Reedel (04.02) järjekordset pidu polnud .
Selle asemel tõi Taki mulle natuke riideid töö juurde ja ta läks juba Taneliga ees Vadim'i sünnipäevale . Mina lõpetasin tööpäeva, vahetasin riided ning Villuga koos läksime neile järgi . Maja, kus Vadim elab, oli lihtsalt erakordselt lahe – vanast koolimajast oli tehtud korterelamu . Nii lahe oli kõndida üles mööda neid suuri treppe ning astuda korterisse, mis vanal ajal oli õpetajate tuba . Sai seal natuke napsutatud ning kuna Vadim on suur laulumees, siis sai ka natuke karaoket laulda . Kui mulle esimest korda mikrofon kätte suruti, siis pidin ääre pealt ära surema – häält absoluutselt välja ei tulnud ning värisesin üle kogu keha (it wasn't happyness I was feeling) . Aga mida rohkem laul edasi, seda rohkem hakkasin harjuma ning lõpus tuli enam-vähem hästi välja .! :P
Kuna Mr L'ile tuli Tartust öömajaline, seega oli nagu iseenesest mõistetav, et X'is teda tol ööl ei näe .
Kesköö ajal tellisime takso ning sõitsime Vabakale . Taki sõitis edasi oma koju ning me Villuga saatsime ka Taneli taksole, ise aga läksime X'i edasi . Mul polnud tõesti tuju magada maha järjekordne peoõhtu . X'is ootas meid juba ees Villu parim sõber Raul, kelle seltsis me siis ka olime .
Kui aga Mr L järsku uksest sisse astus, siis ma suurest õnnest peaaegu et hüppasin sülle talle . I was over the moon happy .! :) Olin küll Villule eelnevalt lubanud, et lähen tema ja Rauliga hiljem koos sauna, aga noh... Plaanid muutusid .! :P
Olime siis Mr L'iga seal umbes kahe/kolmeni, rüüpasime natuke jooki, tantsisime natuke ning siis suundusime tema poole .
Seal sai natuke juttu aetud ning enne magama minemist sai ka natuke nn „müratud“ . Natuke piinlikkust tekitas see, et keset „müramist“ tuli öömajaline korterisse, aga ega see tähendanud, et me lõpetasime .! :P See andis aga hoogu juude .! :D Adrenaliin oli suht põhjas .! :P Kogu selle aja palvetasin oma peas: „Palun ära tee ust lahti .! Palun ära tee ust lahti .! Palun ära tee ust lahti .!“ xD
Laupäeval (5.02) oli toast välja minemine suht piinlik (vähemalt mulle) . Mr L ei teinud teist nägugi, mina aga palvetasin peas, et öömajaline magaks veel .! :P Ärkvel oli .! :D Teretasin ning läksin vannituppa hambaid pesema . See tehtud tegin Mr L'ile musi ning läksin tööle .
Terve päeva pommitasin Mr L'i Skype's kirjadega, et tahan teha midagi väga erilist . Et koguaeg teeme me midagi, mida mina tahan teha ja kuigi see on väga lahe asi, tahaks ma teha ka midagi sellist, mis on tema huvi äratanud, midagi sellist, mida mina just iga päev ei teeks, aga ma lihtsalt tahan teda paremini tundma õppida ja näha/teha asju, mis talle meeldivad .
Pommitamiseks see jäigi . Kuigi saatsin talle linke igasugustest üritustest, mis tol päeval Tallinnas toimusid, leidis ta igaühe jaoks mingi vabanduse .
Igatahes lõppes see nii, et peale tööd läksin mina koju . Vaatasin siis oma seebikaid ja Taki tuli mingi hetk minu tuppa öeldes, et läheb Villuga kinno vaatama filmi „127 tundi“, et kas ma ei tahaks kaasa tulla . Haarasin kohe võimalusest kinni ning kirjutasin Mr L'ile, tehes talle sama ettepanek . Uurisin filmikava ning tuli välja, et 5 minutit varem (kui algab „127 tundi“) algab film „Kuninga kõne“ ja kuna ta oli kunagi maininud, et tahab seda vaatama minna, siis panin ka selle filmi lauale . Mõne minuti pärast saabuski nõusolek . Seadsin end siis riide ja juba pool kümme ootasingi teda kino ees . Teised (nendega ühines ka Joosep) läksid siis oma filmi vaatama ning meie läksime enda filmiseansile . Kusjuures väga hea film oli .! Ei ütle midagi halba selle kohta . Tavaliselt rahulike draamadega on nii, et mingi hetk tekib nihelus ja tahaks korrakski paigalt ära – suitsule või wc'sse või lihtsalt puhata korraks, kuid tolle filmi ajal ei tekkinud seda momenti kordagi .! :)
Peale seda seadsin ta fakti ette – kas ma lähen koju või lähen tema juurde ning peame maha pika vestluse, sest ma ikka jätkuvalt tahaks teda rohkem tundma õppida ja temast rohkem teada .
Istusimegi trammi ning sõitsime tema poole .! :P
Seal sain ma mõnusa kohvi ning alustasin küsimuste jadaga . Alustasin lapsepõlvest .
Ja juba alguses hakkas ta põiklema . Alguses norides minu lühikest mälu ja öeldes, et on sellest juba rääkinud, kuid siis tuli välja, et ma päris mitut asja ei teadnud . Ja kui küsisin tema vanemate kohta, siis vastas ta mulle: „Sellest mina ei räägi .!“ Suht nõme nagu ju... :S Mina üritan inimest tundma õppida ja tema ei ava end üldse ... Selliseid asju oli veelgi, mille kohta ta ütles sama asja .
Pühapäeval (6.02) oli suht vaikne hommik . Üritasin veel puurida teda küsimustega, kuid suht tulutult . Pildusin ka igasuguseid komplimente ja lihtsalt ilusaid sõnu, mis ta mugavalt naljaks üle pööras .
Idee järgi ma tööd ei pidanud tol päeval tegema, aga kuna pidin nagunii võtmete järgi minema, siis otsustasin, et lasen töökaaslasel varem ära minna ning olin ise lõpuni . Helistasin ka Tanelile ja kutsusin ta varem, et rääkida Mr L'ist ja tema kinnisusest ja ta oli nõus varem tulema .
Lõpuks jõudis ta aga täpselt selleks hetkeks, kui oli vaja juba ära minna . Siis ma enam juba rääkida ei tahtnud . Tahtsin istuda, kohvitass käes ning asja rahulikult arutada, aga tänaval kiiret sammu hoides ma seda tõesti teha ei tahtnud .
Saime Viru Keskuse juures Takiga kokku, käisime poes ning suundusime Joosepi juurde järjekordsele filmikale . Laura oli juba seal . Tanel tahtis enne filmi näitamist meile kõigile ühte pisikest testi teha ning siis alustasime sellega . Testis oli 30 küsimust ning enamus neist olid „Jah“ või „Ei“ vastuse variantidega ja ta tegi seda kõigile ühel ajal (ehk siis lahti olid üheaegselt neli akent) . Mina küll vastasin kiirelt neile küsimustele, aga kuna teistel võttis mega kaua aega mõtlemiseks ja omavahel arutamiseks, siis lõpetasime selle „pisikese“ testiga kaks tundi hiljem, just siis, kui oli aeg koju minna .
Teised jäid veel sinna, mina aga ruttasin koju ära . Ei olnud just eriti sotsiaalne tunne peal .
Kodus panin tööle oma seebikad ning sukeldusin oma maailmasse . Mingi hetk mängis sari „Private Practice“ ning selle vaatamise ajal käis mul nagu mingi klõps peast läbi . See käis just sel ajal läbi, kui nägin karakterit Dr. Charlotte King . Ta on selline hästi lahe karakter minu arust – suhteliselt külm, otsekohene, kinnine . Ma avastasin, et armastan seda karakterit täpselt sellisena nagu ta on ja ma ei muudaks tema juures mitte midagi . Et miks ma siis nõuan, et Mr L mulle end avaks .? :S Miks ma ei võiks ka temaga sama moodi olla .? Tundsin, kuidas kõik minu kompleksid Mr L'i kinnisuse ees kadusid ning saabus rahu .! :)
Esmaspäeval (7.02) tahtsin Mr L'iga peale tööd kokku saada, et lihtsalt istuda tema juures ja juua natuke kohvi ja lihtsalt niisama olla . Ma ausalt ei tahtnud midagi muud, kui tema lähedust . Tema aga ütles, et tal palju tööd ja ei leia oma kiirest ajakavast minu jaoks kaks vaba tundi .
Teisipäev (8.02) oli suht must päev mul töö juures . Meie projektijuht avastas ühe asja, mida olin juba tükk aega varjanud . Üks minu kõige esimesi „tähtsamaid“ kohustusi (peale helistamise), oli juba mitu kuud tegemata . Alguses ma jätsin ta kõrvale, sest lükkasin homsele alati ja ükskord avastasin, et seal on niiiiiii palju teha, et lihtsalt võtsin kätte ja hakkasin seda varjama . Kui ülemus vahest küsis, et kas sellega on kõik korras, siis naeratasin ja kinnitasin, et kõik on korras .
Tol teisipäeval aga meie projektijuht tuli minu juurde ja palus mul talle seda näidata . Ja kui ta seda nägi, siis all hell broke loose .
No mitte tegelikult nii hullusti, aga ta oli silmnähtavalt minus väga pettunud ja pahane . Igatahes kogu mu päev oli rikutud, kuna minu „laitmatu töö“ kate oli murtud... :$
[ Ütlen kohe praegu ette ära, et nüüdseks on kõik korras .! :) ]
Neljapäeval (10.02) tegelikult tööpäeva olema ei pidanud, kuid kuna üks tähtis projekt vajas lõpetamist, siis kutsuti mõned meist helistama. Samas tähistati ettevõtte sünnipäeva ning kontor kubises klientidest. Meie (helistajad) olime aga surutud ühte pisikesse ruumi ja välja minna eriti ei tohtinud. Kui projekt läbi sai, siis pidime ka üks haaval välja minema, et jumala pärast kära ei teeks ja klientide tähelepanu ei segaks .!
Nõme olukord oli küll, aga noh... Sundolukord .! Keegi ju ei näinud ette, et see projekt ei saa õigeks ajaks valmis...
