last ja maja ja koera . Kuid minu jaoks on see väga raske, sest Eestis ma näiteks abielluda ei saa .!“ Ta tegi väikese pausi, et oma rinnus peksvat südant rahustada . „Minu jaoks on see väga raske, sest…“ Ta ei suutnud seda lauset lõpetada . Tegi järjekordse hingepausi ning enne, kui ta sai sõnagi suust, vastas ema: „Sa tahad abielluda mehega . “ Ta neelatas ning vastas: „Jah .!“ Ema vaikis hetke ning ütles: „No, kui sa oled selle valinud .!“ Poissi ajas see natuke naerma: „Ei ema, see kohe kindlasti ei ole valik .! Kas sa tõsiselt arvad, et ma oleks endale sellise elu meelega valinud .?“ Ema: „Sa oled alati minu jaoks olnud eriline ja see ei tähenda, et ma sind nüüd vähem armastaks .!“ Ema tõusis püsti ning poiss embas teda tugevalt . Mõlematel silmad märjad . „Ma armastan sind .!“ ütles poiss .
Kogu kõnelus oli muidugi vene keeles, kuna poiss ei tahtnud, et tema 13. aastane vend seda pealt kuuleks .
Ema uuris veel, kas tal keegi hetkel on ning poiss rääkis talle natukene Vitalist, näitas emale oma parimate sõprade pilte ning kõige lõpus näitas emale ära filmi „Prayers for Bobby“ . Juba poole filmi peal oli emal ära kasutatud kolm pabertaskurätti ning filmi lõpuks oli terve pakk ära kasutatud . Ta embas poissi ning kordas: „Ma armastan sind igavesti .!“
Pühapäeval (14.11) saatis ema ta bussile ning pisarate saatel vaatas, kuidas poeg minema sõidab .
Filmiõhtul läks ta jala koos Taneli ja Takiga . Nende teekond läks läbi vanalinna ning poisil süda tagus rinnus suht tugevalt . Närviliselt hoidis ta oma silmad maas ning üritas olla rahulik . Tanel ja Taki teadsid küll, milles asi on ning meelega tegid nalja selle üle .!
Kui nad aga jõudsid Väikese Jala juurde, et trepist üles minna, ei suutnud poiss enam edasi minna . Tanel ja Taki läksid rahulikult trepist üles, kuid kuna ta teadis, et üleval on suured kivimüürid, siis ta lihtsalt ei suutnud astuda natukenegi trepi suunas . „Persse .!“ sõnas ta endale ning läks ringiga .
Filmiõhtul vaadati sel korral Eesti filmi „Detsembrikuumus“ ning ta pidi tõdema, et EESTI filmi kohta oli see tõesti hästi tehtud .
Esmaspäeval (15.11) peale tööd sõitis ta kohe koju, sest pidi kokku saama ühe tuttavaga, kes natukene rohelust talle andis . Ta oli TÄIESTI läbi omadega, kuna tööpäev algas 9:30 ning töölt minema sai ta alles 20:45 .Tuttavat ootas ta umbes kella kümneni, siis istus ta bussi peale ning sõitis Vitali töö juurde . V oli VÄGA heas tujus . Seda oli kaugelt juba näha . Tänu V heale tujule tõusis ka tema tuju märgatavalt (paar viina šotti vahepeal mängisid kah oma rolli) . V’l oli väga hea tuju, kuna tema vend oli kah sealsamas . Vennale ütles V vaid, et see on Roman ja kõik . V ütles poisile, et ei oska teda kuidagi vennale tutvustada - kas öelda „sõber“ või „boyfriend“… Seega ütles lihtsalt Roman . Öö möödus vägagi lõbusalt, kuniks jäi ta V’ga kahekesi . Nad veel natukene rääkisid ja siis tuli kõlaritest Britney lugu „If you seek Amy“ . Ta küsis Vitalilt, et kas too teab, millest Britney laulab .? Vitali vastas, et ei tea . Ta siis seletas ning Vitali pool naljatamisi võttis kätte ning kustutas kõik Britney laulud arvutist ära . Poisil kadus sekundiga absoluutselt igasugune hea tuju . Mitte selle pärast, et nüüd ei saagi Vitali töö juures enam kunagi Britney’t kuulata, vaid selle pärast, et Vitali teadis väga hästi, kui väga poisile Britney meeldis ning ikkagi käitus nii nõmedalt . Poiss ütles koheselt head aega ning läks koju ära .
Teisipäeval (16.11) oli tal roheline õhtu . Seda tulid tema tuppa tegema Tanel, Taki, Joosep ja Villu . Selleks, et KUI peaks tulema jälle mingisugused negatiivsed asjad hiljem päevavalgele, mis ta teiste arvates tol õhtul tegi, salvestas ta kogu õhtu vestluse . Ja hiljem tagasi vaadates oli see tõesti väga tark tegu, kuna ta oli terve õhtu tema ise . Rääkis, tegi nalja, oli väga sarkastiline ja kohati naljad ei olnud just eriti positiivsed, kuid naljad sellegi poolest . Lihtsalt pilves inimene ei näe just seda nalja poolt, vaid negatiivset poolt . Ning nüüd oli tal tõestus olemas .! Tanelgi ütles hiljem, et tol õhtul tundus poiss suht negatiivne, kuid salvestust kuulates polnud asi midagi nii hull .
Kolmapäeval (17.11) läks ta jälle peale tööd Vitali juurde . Ta ootas, kuna kõik kliendid lahkusid ning siis hakkasid nad niisama juttu ajama . Alguses rääkis Vitali mingisugusest kaablist (või torust) mis taheti Eesti ja mingi teise riigi vahele panna (gaasitrassist rääkis VIST) . Poisil olid tõsised raskused, et oma silmi lahti hoida, kuna jutu teema oli tõsiselt väga „põnev“ . Siis mingi hetk ütles ta: „Ära nüüd solvu, aga äkki vahetaks teemat .?“ Siis rääkis ta Vitalile ära selle, mida töö juures tüdrukud olid talle rääkinud ning peale seda hakkas Vitali endast igasuguseid erinevaid asju rääkima ning ühel hetkel täiesti järsku läks tal nägu naerule . „Miks sa naerad .?“ küsis Vitali . „Sest ma juba teadsin seda, mida sa mulle praegu rääkisid .! Üks inimene mulle kunagi rääkis sellest . Just siis, kui ma sinuga kohtumas hakkasin käima ja ta kartis, et sa varjad seda minu eest . Aga nüüd ma nägin selgelt, kuidas sa end natukene mulle avasid ja see teeb mind VÄGA rõõmsaks .!“ Vitali naeratas selle peale ning jutuajamine jätkus .
Poisil oli tõesti ühe sekundiga tuju laes, kuna peale pikka pikka ootamist oli selgelt näha, kuidas Vitali end talle avas . V avas end küll natukene, kuid see oli kõige armsam asi mitme kuu jooksul .! :)


Лолита - Остановите землю