Igatahes peale tööd läksin koju, sõin ning läksime Taki ja kahe töökaaslasega lounge'i Island. Seal sai natuke dringitatud ning mingi hetk ühines meiega ka Taki sõber Sean. Veidi enne kahtteist läksime sealt minema, et liikuda edasi Amigosse. Taki ja Sean läksid koju.
Meie aga läksime Amigosse, kuna üks neist töökaaslastest, kellega ma olin, on armunud ühte meie ülemusse ning sünnipäevalised PIDID minema Amigosse edasi ja seepärast läksime ka meie sinna. Ootasime ja ootasime ja ootasime ja ei muffigi. Ka helistamise peale ei tulnud midagi ning siis ühel hetkel oligi too mees kohal ja sõbrannal nägu naerus. Tuli välja, et nad hoopis Prive'sse läksid ning tema lihtsalt hüppas Amigost läbi, et meid kaasa võtta.
No läksime siis .! Korraks hüppasime läbi ka Valli Baarist, kus ülemus tegi meile kolmele välja mingi šoti, millel nimeks „Millimallika šott“ või midagi säärast. Oi sa raisk, kui vastik see oli .! xD Selline tunne, nagu oleks puhast pipart kurgust alla kallanud .! :P
Prives siis saime kokku ülejäänud ülemuste ja teiste tähtsamate tegelinskitega ning pidu jätkus. Kuidagi väga tühi oli see Prive ning juba peale poolt tundi seal olemist pandi tuled põlema ja öeldi, et sulgemisaeg on käes... Nõme .!
Aga väljas olles otsustati, et lähme edasi Hollywoodi. Kuna ma polnud seal kunagi enne käinud, siis olin kindlasti käpp .! :P ERITI veel, kui sissepääs ja joogid olid firma kulul .! :P
Ja täiesti haige, kui lahe koht see Hollikas on .! :D Ma olin niii vaimustuses, kui sisse läksin sinna .! :) Nii suur ja nii lahe ja nii palju rahvast ja nii hea muusika.... Iz niiiiice .! :D
Seal sai palju joodud, tantsitud ning niisama juttu aetud.
Üks suht piinlik vahejuhtum oli kah (no kuidas saab ühtegi ebakainet õhtut läbi viia minuga ilma, et ma midagi piinlikku ei teeks/ütleks) .
Igatahes mul oli ilge kiusatus oma projektijuhile midagi öelda. Midagi sellist, mis ma temast arvan ja samas ka midagi sellist, mis ei oleks väga ebaviisakas. Sosistasin sama asja oma ülemuse kõrva ning too naeris, et mine mine ütle ütle .! No ma siis tirisin projektijuhi tantsupõrandale ning tantsimise ajal ütlesin kõrva: „I think you are a complete Bitch and that is the ONLY reason I love you .!“ Tegin peale seda ilusti põsemusi kah .! :) Tema siis naeris selle peale (ta oli VÄGA purjus) ja tantsimine jätkus. Olin nii rahul endaga, et unustasin end korraks täiesti ja tantsisin nii jõudsalt, et kogemata tantsimise käigus tõmbasin ta kaelakee katki .! :$ Yeah... Talk about awkward .! :D
Muidu õhtu sujus täitsa okeilt, kui välja arvata üks vahejuhtum meie IT kutiga. Tüüp kolis siia Poolast ning on meie juures töötanud juba peaaegu pool aastat. Minul temaga ühtegi kokkupuudet otseselt pole, aga ühes kontoris oleme ikka ja näeme üksteist ju pea iga päev. Niisiis ma seisin tema lähedal garderoobis, kuid ei pööranud talle üldse tähelepanu, vaatasin teisi inimesi hoopis. Kuulen kusagilt, kuidas keegi hüüab: „Robert .! Robert .! Robert .!“ Puhtalt uudishimust, et kes keda hüüab vaatasin ringi ning avastasin, et too sama IT kutt hüüab seda ja vahib mulle otsa .!!! Ja siis küsib: „Kle kas see tibi on ülemuse tüdruk w .?“ (No tegelikult kasutas ta sõnade „tibi“ ja „ülemuse“ asemel nende nimesid, kuid siin ma neid nimetama ei hakka). Kuna too „tibi“ on minu sõbranna, siis selle asemel, et öelda „Jah, on“ või „Ei, ei ole“, ma parem ütlesin: „Ma pole sulle mingi Robert .!“ ja läksin minema.
Kuna ta elab üks maja minust eemal, siis ma pidin kahjuks temaga taksot jagama.
Taksosõit oli väääga vaikne ja kui välja tulime, siis ütles ta, et ma väga pahane ei oleks. „Head ööd!“ vastasin ning kõndisin lihtsalt minema.
See ei ole loogiline, et tal ei ole minu nimi meeles .! No c'mon, me oleme töötanud ühes kohas juba umbes pool aastat ja ta ei peagi teadma minu elulugu, aga nimi on ju kõige elementaarsem asi ja seda võiks ju meeles pidada .! Tol hetkel jäi küll mulje, et ma pole tema jaoks mitte keegi . Täiesti tähtsusetu isik, kelle nimegi ei pea meeles pidama .!
Aga õhtuga muidu jäin ma VÄGA rahule .! :) Tasuta joogid, lahe pidu, mega lahedad inimesed ning Hollywood .!!! :D (Y)
Reedel (11.02) tundus projektijuht täiesti okei olevat ning isegi naeratas. Tundus, et ta midagi eelnevast õhtust ei mäletanud või siis ta mäletas ja tegi näo, et kõik on korras. Igatahes midagi minu käitumise kohta ta ei öelnud. (Fiuh .!) Õhtul oli siis järjekordne istumine minu juures . Terve õhtu ei vastanud Mr L telefonile ning Skype's teda kah polnud, seega mõtted olid suht laiali igal pool... X'iski olles helistasin talle mitu korda, kuid tulutult... Ega mul eriti tol päeval pidutsemise tuju kah polnud . Nukrutsesin vaid oma nurgakeses ning mõtlesin, et mis nüüd jälle .? History repeating itself .? E all over again .?
Laupäeval (12.02) siis lõpuks ilmus Skype'i ning ütles, et ta oli eelneval päeval lihtsalt üle töödanud ning läks varem magama (millegi pärast on tal suht tihti telefon hääletu peal kodus olles) . Valmistus sõitmaks Aegviitu kellegi sünnipäevale . Ütles, et tegemist tuleb „vanainimeste sünnipäevaga“ - alguses kelgutamine, siis istumine lõkke ääres ja siis rongiga koju tagasi .
Mina aga pidin algupäraselt minema õhtul Reelika juurde vaatama „Eesti laul 2011“, aga kui kuulsin, et Tanel & Co tulevad meile seda vaatama, siis helistasin Reelikale ja vabandasin end välja...
Laulud ei olnud just eriline asi, aga lahe oli sõpradega olla .! :)
Pühapäeval (13.02) ärkasin varakult, sättisin koti valmis ning liikusin bussijaama poole, et sõita Moele ema sünnipäeva tähistama . Minu emme sai sel aastal 43 .! :) Ta küll ei tahtnud mingisugust kingitust, ütles, et minu tulek on juba ise üks suur kingitus, aga ma ikka otsisin ühe laheda raamatu poest talle ning natuke šokolaadi kah .! :)
Sai mõnusalt kõht täis pugitud ning ema ladus kaks kilekotitäit toitu veel kaasa kah ning juba 13:46 tuli buss tagasi...
Filmiõhtul vaatasime Allani valitud prantsuse filmi „Juste une question d'amour“ („Just a question of love“) . Olin ise seda filmi aastaid tagasi GLIK'i filmiõhtutel näinud, kuid hea film oli sellegi poolest .! :)
Õhtul veel tahtsin Mr L'iga rääkida järgmisest päevast, kuid kuna jõudsin koju niivõrd hilja, siis oli tema juba läinud...
Esmaspäeval (14.02) 8:08 hommikul soovis Mr L mulle „Head sõbrapäeva!“
[10:52:30] Rommy: Head Valentinipäeva, Mr L .! :*
[11:05:29] Rommy: Mis plaanid siis tänaseks.? (angel)
[11:51:03] Rommy: Emm... Hello .?
"Is anyone alive out there .?" :D
[11:57:42] Mr L: koosolekul
[12:06:54] Rommy: Kaua .?
[12:12:53] Mr L: terve igaviku
[12:24:42] Rommy: Ehk siis täna pole lootustki sind näha .?
[13:13:41] Mr L: minuga on keeruline i know
[13:17:07] Rommy: Sinuga koos olles lähevad mul juuksed halliks varsti .! :D
Aga sa meeldid mulle liiga palju, et sind vihata .!
[13:17:23] Rommy: Sellelegi vaatamata olen ma pahane, seega täna ma enam ei sooviks sinuga suhelda .
Tänan tähelepanu eest .!
[13:25:32] Mr L: daaa ..
Bljat ma olin niii faking solvunud ta peale .! UGH .!
Töötasin tol päeval 11,5 tundi . Terve päeva käisin mossis näoga ringi ning olin pahane kõigi peale . Välja arvatud kahe töökaaslase peale, sest üks neist kinkis mulle šokolaadi ja teine kinkis tulbi .! :)
Peale seda läksin koju ja sukeldusin oma seebikate maailmasse . Mingi hetk võtsin käsile veinipudeli, mis mul kapis seisis ja kui juba pool joodud ning silmade ees jooksis meganaljakas sari „Hot in Cleveland“, siis tuju tõusis märgatavalt ning nalja jätkus, kuniks tuli uni .! :)
No kuidas saab mitte naerda, kui tulevad sellised repliigid:
Elka (Betty White): I sent in a slightly younger picture of myself .
Joy (Jane Leeves): A cave drawing .? xD
Teisipäeval (15.02) tegin sama pika päeva .
Ma ei tea mis kuradi ümberpööratud psühholoogia see oli, aga ma millegi pärast tahtsin Mr L'i VEELGI rohkem, kui varem... :S
Kolmapäeval (16.02) käisin töökaaslase sünnipäeval . Ta oli sauna kaheks tunniks broneerinud hotellis Dzingel . Istusime seal, sõime kooki, salatit ning käisime saunas (9st inimesest 3 käis saunas) ja mängisime natuke Aliast . Peale seda tulin koju ära oma seebikaid vaatama . Õhtul veel sai Mr L'i peale pahandatud .
[16.02.2011 23:32:29] Rommy: Tere .! :)
[16.02.2011 23:35:55] Rommy: Why the silent treatment .?
[16.02.2011 23:40:32] Mr L: ma äkki ei istu siin kogu aeg ainult arvuti taga
[16.02.2011 23:40:36] Mr L: do'h
[16.02.2011 23:40:45] Mr L: said viheldud?
[16.02.2011 23:41:02] Rommy: Vihtadeta olime...
[16.02.2011 23:41:42] Rommy: Kas sa saaksid mulle helistada palun .? (angel)
[16.02.2011 23:42:33] Mr L: oled joonud?
[16.02.2011 23:43:05] Rommy: Tilkagi .! :)
[16.02.2011 23:43:11] Rommy: I promise .! :)
[16.02.2011 23:51:11] Rommy: Et siis ei helista w .?
[16.02.2011 23:52:07] Mr L: tahad midagi huvitavat rääkida?
[16.02.2011 23:52:26] Rommy: Ma tahan lihtsalt su häält kuulda .!
[16.02.2011 23:55:13] Mr L: see ei ole ju üldse põnev
[16.02.2011 23:55:49] Rommy: No fain .
Tahan ka rääkida veel millestki .! :P
Aga põhieesmärk on ikka see, et ma igatsen sind ja sinu hääl on hetkel ainus, mis mul võimalik saada on .! :D
[16.02.2011 23:57:31] Mr L: mine parem magama
[16.02.2011 23:57:36] Mr L: kell on juba palju
[16.02.2011 23:57:38] Rommy: Fain ära helista .!
[17.02.2011 0:13:48] Rommy: Miks on nii raske võtta telefon ja mulle helistada .? :S
[17.02.2011 0:17:56] Mr L: telefon on teises toas
[17.02.2011 0:18:29] Mr L: ja mul ei ole praegu piisavalt jutuhimu, et sellele järgi ronida
[17.02.2011 0:18:42] Rommy: Isegi, kui helistajaks olen mina .?
[17.02.2011 0:19:31] Mr L: sina ju ei helista, mina pidin helistama
[17.02.2011 0:19:55] Rommy: Vahet ei ole ju kes helistab . :S
Peaasi, et su häält saaks kuulda .!
[17.02.2011 0:26:28] Rommy: Ja juba läksidki magama .?
Krt mina üritan olla romantiline ja tahan lihtsalt ta häält kuulda, sest ma tõsiselt igatsen teda ja tema raisk läheb lihtsalt niisama ilma midagi ütlemata magama .!!! :S
Neljapäeva (17.02) hommikul tuli siis vastus:
[10:55:19] Mr L: Jap
[10:55:41] Mr L: Kas ma võin öelda, et kuna sina oled see, kes on kogu aeg offline
[10:56:05] Mr L: siis mina ei tea, kas sa magad või mitte :)
GRRRRRRRRRRRRRRRRR .!
Tahtsin siis meelitada teda enda juurde, et ta peale oma tööd tuleks KORRAKS minu töö juurest läbi, et saaksin anda kalli ja teha ühe musi, sest ma tundsin, et suren, kui teda ei näe .! :P HUI tuli na .! :S Kiire ja aega ei ole ja see ju nii kaugel ja (mis kõiga „parem“ vabandus oli) ei ole ju erilist mõtet .!
Reedel (18.02) olin õhtul kodune ja kaine, kuna pidu oli plaanis teha hoopis laupäeval . Rääkisin Mr L'iga ning leppisime kokku, et laupäeva lõunal lähen tema juurde ning lõpuks saan teda siis näha .! :)
Laupäeval (19.02) siis ärkasin juba kell kümme, käisin pesemas, tegin näo korda ja astusin uksest välja .
Mr L'i nägemine tõstis märgatavalt tuju .! :) Ajasime natuke juttu ning hakkasime tema uue vahvlimasinaga vahvleid küpsetama . Alguses taigen valmis ja siis masinasse .! :) Mina olin muidugi moraalseks toeks . :P Nii hea oli tema seltskonnas olla ja vahepeal teda emmata ja lihtsalt temaga ühes ruumis olla .! :)
Vahvlid tulid välja mega head . Veel ta tegi mingisugust X teed, kuhu pani mingit puru, piima, maitseaineid ja ingveri juurt . Seegi tuli üllatavalt hea välja .! :P
Sai siis mõnusalt koos vahvlit süüa ning teed juua ja telekast tuli ka täpselt Grey Anatoomia ning too hetk oli lihtsalt perfektne .! :)
Aga minul ikka kripeldas midagi hingel... Tema viimase aja käitumine ja suhtlemine Skypes . Mõtlesin, kas rääkida sellest või mitte... Otsustasin siis nõu küsida . Läksin suitsule ning samal ajal pidasin Taneliga väikese vestluse telefoni teel maha ning too nõustus, et ma peaks ikka midagi mainima . Et saaks mure lahendatud .! :)
Läksingi siis tagasi tuppa ja hakkasin rääkima täiesti rahuliku tooniga sellest, et kui irooniline see on, et alguses, kui ta hakkas mulle kirjutama gayromeos, siis ma ei teinud sellest absoluutselt mingit märki . Ma tol hetkel käisin Mörriga ja Mr L oli tol hetkel lihtsalt mingi tüüp, kes mulle kirjutab ja kellele ma vastan . Nothing else . Ja siis ta tuli mulle msn'i ja hakkasid pihta flirtimised - TEMA poolt, mina mängisin süütukest ja ei öelnud midagi vastu . Siis hakkasid toimuma kohtumised ja vaikselt ma armusin . Nüüd aga on jäänud mulle mulje, et tema on nagu alla andnud vms...
Tema siis vastas selle peale, et ta on jah avastanud, et tema poolt see tõmme pole nii tugev . Et kool ja töö võtavad pea enamuse ajast ning siis kuidagi ta peab end sundima, et leida aega minu jaoks . Aga tegelikult nii ju ei peaks olema (tema enda sõnad) .
Just tuli telekast see moment, kus Arizona jättis Callie lennujaamas maha . Ma siis tegin sama . Jätsime hüvasti ning tulingi ära . Ei mingit draamat, ei mingit karjumist, pisaraid... Rahulik vestlus ja asi vask .! Adios .! Sayanora .! Dasvedanja .!
Tulin koju ning panin peale Koduperenaiste osa „The bang“ (ainuke osa, mis mind ALATI nutma ajab) ning lasin siis end tühjaks...
Teleka kohal on ka kalender ning sinna kiigates sain teada, et tol päeval oli minu isa 12. surmaaastapäev . Niiice, right .?
Enne külaliste saabumist lasin Takil oma juuksed ära lõigata. Mitte, et nad liiga pikad olid, vaid lihtsalt tekkis tahtmine...
Õhtul tulid meile Tanel, Allan, Timur, Joosep ning ka Raili .! :) Sai mõnusalt napsutatud ja Eesti Laul 2011 teine poolfinaal ära vaadatud . Ühe ajal liikusime välja BonBon'i, kus toimus mingi uue gei-ürituste avalöök . Ma polnud kunagi BonBon'is käinud, seega oli minek uudishimurikas .
Kohake tegelikult oli suht väike, aga rahvast oli ikka murdu . Ega ma eriti ei tantsinud, vaid tammusin niisama jalalt jalale ning suhtlesin teistega . Mingi hetk teised lahkusid ning me Villu ja Steveriga liikusime edasi sauna . Mina olin täis nagu vana siga ja käisin nagu madu vinkadi vonkadi .! :P
Enne klubist väljumist nägin ühte Drag Queen'i, kellelt hetkegi mõtlemata kinni haakisin ning nurka ära vedasin, kus rääkisin talle oma unistusest ning ta kas tahtis lihtsalt minema saada või mõtles seda tõsiselt, aga ta ütles JAH mulle .! Oh, god I was so happy .! :) Küsisin tema FB'i nime ning jätsin hüvasti .! [Klubist välja astudes oli aga nimi peast läind nagu vits vette .! xD]
Saunas oli aga hea, mõnus, soe .! :)
Üks tuttav oli mul seal kah ning üks hetk ta tõmbas mu kõrvale ja viipas mingile peeglile, mis oli laua peal . Peeglil oli kolm triipu mingit valget jahu meenutavat asja . Ta tõmbas esimese ära ning pakkus mulle kah . Jumal teab, mis mul tol hetkel peas oli, aga võtsin kõhklemata rulli keeratud väikese paberikese vastu ning tõmbasin selle kõik ära. Ma ei tea, kas tavaliselt nii tehakse, aga ta ütles, et ma ka teise ära teeksin . No ma siis tegin .!
Ja siis jäin ootama, et mis nüüd juhtub . Kunagi enne pole mul ju säärast kogemust olnud ja huvitav oli . Kõike tuleb elus proovida .! :) Mitte korraga ja mitte rohkem, kui ühe korra, aga proovida tuleb ikka .! :)
Ootasin siis, et see mõju ma hakkaks . Ootasin ja ootasin ja ootasin ja muffigi .! :D Ainuke tunne mis oli, oli see, et ma olen täiega täis ja vsjo .! :D Rohekm ei midagi . Ei mingit eufooriat, kergendustunnet või mis iganes peaks tulema .
Ainuke, mis see tuttav mulle ütles, oli see, et ta tõmbas mind natuke kainemaks ainult . Ma olevat sauna tulnud nii, et pmst mööda seina, kuid peale seda olin paremas seisus . Aga see on ka KÕIK, mis see valge puru tegi... Vsjo .!
Eks see oli kah vist õnne asi, et midagi ei juhtunud .! Järgmine kord mõtlen ikka sügavalt järgi (ja siis ütlen: „Ei, aitäh .!“) .
Villuga pidasime seal veel mingeid diipe vestlusi . Tegelikult ma lihtsalt purjus peaga toppisin oma nina sinna, kus ei ole üldse minu asi olla . Oma elu, teeb mis tahab ju .! Aga vot tol korral ei saanud ma suud kinni hoida . Pidin ikka õpetama .! Aga samas ainuke hea asi, mis mul tol korral suust välja tuli oli see, et ma ütlesin talle mitu korda, et tegemist on kõigest minu arvamusega .! (a)
Aga piinlik oli see, et purjus peaga ma ei kontrolli oma häält absoluutselt ja hiljem mulle öeldi, et ma olin rääkinud peaaegu et üle kogu ruumi ...
Villu ja Stever läksid varem koju, sest mina pidin idee järgi selle sõbra juurde minema, aga kui need kaks olid läinud, siis tuli välja, et tema ikka ei saa veel minna ja pidingi üksi koju marssima .
Tuppa astudes tundsin, kuidas parem jalg valutab . Ei saanud aru, mis värk on ja läksin magama ära . Kell oli kaheksa hommikul .
Pühapäeval (20.02) ärkasin kell neli õhtul ning mõtlesin, et suren . Pea lõhkus otsas nagu oleks traktor sellest üle sõitnud ning süda läikis täiega ...
Sain veel teada, et mu jalg valutas selle pärast, et eelneval ööl oli juhtunud nii: Tulime Villu ja Steveriga BonBon'ist ära ning umbes sada meetrit eemal oli hakanud Stever kuidagi kakerdama vms ning ma ütlesin talle: „Nagu lehm libedal jääl .!“ ning lendasin ise siruli maha ja tõmbasin Steveri ilusti endale peale .!
Siis veel muidugi tükk aega naersime seal maas ning siis liikusime edasi .! :P
See on AINUKE asi, mida ma ei mäleta kogu õhtu kohta... Suht hea välja tulek, või mis .? :D
Esmaspäeval (21.02) ronisin 8:45ks tööle ning pidin seal kella kuueni passima .
Peale seda saime kokku Taneliga, et meile tulla järjekordsele „Teeõhtule“ .! :P
Algas see kõik nagu tavaliselt – VÄGA naljakalt, kuid lõpp oli kuidagi täiesti teistsugune sel korral... :S Mingi hetk avastasin, et minu naljade üle keegi ei naera . Taneli näoilmest lugesin välja, et tema näeb minu naljade taga mingisuguseid megasolvanguid ning mida rohkem ma oma nalju tegin, seda hirmsamaks muutusid nende kahe näoilmed . Vahepeal tuli ikka niiiiiii tõsine hirm peale, et ma istusin nendest eemale ja tõmbasin pusa endale peale, et ma ei näeks neid, sest ma lausa värisesin hirmust . Sest TÕESTI oli selline tunne, et nad kohe tõusevad püsti ja hakkavad mind kaigastega peksma vms... Now THAT was scary .!
Ja ma ei teagi nüüd, et mis siis juhtus . Kas ma tõesti enesele teadmata pildusin solvanguid või siis ma lihtsalt kujutasin kogu horrorit ette ja midagi hullu tegelikult ei olnudki .?
Tavaliselt järgmisel päeval ma olen alati helistanud Tanelile, et järgi uurida, ega ma midagi halvasti teinud, kuid sel korral ma lihtsalt ei julgenud helistada . ÄKKI ikkagi midagi oli . Äkki ma midagi ikkagi ütlesin .?
Kolmapäeval (23.02) tuli Tanel minu töö juurde, et koos minna meile ja Takiga natuke napsutada . Kui ma poleks ise suud lahti teinud, siis poleks neist kumbi arvanudki, et esmaspäeval midagi nihu oli...
Küll aga tuli päevavalgele üks minu teistest negatiivsetest isikuomadustest ning ma olen väga tänulik, et nad sellest rääkisid. Nad mitte ainult ei rääkinud mulle, et mul see on vaid seletasid ilusti lahti ning tõid näiteid, mis aitas mind väga .! :) Vähemalt ma sain probleemist täiesti aru ning ÜRITAN (kuidagi) seda nüüd lahendama hakata...
Kui mulle lihtsalt näkku öelda, et mis ma valesti teen (nagu armastab üks kindel Londonis elav inimene teha), siis sellest on vähe .! On vaja seletada täpsemalt ja tuua näiteid, muidu ma aru ei saa ning kordan sama viga ka järgime kord ja siis veel ja veel .
Igatahes loeksin mina meie kolme koos veedetud öö vägagi edukaks ning jään vaid lootma, et selliseid juturinge tuleb veelgi tulevikus .! :)
Tänaseks looks valisin ühe laulu sarjast Grey Anatoomia.
Ingrid Michaelson - Keep Breathing (laul algab alates 5:21)
Friday, February 25, 2011
Tuesday, February 22, 2011
The Jump
Reedel (28.01) ärkasime koos, ma käisin esimest korda tema juures olles dušši all ning hakkasime liikuma koos sadama poole .
Kuna asjade pakkimisel olin suutnud pakkimata jätta kõige tähtsamad asjad – hambaharja ja –pasta, siis leidis Mr L mingi kasutamata hambaharja oma kapist ning kinkis selle mulle .! :)
Teised olid juba sadamas . KUIGI oli ma üritanud enda kaasa tulekut saladuses hoida ja üllatust teha kõigile, siis tänu minu oskamatusele saladust hoida, ei olnud see kellelegi üllatus ning keegi isegi ei feikinud oma üllatust, vaatamata minu pingutustele .
Kümme läbi viisteist minutit saime laevale (M/S Star) ning koheselt hõivasime kohad vööris . Kokku siis oli meid kümme – mina, Mr L, Tanel, Allan, Taki, Timur, Alex, Joosep ning veel üks paarike . Kuna Timuril oli kaart, millega sai asju mega odavamalt („Magic Card“, nagu ta ise seda nimetas), siis tellisime kõik kohvid ning nautisime ilusat (jäist) merevaadet . Vahepeal tuli isegi päike välja, nii et vähemalt algus oli ilus .! :)
Soome jõudes ronisime kohe linna peale oma suurte kottidega . Natuke sadamast eemal kookis Timur välja oma märjukese (tema nimetas seda nii :P) ning kui kõik olid oma lonksud võtnud, oli juba enesetunne parem ning külmast ilmast olenemata jätkus tripp mööda Helsingit teise sadamasse . Vahepeal käisime poes, et mahla osta, kuna laevalt viina küll sai osta, aga mahlasid seal millegi pärast ei müüda…
Umbes tund enne laevale (Silja Serenade) laskmist, jõudsime teise sadamasse . Mina istusin teistest eemale ning sukeldusin raamatusse (yes, as unbelievable as it is – sometimes I do read) .
Peale kolme hakati vaikselt laevale laskma . Mina ja Mr L siis jagasime kajutit selle paarikesega . Minul nende vastu ei olnud midagi, seega minul probleem puudus . Ma juba aimasin, et meid pannakse nendega kokku, kuna teistel on oma nn grupid, kellega nad tahavad olla, seega ei olnud just eriti raske seda pakkuda .
Voodid jagatud, asjad pakitud, asusime Mr L’iga laeva uurima . Mina olin sellel juba kunagi olnud (aastal 2008, kui käisime endise firmaga reisil) ning mulle oli ümbruskond tuttav . Mr L aga polnud, seega kõik oli talle uus ja võõras . Uurisime mänguautomaate, restorane, poode ning käisime korra ka klubist läbi, mis tol kellaajal veel kinni oli . Peale seda võtsime ühed kohvid ning istusime niisama .
Kell viis siis algas ametlik programm . Esines mingi trupp, millel nimeks Starlight Dancers ning laest lasti alla õhupallid . Meie aga seda ei näinud, kuna tol hetkel istusime me kõik all sööklas ning toppisime toitu kurgust alla .! :P Samal ajal, kui kõik teised ründasid külma toidu letti ja kuhjasid endale taldrikusse igasuguseid mereande, piirasin mina lasteletti ning täitsin taldriku friikate ja viineritega .! :P Mmm… ;P
Ning kuna veinid olid juba hinna sees, siis sai selle veinikraani juures päääris mitu korda käidud .! :P Veel telliti šampust, nii et sai rahulikult ka seda limpsida .!
Kell seitse esinesid veel need tantsijad ning õhtujuhtki ütles paar sõna .
Pool kaheksa esinesid meile „Maailmakuulsad“ vene tsirkuseartistid . Etendus iseenesest oli suht võimas. Tegid õhus igasuguseid erinevaid trikke, kõigil seljas piraatide kostüümid ning taustaks mängis „Kariibi Mere Piraatide“ tunnuslaul .
Peale seda suundusime poodidesse, et osta vajalikud joogid ning odavaid lõhnu/kreeme .
Siis sai natuke toas istutud ning peale seda otsustati minna baari Timuri „Magic Card'i“ võimeid testima . Tahtsin endale ühte Cosmot, aga kuna seda seal ei olnud, siis otsustasin alguses niisama istuda ja vahepeal limpsisin jooki Mr L'i käest .
Mingi hetk olime karaoke baaris ja kuulasime, kuidas purjus soomlased mikrofoni ahistavad . Mr L vaatas kahte väikest poissi, kes seal ringi jooksid ning ütles, et tema need kaks lapsendab .! :P Mina siis kohe kiitsin, et mina tahan olla kah nende issi ja tema ütles, et me seda veel vaatame . Siis üks neist kahest poisist tuli mu juurde ja tõstis üles pöidla, nagu näitaks, et kõik on korras . Naeratasin vastu ja tegin sama . Siis kohe särasin Mr L'ile, et poiss valis hoopis minu .!
Rääkisin talle sarjast „Brothers & Sisters“, kus Kevin ja Scotty läksid last adopteerima ja seal oli selline reegel, et mitte ainult nemad ei valinud last välja, vaid ka laps pidi nemad valima – siis on parem tulemus . Mina siis meelega norisin, et näed – poiss valis ise mind välja .! :P
Mingi hetk ujus jälle see sama väike poiss mulle ligi ning näitas jälle pöialt mulle ning ma tegin sama ja siis ta lükkas oma pöidla vastu minu pöialt, naeratas ja jooksis edasi . See oli niiiiiii nummi moment minu arust . Oi, kus ma siis meelega hõõrusin seda Mr L'ile nina alla .! :P Muhahahaaaa .! :D
Siis järgmisel hetkel olime jälle teises baaris ning kõik teised olid kusagile ära kadunud . Ütlesid küll, et tulevad tagasi ja me siis ootasime neid seal kahekesi . Mr L istus kuidagi väga imelikult ja ma siis uurisin, et kas temaga on ikka kõik korras, et kui ta end halvasti tunneb, siis võime ära magama minna (kuigi kell oli umbes üheksa alles) . Enam ma kahjuks sõna sõnalt ei mäleta, mis ta mulle vastas, aga ta ütles mulle midagi täiesti teemast mööda . Vaikisin mõne hetke ja mure kasvas ning kordasin ennast . Meelega tegin hääletooni meeldivamaks, kuid tema käest tuli samuti täpselt sama vastus . Kui ka kolmandat korda sain oma mureliku küsimuse peale midagi täiesti random'it, siis tõusin lihtsalt püsti ja jalutasin minema .
Ega ma kaugele läinud . Läksin lihtsalt suitsu tegema .
Kui aga tagasi tulin, oli tema läinud ning ka kedagi teist polnud läheduses . Läksin siis otsingutele ning leidsin ta meie kajutist koos tolle paarikesega (üks noorem, teine nats vanem) . Ajasid rahulikult juttu ja kurat mina otsi nagu segane terve laeva pealt teda taga .! Ugh .!
Kurtsin siis nooremale oma murest, et mina üritan olla hooliv ja tema ei tee teist nägugi ning sain vastuseks, et ei tohi tegelikult üldse palju hoolivust välja näidata . Tuleb lihtsalt mängida külma kala natukene . No kuna mul paar mõnusalt sooja kraadi juba sees olid, siis ma seda ka tegin . Ja OIII, kuidas ma seda veel tegin .! Panin mängima Pussycat Dolls'i loo „Buttons“ ning me siis selle nooremaga tantsisime . Ja liigutused... Uuuuh Maria .! Tõsiselt nagu viimased litsid (mina vist ülekõige) . Mr L istus rahulikult oma voodis ja vanem istus oma voodis . Mingi hetk ujus see vanem Mr L'i voodisse, et mingit teemat arutada, kuna meie muusika oli suht vali ja ta ei viitsinud vast üle selle karjuda . Arutasid seal natukene midagi ning siis järsku (ma tantsisin enamuse ajast seljaga nende poole) kui end ümber pöörasin nägin vanema kätt Mr L'i kubeme peal . Ja uskuge või mitte, aga ma ei teinud sellest ei sooja ega külma . Just sel põhjusel, et olin kuulnud, et too vanem selline... vallatum on ja pöörasin end tantsima tagasi . Olin kindel, et Mr L lihtsalt lükkab ligi tikkuva käe eemale ja asi vask . Aga EI .!!! Kui mõni hetk hiljem end ümber pöörasin nägin midagi sootuks teistsugust ... Nad SUUDLESID .!
Minu peas käis täielik krahh .! Ma ei mõelnud absoluutselt mitte millelegi muule, kui sellest, kuidas sealt kajutist välja saab . Otsisin (nagu segane) oma kampsunit taga, mis tegelikult Mr L'i taga oli ning tormasin ukse paukudes kajutist välja . Kui see oleks olnud mingi seebikas/film, siis oleks taustamuusikaks sobinud täpselt Diana Vickers – The Boy Who Murdered Love .
Esimese asjana tormasin värisevate kätega rahustavale suitsule .
Siis jõudsin aru saamale, et ÄKKI ma pole piisavalt kaine, et asja täiesti selgelt mõista ning vajasin kellegi nõuannet . Isegi kaines peaga mõtlen asju vahest liiga palju üle, seega arvasin, et teen sama ka tol hetkel .
Ja kokku sain kolm erinevat arvamust . Ehk siis minu otsustamine ei läinud kergemaks .
Üks ütles mulle, et mehed ongi sellised . Tuleb lihtsalt alla neelata see ja edasi elada .
Teine ütles mulle, et see oli kõigest eksitus, mis juhtus purjus peaga . Kindlasti tuleb sellest rääkida, kuid see polnud midagi enamat, kui puhas paljas eksitus .
Ning kolmas ütles mulle, et asjal on lõpp .! Kui juba alguses nii tehakse, mis siis edasi saab .?
Igatahes seda teemat sai jauratud terve öö ja mõistus selgemaks ei läinudki . Magama minnes ronisin vaikselt voodisse, et jumala pärast seda tõbrast mitte äratada, kukub veel vabandama ja neid purjus inimese pisaraid ma ei vaja (emast on mul juba küllalt) .
Laupäevane (29.01) ärkamine EI OLNUD HEA .! :D Süda paha, käed värisevad, pea valutab . Roomasin siis sööklasse, et natukene süüa saada, kuid eriti midagi nagu ei söönud kah . Lürpisin vaid multinektarit näost sisse . Mr L istus alguses minu kõrvale, kuid ma tõusin püsti ja läksin ära teise lauda (tehes näo, et seal on parem, sest teine laud oli akna ääres ja seal oli tegelikult kah imeilus vaade rannikule) .
Mr L lahkus suht vara lauast ning mõni hetk hiljem läksin talle järgi . Ega ma tegelikult tahtnudki mingit vabandust kuulda, vaid lihtsalt läksin tuppa, et kuidagi oma kohalolekuga ebameeldivustaset tõsta . Viskasin oma voodisse pikali ning kuulasin filmi „Saag“ soundtrack'i nii, et kõrvaklapid olid põhjas (ma tegelikult kogu aeg kuulan nii muusikat :P ) .
Mingi hetk tundsin torkimist . Miski torkis mu selga . Tõstsin pea padjalt ning Mr L oli seal . „Me vist peame rääkima .“ alustas ta .
Ajasin end voodis püsti ning kuulasin ta ära . Vabandus tundus kuidagi väääga formaalne ning kuidagi sunnitud, nagu vabandaks ta mingi ametniku ees oma tööl tehtud vea ees vms . A la ma tunnen end väga halvasti, et minu käitumise pärast pead sina end halvasti tundma ja ma palun sinu käest vabandust . No see ei olnud just täpselt sõna sõnalt nii, aga midagi sinna kanti .
Kuna ma olen tõsiselt armunud, siis ütlesin talle vaid nii, et midagi pole veel läbi, lihtsalt vaatame, kuidas eelolev õhtu sujub . Ta oli sellega nõus ning sättisime end minekule .
Panime kotid sadamas kappi ning jäime ootama Villut ja Rauli, kes tulid Tallinnast otse .
Kui need kaks kohal olid, asusime teele linna poole . Mingi hetk tuli mul meelde, et unustasin digika kotti, seega ei saanudki teha ühtegi pilti...
Tee linna oli pikk ja üksik . Hoidsin meelega kõige taha, sest mul polnud absoluutselt jututuju . Kuulasin vaid „Sae“ soundtrack'i ja üritasin kõigest väest mitte eilsele mõelda . Mr L hoidis millegi pärast koguaeg minu kõrvale ning ühel hetkel ma lihtsalt ei suutnud enam end tagasi hoida ja pidasin maha pika kõne, mis käis umbes nii: „Ma lähen varsti hulluks .! Tõsiselt .! Ma ei saa sulgeda silmi, sest iga kord, kui ma silmad kinni panen, näen ma silmade ees, kuidas ta sinu kubet hõõrub . Nagu Carrie rääkis „Seks ja Linna“ kuuenda hooaja kaheksandas osas „The Catch“, et elus ei ole päästevõrku . Sa pead lihtsalt hüppama ning alati ei ole lähedal kedagi kes sind kinni püüaks . Ja kui sa kukud, siis on see kindlasti valus, aga see, et ma haiget saan, ei tähenda kunagi, et ma ei hüppaks . Oma südant avada ei ole kerge . Ei ole üldse kerge võtta vastu keegi täiesti võhivõõras inimene ning näidata talle, mis toimub sinu sees . Aga mina hüppasin .! Kindlasti hüppasin ma liiga vara, aga ma hüppasin .!“ Peale seda panin kõrvaklapid pähe tagasi ning jalutuskäik jätkus .
Linnas sai hästi palju H&M'i poodides käidud (sest seal on neid peaaegu et iga nurga peal) ning teised said endale palju uusi riideid . Mina aga unustasin Eestis raha ära vahetada ja seega ma lihtsalt vedasin end teistega kaasa .
Juba eelmisel õhtul sai ära mainitud, et päev Stockholmis ei ole mitte ostureis vaid sõna otseses mõttes ellujäämiskursus . Ja seda ta oli ka . Tuju null, süda paha ning väljas on suht jahe .
Aga raisk, ellu jäin .!!!
Tagasi tulime M/S Baltic Queen'iga . Käisime kohe söömas, sest jalad olid täiesti läbi ning kõht hakkas juba sisse poole tõmbuma .
Kõhud täis ronisime kajutitesse, kus alustasime joominguga . Kuna sauna minejaid oli palju, siis läks Timur kohe sauna bronnima . Mina aga tõmbasin Mr L'i kõrvale koridori, et natuke rääkida ja suu puhtaks saada enne, kui kraadid mõjuma hakkavad .
Lühikese vestluse käigus siis selgus, et midagi ikka on viga . Ta on minust rääkinud oma mingile sõbrale ja teadvustab minu olemasolu ja särki värki, kuid tol purjus õhtul teist meest suudeldes ei tulnud kordagi pähe, et lõpetaks ära, et tal on ju keegi teine . Et lõppkokkuvõtteks otsustasime, et jätkame sama rada pidi edasi, kuid tema lihtsalt peab välja selgitama, mis toimub tema enda sees . Mina olin loomulikult suht õnnelik, kuna ma olin juba täiega armunud ja ei tahtnud tal üldse minna lasta . Väga hea meelega olin nõus istuma teadmatuses ning ootama ja lootma, et vastus tuleb positiivne .! :)
Timur tuli tagasi ja teatas kurva uudise, et saunad on juba kõik täis ja sinna me ei saanudki . Istusime siis niisama kajutis, kuulasime muusikat, ajasime juttu ning vaikselt vaikselt pugesin Mr L'ile külje alla ning tundsin rõõmu jälle tema lähedal olekust .!
Palju ma sel ööl möllata ei saanudki . Vaatasin kesköise šou ära, kus esines Rolf Juunior ning peale seda läksingi magama ära .
Algselt uinusin Mr L'i kõrval, aga kuna seal oli niiiii kitsas ja palav, siis läksin ära enda voodisse . Megavara hommikul, kui too üles ärakas, et vetsus käia, ronisin tema kõrvale tagasi ning enne laevalt väljumist seal ka ärkasin .! :)
Pühapäeval (30.01) kell kümme jõudsime Tallinna sadamasse . Jätsime kõigiga hüvasti ning läksimegi oma teed ...
Selle tripi tunnuslauluks sobiks hästi järgnev:
Natasha Bedingfield – A Little Too Much
Kuna asjade pakkimisel olin suutnud pakkimata jätta kõige tähtsamad asjad – hambaharja ja –pasta, siis leidis Mr L mingi kasutamata hambaharja oma kapist ning kinkis selle mulle .! :)
Teised olid juba sadamas . KUIGI oli ma üritanud enda kaasa tulekut saladuses hoida ja üllatust teha kõigile, siis tänu minu oskamatusele saladust hoida, ei olnud see kellelegi üllatus ning keegi isegi ei feikinud oma üllatust, vaatamata minu pingutustele .
Kümme läbi viisteist minutit saime laevale (M/S Star) ning koheselt hõivasime kohad vööris . Kokku siis oli meid kümme – mina, Mr L, Tanel, Allan, Taki, Timur, Alex, Joosep ning veel üks paarike . Kuna Timuril oli kaart, millega sai asju mega odavamalt („Magic Card“, nagu ta ise seda nimetas), siis tellisime kõik kohvid ning nautisime ilusat (jäist) merevaadet . Vahepeal tuli isegi päike välja, nii et vähemalt algus oli ilus .! :)
Soome jõudes ronisime kohe linna peale oma suurte kottidega . Natuke sadamast eemal kookis Timur välja oma märjukese (tema nimetas seda nii :P) ning kui kõik olid oma lonksud võtnud, oli juba enesetunne parem ning külmast ilmast olenemata jätkus tripp mööda Helsingit teise sadamasse . Vahepeal käisime poes, et mahla osta, kuna laevalt viina küll sai osta, aga mahlasid seal millegi pärast ei müüda…
Umbes tund enne laevale (Silja Serenade) laskmist, jõudsime teise sadamasse . Mina istusin teistest eemale ning sukeldusin raamatusse (yes, as unbelievable as it is – sometimes I do read) .
Peale kolme hakati vaikselt laevale laskma . Mina ja Mr L siis jagasime kajutit selle paarikesega . Minul nende vastu ei olnud midagi, seega minul probleem puudus . Ma juba aimasin, et meid pannakse nendega kokku, kuna teistel on oma nn grupid, kellega nad tahavad olla, seega ei olnud just eriti raske seda pakkuda .
Voodid jagatud, asjad pakitud, asusime Mr L’iga laeva uurima . Mina olin sellel juba kunagi olnud (aastal 2008, kui käisime endise firmaga reisil) ning mulle oli ümbruskond tuttav . Mr L aga polnud, seega kõik oli talle uus ja võõras . Uurisime mänguautomaate, restorane, poode ning käisime korra ka klubist läbi, mis tol kellaajal veel kinni oli . Peale seda võtsime ühed kohvid ning istusime niisama .
Kell viis siis algas ametlik programm . Esines mingi trupp, millel nimeks Starlight Dancers ning laest lasti alla õhupallid . Meie aga seda ei näinud, kuna tol hetkel istusime me kõik all sööklas ning toppisime toitu kurgust alla .! :P Samal ajal, kui kõik teised ründasid külma toidu letti ja kuhjasid endale taldrikusse igasuguseid mereande, piirasin mina lasteletti ning täitsin taldriku friikate ja viineritega .! :P Mmm… ;P
Ning kuna veinid olid juba hinna sees, siis sai selle veinikraani juures päääris mitu korda käidud .! :P Veel telliti šampust, nii et sai rahulikult ka seda limpsida .!
Kell seitse esinesid veel need tantsijad ning õhtujuhtki ütles paar sõna .
Pool kaheksa esinesid meile „Maailmakuulsad“ vene tsirkuseartistid . Etendus iseenesest oli suht võimas. Tegid õhus igasuguseid erinevaid trikke, kõigil seljas piraatide kostüümid ning taustaks mängis „Kariibi Mere Piraatide“ tunnuslaul .
Peale seda suundusime poodidesse, et osta vajalikud joogid ning odavaid lõhnu/kreeme .
Siis sai natuke toas istutud ning peale seda otsustati minna baari Timuri „Magic Card'i“ võimeid testima . Tahtsin endale ühte Cosmot, aga kuna seda seal ei olnud, siis otsustasin alguses niisama istuda ja vahepeal limpsisin jooki Mr L'i käest .
Mingi hetk olime karaoke baaris ja kuulasime, kuidas purjus soomlased mikrofoni ahistavad . Mr L vaatas kahte väikest poissi, kes seal ringi jooksid ning ütles, et tema need kaks lapsendab .! :P Mina siis kohe kiitsin, et mina tahan olla kah nende issi ja tema ütles, et me seda veel vaatame . Siis üks neist kahest poisist tuli mu juurde ja tõstis üles pöidla, nagu näitaks, et kõik on korras . Naeratasin vastu ja tegin sama . Siis kohe särasin Mr L'ile, et poiss valis hoopis minu .!
Rääkisin talle sarjast „Brothers & Sisters“, kus Kevin ja Scotty läksid last adopteerima ja seal oli selline reegel, et mitte ainult nemad ei valinud last välja, vaid ka laps pidi nemad valima – siis on parem tulemus . Mina siis meelega norisin, et näed – poiss valis ise mind välja .! :P
Mingi hetk ujus jälle see sama väike poiss mulle ligi ning näitas jälle pöialt mulle ning ma tegin sama ja siis ta lükkas oma pöidla vastu minu pöialt, naeratas ja jooksis edasi . See oli niiiiiii nummi moment minu arust . Oi, kus ma siis meelega hõõrusin seda Mr L'ile nina alla .! :P Muhahahaaaa .! :D
Siis järgmisel hetkel olime jälle teises baaris ning kõik teised olid kusagile ära kadunud . Ütlesid küll, et tulevad tagasi ja me siis ootasime neid seal kahekesi . Mr L istus kuidagi väga imelikult ja ma siis uurisin, et kas temaga on ikka kõik korras, et kui ta end halvasti tunneb, siis võime ära magama minna (kuigi kell oli umbes üheksa alles) . Enam ma kahjuks sõna sõnalt ei mäleta, mis ta mulle vastas, aga ta ütles mulle midagi täiesti teemast mööda . Vaikisin mõne hetke ja mure kasvas ning kordasin ennast . Meelega tegin hääletooni meeldivamaks, kuid tema käest tuli samuti täpselt sama vastus . Kui ka kolmandat korda sain oma mureliku küsimuse peale midagi täiesti random'it, siis tõusin lihtsalt püsti ja jalutasin minema .
Ega ma kaugele läinud . Läksin lihtsalt suitsu tegema .
Kui aga tagasi tulin, oli tema läinud ning ka kedagi teist polnud läheduses . Läksin siis otsingutele ning leidsin ta meie kajutist koos tolle paarikesega (üks noorem, teine nats vanem) . Ajasid rahulikult juttu ja kurat mina otsi nagu segane terve laeva pealt teda taga .! Ugh .!
Kurtsin siis nooremale oma murest, et mina üritan olla hooliv ja tema ei tee teist nägugi ning sain vastuseks, et ei tohi tegelikult üldse palju hoolivust välja näidata . Tuleb lihtsalt mängida külma kala natukene . No kuna mul paar mõnusalt sooja kraadi juba sees olid, siis ma seda ka tegin . Ja OIII, kuidas ma seda veel tegin .! Panin mängima Pussycat Dolls'i loo „Buttons“ ning me siis selle nooremaga tantsisime . Ja liigutused... Uuuuh Maria .! Tõsiselt nagu viimased litsid (mina vist ülekõige) . Mr L istus rahulikult oma voodis ja vanem istus oma voodis . Mingi hetk ujus see vanem Mr L'i voodisse, et mingit teemat arutada, kuna meie muusika oli suht vali ja ta ei viitsinud vast üle selle karjuda . Arutasid seal natukene midagi ning siis järsku (ma tantsisin enamuse ajast seljaga nende poole) kui end ümber pöörasin nägin vanema kätt Mr L'i kubeme peal . Ja uskuge või mitte, aga ma ei teinud sellest ei sooja ega külma . Just sel põhjusel, et olin kuulnud, et too vanem selline... vallatum on ja pöörasin end tantsima tagasi . Olin kindel, et Mr L lihtsalt lükkab ligi tikkuva käe eemale ja asi vask . Aga EI .!!! Kui mõni hetk hiljem end ümber pöörasin nägin midagi sootuks teistsugust ... Nad SUUDLESID .!
Minu peas käis täielik krahh .! Ma ei mõelnud absoluutselt mitte millelegi muule, kui sellest, kuidas sealt kajutist välja saab . Otsisin (nagu segane) oma kampsunit taga, mis tegelikult Mr L'i taga oli ning tormasin ukse paukudes kajutist välja . Kui see oleks olnud mingi seebikas/film, siis oleks taustamuusikaks sobinud täpselt Diana Vickers – The Boy Who Murdered Love .
Esimese asjana tormasin värisevate kätega rahustavale suitsule .
Siis jõudsin aru saamale, et ÄKKI ma pole piisavalt kaine, et asja täiesti selgelt mõista ning vajasin kellegi nõuannet . Isegi kaines peaga mõtlen asju vahest liiga palju üle, seega arvasin, et teen sama ka tol hetkel .
Ja kokku sain kolm erinevat arvamust . Ehk siis minu otsustamine ei läinud kergemaks .
Üks ütles mulle, et mehed ongi sellised . Tuleb lihtsalt alla neelata see ja edasi elada .
Teine ütles mulle, et see oli kõigest eksitus, mis juhtus purjus peaga . Kindlasti tuleb sellest rääkida, kuid see polnud midagi enamat, kui puhas paljas eksitus .
Ning kolmas ütles mulle, et asjal on lõpp .! Kui juba alguses nii tehakse, mis siis edasi saab .?
Igatahes seda teemat sai jauratud terve öö ja mõistus selgemaks ei läinudki . Magama minnes ronisin vaikselt voodisse, et jumala pärast seda tõbrast mitte äratada, kukub veel vabandama ja neid purjus inimese pisaraid ma ei vaja (emast on mul juba küllalt) .
Laupäevane (29.01) ärkamine EI OLNUD HEA .! :D Süda paha, käed värisevad, pea valutab . Roomasin siis sööklasse, et natukene süüa saada, kuid eriti midagi nagu ei söönud kah . Lürpisin vaid multinektarit näost sisse . Mr L istus alguses minu kõrvale, kuid ma tõusin püsti ja läksin ära teise lauda (tehes näo, et seal on parem, sest teine laud oli akna ääres ja seal oli tegelikult kah imeilus vaade rannikule) .
Mr L lahkus suht vara lauast ning mõni hetk hiljem läksin talle järgi . Ega ma tegelikult tahtnudki mingit vabandust kuulda, vaid lihtsalt läksin tuppa, et kuidagi oma kohalolekuga ebameeldivustaset tõsta . Viskasin oma voodisse pikali ning kuulasin filmi „Saag“ soundtrack'i nii, et kõrvaklapid olid põhjas (ma tegelikult kogu aeg kuulan nii muusikat :P ) .
Mingi hetk tundsin torkimist . Miski torkis mu selga . Tõstsin pea padjalt ning Mr L oli seal . „Me vist peame rääkima .“ alustas ta .
Ajasin end voodis püsti ning kuulasin ta ära . Vabandus tundus kuidagi väääga formaalne ning kuidagi sunnitud, nagu vabandaks ta mingi ametniku ees oma tööl tehtud vea ees vms . A la ma tunnen end väga halvasti, et minu käitumise pärast pead sina end halvasti tundma ja ma palun sinu käest vabandust . No see ei olnud just täpselt sõna sõnalt nii, aga midagi sinna kanti .
Kuna ma olen tõsiselt armunud, siis ütlesin talle vaid nii, et midagi pole veel läbi, lihtsalt vaatame, kuidas eelolev õhtu sujub . Ta oli sellega nõus ning sättisime end minekule .
Panime kotid sadamas kappi ning jäime ootama Villut ja Rauli, kes tulid Tallinnast otse .
Kui need kaks kohal olid, asusime teele linna poole . Mingi hetk tuli mul meelde, et unustasin digika kotti, seega ei saanudki teha ühtegi pilti...
Tee linna oli pikk ja üksik . Hoidsin meelega kõige taha, sest mul polnud absoluutselt jututuju . Kuulasin vaid „Sae“ soundtrack'i ja üritasin kõigest väest mitte eilsele mõelda . Mr L hoidis millegi pärast koguaeg minu kõrvale ning ühel hetkel ma lihtsalt ei suutnud enam end tagasi hoida ja pidasin maha pika kõne, mis käis umbes nii: „Ma lähen varsti hulluks .! Tõsiselt .! Ma ei saa sulgeda silmi, sest iga kord, kui ma silmad kinni panen, näen ma silmade ees, kuidas ta sinu kubet hõõrub . Nagu Carrie rääkis „Seks ja Linna“ kuuenda hooaja kaheksandas osas „The Catch“, et elus ei ole päästevõrku . Sa pead lihtsalt hüppama ning alati ei ole lähedal kedagi kes sind kinni püüaks . Ja kui sa kukud, siis on see kindlasti valus, aga see, et ma haiget saan, ei tähenda kunagi, et ma ei hüppaks . Oma südant avada ei ole kerge . Ei ole üldse kerge võtta vastu keegi täiesti võhivõõras inimene ning näidata talle, mis toimub sinu sees . Aga mina hüppasin .! Kindlasti hüppasin ma liiga vara, aga ma hüppasin .!“ Peale seda panin kõrvaklapid pähe tagasi ning jalutuskäik jätkus .
Linnas sai hästi palju H&M'i poodides käidud (sest seal on neid peaaegu et iga nurga peal) ning teised said endale palju uusi riideid . Mina aga unustasin Eestis raha ära vahetada ja seega ma lihtsalt vedasin end teistega kaasa .
Juba eelmisel õhtul sai ära mainitud, et päev Stockholmis ei ole mitte ostureis vaid sõna otseses mõttes ellujäämiskursus . Ja seda ta oli ka . Tuju null, süda paha ning väljas on suht jahe .
Aga raisk, ellu jäin .!!!
Tagasi tulime M/S Baltic Queen'iga . Käisime kohe söömas, sest jalad olid täiesti läbi ning kõht hakkas juba sisse poole tõmbuma .
Kõhud täis ronisime kajutitesse, kus alustasime joominguga . Kuna sauna minejaid oli palju, siis läks Timur kohe sauna bronnima . Mina aga tõmbasin Mr L'i kõrvale koridori, et natuke rääkida ja suu puhtaks saada enne, kui kraadid mõjuma hakkavad .
Lühikese vestluse käigus siis selgus, et midagi ikka on viga . Ta on minust rääkinud oma mingile sõbrale ja teadvustab minu olemasolu ja särki värki, kuid tol purjus õhtul teist meest suudeldes ei tulnud kordagi pähe, et lõpetaks ära, et tal on ju keegi teine . Et lõppkokkuvõtteks otsustasime, et jätkame sama rada pidi edasi, kuid tema lihtsalt peab välja selgitama, mis toimub tema enda sees . Mina olin loomulikult suht õnnelik, kuna ma olin juba täiega armunud ja ei tahtnud tal üldse minna lasta . Väga hea meelega olin nõus istuma teadmatuses ning ootama ja lootma, et vastus tuleb positiivne .! :)
Timur tuli tagasi ja teatas kurva uudise, et saunad on juba kõik täis ja sinna me ei saanudki . Istusime siis niisama kajutis, kuulasime muusikat, ajasime juttu ning vaikselt vaikselt pugesin Mr L'ile külje alla ning tundsin rõõmu jälle tema lähedal olekust .!
Palju ma sel ööl möllata ei saanudki . Vaatasin kesköise šou ära, kus esines Rolf Juunior ning peale seda läksingi magama ära .
Algselt uinusin Mr L'i kõrval, aga kuna seal oli niiiii kitsas ja palav, siis läksin ära enda voodisse . Megavara hommikul, kui too üles ärakas, et vetsus käia, ronisin tema kõrvale tagasi ning enne laevalt väljumist seal ka ärkasin .! :)
Pühapäeval (30.01) kell kümme jõudsime Tallinna sadamasse . Jätsime kõigiga hüvasti ning läksimegi oma teed ...
Selle tripi tunnuslauluks sobiks hästi järgnev:
Natasha Bedingfield – A Little Too Much
Monday, February 7, 2011
Fireworks and the Shrink
Sama päeva õhtul (27.12) rääkisin Mr L’iga msn’is ning küsisin ta käest, et kas ta on väga pahane mu peale . Ta vastas, et pole üldse pahane, vaid pigem pettunud, et nii ilus õhtu sai rikutud …
Neljapäeval (30.12) oli siis plaanis väike roheline õhtu . Ka Mr L oli lubanud tulla . Eelnevalt sai ka Taneli nõusse, kuid tol päeval helistas ja ütles, et ei tule… Niisiis pidime olema vaid mina, Taki, Villu ja Mr L . Kuid kui õhtu kätte jõudis, siis sain teada, et minu tellitud „tee“ ei tulegi ning olime sunnitud kasutama Villu varusid . Kuna aga tal seda väga vähe oli, siis võtsin kätte ning rääkisin Taki nõusse, et tema ei tee sel korral ning mina andsin talle selle eest sada krooni ja lubasin, et järgmine kord, kui minu ostetut kraami kasutame, siis tema ei pea maksma . Rahulolematult oli ta asjaga nõus . Mul olid küll süümekad, et ta tahtis, kuid ei saanud teha, aga ma niiiii väga tahtsin seda Mr L’iga teha, et ma lihtsalt ei suutnud vastu panna .! :D
Igatahes siis kolmekesi kimusime rõdul koni ära ja läksime tuppa . Villu kadus nagu vits vette ja jäimegi Mr L’iga kahekesi … Ja kusjuures väga lõbus oli .! :) No kui välja arvata see, et ta rääkis mulle mingisuguse stoori, mis tundus kestvat tunde .! :P
Rääkisime palju juttu, vaatasime Will ja Grace’i ja olime niisama lahedad .! :)
Samuti andis Mr L tol õhtul üle ka jõulukingi, mille pidi andma peale jõulupidu . Pakis olid säraküünlad, šokolaad ning film, mille poolt ma olin, kui koos vaatasime Euroopa Filmiauhindade Galat: "The Ghost Writer" .
Reede (31.12) hommikul saatsin ta uksest välja ning ise läksin magama tagasi . Ärkasin umbes ühe ajal, vedelesin voodis nii kaua kui võimalik ning vahtisin oma seebikaid . Siis võtsin end kätte, sõin, koristasin ja tegin ennast puhtaks . Külalised hakkasid kohale ujuma umbes kuue ajal .
Kunagi ammu olin rääkinud aastavahetuse plaanidest ka Mr L’ile ning tol korral ütles, et teda kutsuti ka Tartusse samal ajal, kuid lubas selle üle mõelda . Tänu aga minu crazy person momendile, otsustas ta ikkagi Tartu kasuks . C'mon, who wouldn't .? Suht masendav oli näha end jälle nimekirjas üksi seisvat, kui Timur saatis välja peo nimekirja…
Igatahes . Istusime siis karjakesi suures toas, sõime snäkke, jõime natuke vägijooki ja rääkisime igasugustest erinevatest teemadest . Mina jõin ära üksinda pudeli šampust ning paar klaasi Pisang'i apelsinimahlaga . Idee järgi oleks pidanud olema suht täis juba peale pudelikest, kuid kuna pea natuke valutas, siis ei hakanud see eriti pähe .
Peale väikest koosolemist liikusime välja . Välja minek oli suht lõbus . Villu oli suht švipsis ning ta viskas end lume sisse pikali ja tegi väikese lumeingli . Lahe oli vaadata, kuidas inimene, kes tavaliselt on veidike vaoshoitum, teeb nüüd nii lapselikke asju . Kuigi mu tuju ei olnud just eriti hea, oli seda vaatepilti hea vaadata - vaadata, kuidas inimesed on vabad ning lihtsalt naudivad head tuju .
Liikusime bussi peale ning sealt sõitsime kesklinna, kust läksime kambakesi jala Linnahalli katusele . Seal oli jube palju rahvast ning sinna üles ronimine oli ikka tõeline katsumus, kuna lumi oli põlvedeni ning trepid suht libedad . Aga raisk, jõudsime .! :D
Külmetasime seal natukest aega ning siis lõpuks algasid ilutulestikud . Blokeerisin kõik hääled ning lihtsalt vaatasin linna ja neid ilusaid tulekesi . Eelmisel aastal ma neid ei näinud, seepärast olid need sel aastal topelt ilusad . Isegi pisar tuli silma, kuna lihtsalt nii ilus oli .! :) Ah, kuidas ma armastan ilutulestikku .! :) Poisid tõid välja šampuse ning Laura jagas säraküünlaid, mis olin talle minu juures andnud . Kõik oli nii ilus . Nagu katkend mingisugusest filmist . Tegelikult see oleks just sobinud filmi lõppstseeniks - kõik on õnnelikud ja õnnitlevad üksteist ja kallistavad ... Tol hetkel ei olnud kellelgi mõttes muud, kui käes on aasta 2011 ja seda tuleb tähistada .! :)
Täpselt peale esimesi pauke võtsin kohe telefoni taskust välja ning helistasin emale . Tema istus ilusti korralikult kodus ning peale paariminutilist vestlust lõpetasin kõne ja saatsin sms'i Mr L'le, soovides talle head uut aastat .
Edasi liikusime X'i . Ma vist ei pea mainima, et rahvast oli seal ikka päääris palju . Meie aga võtsime ühed dringid ning läksime ülevale istuma . Ega mul eriti tegelikult peo tuju olnudki - esiteks peavalu pärast ning teiseks Mr L ei olnud minuga .
Täpselt kell 1:25 sain Mr L'ilt vastuse: "Head uut ka sulle :) Loodetavasti oli ilutulestik ootamist väärt :)" Tahtsin talle vastata, et ilutulestik oli ootamist väärt küll, aga see oleks tähendanud 100 korda rohkem, kui oleks tema mu juures olnud, aga nähtavasti sai mul kõneaeg otsa, sest minu sõnum ei läinud läbi ...
Meelise telefonist nuhkisime välja, et viimane buss koju läheb 2:30 . Jätsime teistega hüvasti ning hakkasime Taki ja Villuga välja liikuma. Õues nägin ma veel Sven'i, kes kurvalt tuli mind Estonia peatusesse saatma . Tahtis küll, et ma jääksin temaga, aga ma ütlesin, et ma olen väga väsinud ja pea natuke valutab ja et ega väga nagu tuju ka ole, siis oli ta nõus mul minna laskma . Seisime siis seal ning rääkisime juttu . Väike paanikamoment tekkis siis, kui kell oli juba viis minutit pool kolm läbi, aga bussi ikka ei olnud ning ka Taki ja Villu olid kusagil jumal teab kus . Võtsin siis telefoni kätte ja helistasin Takile (kuigi oli mul kõneaeg otsas, sain ikka EMT piirkonnas tasuta rääkida) . Tema siis rahumeeli teatas, et nad seisavad Kunstiakadeemia peatuses ning et Estoniasse buss üldse ei tule, kuna see ju tol ööl pidavat kinni olema . No ma siis kiirelt jätsin Sveniga hüvasti ning jooksin teiste juurde nii kiiresti, kui mu jalad võimaldasid .
Jõudsin õnnelikult peatusesse ning seal oli ikka päris palju inimesi, kuigi kell oli juba kümme minutit pool kolm läbi . Külmetasime seal viistesit minutit ning kopp oli juba ees . Villu hakkas juba taksot kutsuma (kuigi see oli suht lootusetu üritus) . Paar minutit enne kolme aga nurga tagant ilmuski välja meie kaua oodatud buss . Rahvast oli ikka murdu, nii et, kui bussi lõpuks sisse saime, siis olime sõna otseses mõttes nagu kilud karbis . Mingi mutike karjus midagi vene keeles, et ruumi on vähe ja hingata ei saa, aga kuna kõik olid sellises asendis, siis ei pannud keegi seda eriti tähele . Kui lõpuks saabus õnnistatud neljas ehk meie peatus, siis murdsime end rahulikult sealt välja ning ronisime koju ja kohe magama .
Esimesel ja teisel pidin olema juba kella kolmest tööl . Olin juba eelnevalt kõiki hoiatanud, et tulen küll esimesel tööle, kuid kohe kindlasti ei ole ma väga õiges konditsioonis . Seevastu, aga kui läksin esimesel tööle, oli selline tunne, nagu eelmisel õhtul polnud tilkagi alkoholi joonud . Tavaliselt on mul koguaeg pohmakas järgmisel päeval, aga tol korral oli kõik kuidagi ... Teistmoodi .
Uurisin veel eelneva öö bussigraafikut ning tuli välja, et me vaatasime Meelisega seda öösel valesti .! :P Kuna tal oli aeglane internet ning pisike ekraan (telefonilt vaatas seda), siis ei viitsinud palju jamada ning me ei pannud tähele, et graafik, mis meil ees oli, oli Seli – Estonia . Meie aga oleks pidanud vaatama Estonia – Seli .! :P Seega buss jõudis kohale väga õigel ajal, meie lihtsalt olime seal liiga vara (minu pärast) .! xD
Järgnevad päevad olid suht hallid . Kõik nad olid ühesugused, kõik nad olid töised ning kõik nad olid Mr L'ist eemal, kuna temal ei olnud aega, et kokku saada, sest ka temal oli tööd liiga palju ...
Kolmapäeval (5.01) lõpuks siis sain Mr L'i juurde . Istusime rahulikult tema juures, rääkisime möödunud päevadest ning olime lihtsalt koos .! :) Öösel ei saanud ma üldse sõba silmale, kuna mul peas kummitas Aerosmith'i laulu "I don't wanna miss a thing" refrään . Lihtsalt lebasin voodis ning uurisin magama mehe siluetti .!
Neljapäeva (6.01) hommikul sõna otseses mõttes hõljusin tööle . Selline tunne, nagu oleks mind pilvekese peal sinna viidud .! :P
Reedel (7.01) oli selline vaiksem istumine . Kuna kõik „iga reedesed“ hüppasid vaikselt alt ära, otsisin meeleheitlikult asendusi ning ainuke, kes kohale tuli, oli Riimak… Timurgi ühines meiega ning istusimegi viiekesi – mina, Timur, Riimak ning Villu & Taki . Peale seda läksime X’i, kus me kaua eriti ei olnud, sest järgmine päev oli tööpäev .
Laupäeva (8.01) õhtul tundsin end kuidagi halvasti, aga mina ilusti panin selle pohmaka arvele .
Kui aga pühapäeval (9.01) halb enesetunne jätkus, siis mõtlesin, et midagi on mäda . Kraadisin ennast ning tuligi välja, et olen haige hoopis .! :|
Veetsin terve päeva voodis ning sama tegin ka kaks järgmist päeva .
Teisipäeva (11.01) õhtuks oli enesetunne juba parem ning ka palavik oli kadunud, seega järgmisel päeval võis jätkata kooliteed…
Vahepealsel ajal käisin veel rohkem tööl, võitlesin koolis ärkel olemisega ning käisin sõpradega väljas . 14.01 ja 21.01 tuli ka Mr L meiega välja .! :) Ehk siis selle all mõtlen ma praegu seda, et jõime kõik koos minu juures ning lõpuks olime mina ja Mr L ainukesed, kes X'i läksid . Aga uskuge mind, kui ma ütlen, et ma ei nurisenud üldse .! ;)
19.01 käisin psühholoogi juures, et saada teada oma isiksusetesti tulemused . Mis ma siis teada sain .?
Test siis andis tulemused skaalal ühest kümneni .
Kõiki kuutteist aspekti ei hakka ma siin loetlema, vaid panen kirja kõige tähtsamad .!
Märgiks siia veel ära selle, et olin täpselt sama testi teinud 2004. aastal ning suht lahe oli võrrelda erinevusi .! :)
Igatahes, tulemused:
1) Kaalutlev, ettemõtlev hoolikas, tõsimeelne/entusiastlik, muretu, tuisupea, hooletu, elurõõmus: minu tulemus oli 10 (ehk siis teine pool kaldkriipsu) ning aastal 2004 oli tulemus 5 . See siis näitas seda, et ma olen väga elurõõmus inimene .! :)
2) Otsustab ratsionaalselt, asjalik, loogiline, endas kindel, realistlik/otsustab intuitiivselt, tundeline, tuge ja sümpaatiat vajav, leebe: minu tulemus oli 8, aastal 2004 oli tulemus 7 . Psühholoog märkis ära, et tavaliselt on meestel tulemus alla viie ja naistel üle viie .! :P See siis pidi tähendama seda, et mul on väga tugev sisehääl, mis tähendab, et ma paljudes olukordades oskan kohe mingitele küsimustele või arvamustele vastata, aga ma ei oska oma seisukohta seletada . Lihtsalt kõhutunne ütles .! :P
3) Häirimatu, reibas, enesega rahul/ärevil, rusutud, ennast süüdistav: minu tulemus oli 9, aastal 2004 oli 10 . See siis pidi näitama viimase aasta sisepingeid .
4) Pingevaba, seesmiselt rahulik, loid, ükskõikne/kõrge sisepinge, rahulolematu, „üleskruvitud“, rahutu: minu tulemus oli 9, aastal 2004 oli tulemus samuti üheksa . Ning see pidi siis näitama viimase viie aasta sisepingeid .
Neid kahte punkti vaadates ütles ta, et KUI ma oleks keskealine meesterahvas, siis soovitaks ta mul pöörduda südamearsti juurde, kuna mul oleks sellisel juhul olnud kõrge südameinfarkti risk, aga kuna ma olen nii noor, nagu ma olen, siis pean lihtsalt leidma mooduse, kuidas oma pingeid maandada… Ta soovitas mulle jooksmist või trennis käimist või kiirkõndi vms… Minu kommentaarid sellele minu oma peas tol hetkel: „Pfft .! HAAH .!“
Peale seda küsis ta minu käest kohe, et kuidas ma öösiti magan . Mina vastasin, et rahulikult . Juba tema näoilmest võis välja lugeda, et naine oli natukene šokeeritud . xD
5) Raskused plaanipärasel tegutsemisel, puudub eneseideaal, ei vaevu pingutama mulje nimel/tugev enesekontroll, tahtejõuline, jälgib täpselt eneseideaali, hoolitseb hea mulje jätmise eest: minu tulemus oli 1, aastal 2004 oli tulemuseks samuti 1 . See siis pidi näitama seda, et mul puudub tahtejõud, mis võib mingil hetkel saada väga suureks probleemiks . Näiteks tõi ta kooli lõpetamise (mina küll arvan, et lõpetan sel aastal ära, nii et pabistama ei pea . See oli lihtsalt näide, mille ta mulle tõi) .! :)
Neljapäeval (27.01) läksin peale tööd koju, et vahetada riided, seada kott valmis ning ronisin Mr L'i juurde . Istusime niisama koos ning varsti läksimegi magama .
Järgmisel päeval võtsime oma asjad ning suundusime sadama poole . Who knew, this was going to be such an eventful trip…
Ryan Farish - Beautiful