Meredith: We don't wish for the easy stuff. We wish for big things. Things that are ambitious, out of reach. We wish because we need help and we're scared and we know we may be asking too much. We still wish, though, because sometimes they come true.
Reedel (22.10) oli esimene õhtu ilma Handota … Tanel ja Allan olid ainukesed, kes minu juurde tulid tol õhtul . Istusime niisama neljakesi (Taki oli kah meiega), ajasime niisama juttu ja olime lihtsalt lahedad . Loomulikult ka natukene jõime, kuid mitte eriti palju . Kuna Tallanid ei tahtnud välja minna, siis ei tahtnud ka Taki ning minagi jäin koju . Kunagi ammu olen üksi väljas käinud (kui ma alles alustasin X’i õhtutega) ja see tekitas niiii nõmedalt haleda tunde (seista seal üksi ja vahtida, kuidas teised lõbutsevad) . Rääkisin veits msn’is juttu ning läksin magama ära .
Laupäeva (23.10) hommikul ajasin end varakult üles, käisin pesemas ja ronisin Viru Keskuse ette . Pidin seal kokku saama Reelikaga ja veel ühe tüdrukuga, et siis kõik koos sõita kusagile Pivarootsi, kus toimus järjekordne NS’i sügiskool . Pidime seal 9:30 kokku saama, kuid autojuht jäi nii palju hiljaks, et startisime alles 9:55 . Terve autotee mina muidugi magasin . Kohale jõudes saime süüa ning algasid seminarid .Õhtu oli kuidagi blaah… Kuna see oli esimene teemakool, kus ma olin täiesti kaine, siis ei olnud eriti mingisugust tuju tantsulaval terve õhtu möllata (no muidugi mõjutavaks faktoriks oli ka see, et Reelika ei olnud just eriti vaimustuses kainena rokkimisest :P ) . Kuna eemal oli kiik, siis istusin sellel umbes 45 minutit ning kuulasin muusikat ja hõljusin kusagil omas maailmas …Peale seda otsustasid poisid vene tüdrukute juurde minna . Mina läksin muidugi kaasa, sest tüdrukud olid kained ja poisid mitte ning tahtsin lihtsalt olukorra üle naerda . Jõudsime siis tüdrukute uksetaha ja keegi poistest ei julgenud koputada . Seisime siis seal uksetaga umbes pool tundi ja irvitasime, et kui argpüksid eesti mehed ikka on ja nad rääkisid natukene ka tüdrukutest, mis oli suht piinlik, kuna olime tüdrukute ukse taga ja kõike oli ka kuulda, aga mul oli suht pohhui, kuna mind see mitte kuidagi nagunii ei mõjuta .! :P Lõpuks siis viskas see passimine mul kopa ette ning koputasin ise uksele . Alguses koputasin vaikselt . Vastust ei tulnud .! Koputasin uuesti .! Jälle vastust ei tulnud . Siis tuli Kuno, koputas kolm korda hästi valjult ning jooksis siis eemale teiste heteropoiste juurde ning jäime ootama . Ja ka sel korral ei tulnud vastust, kuigi teadsime kindlalt, et tüdrukud olid veel üleval (nende toas tuli põles) . Egas midagi… Läksime minema . Nemad läksid keset ööd ümbritsevat maad avastama ja mina läksin istusin peasaalis ülejäänud (ebakaines olekus) ärkvel olevate lahedate inimestega .
Pühapäeva (24.10) hommikul sai seljankat (mis on alati kuidagi parema maitsega sügiskoolis, kui mina seda teinud olen… :S ) . Seda pakutakse pea alati ning alati on ta niiiii faking hea, et alati kui lähen sügiskooli, siis on juba sinna sõites peas: „Mmm… Seljankat saab .!“ xDTagasi sõit oli pikk, kuid kuna ma magasin kogu aja, siis ei tundunud need kaks tundi eriti pikana .! :P Õhtul saime Taneli, Allani, Taki ja Lauraga Joosepi juures kokku, et alustada filmiõhtuga . Esimene film, mida vaatasime oli „Schindleri nimekiri“ . Film kestis kolm tundi ja mul suri perse niii ära, kui vähegi võimalik, kuid lõpp-kokkuvõtteks ütleks, et tegemist ON väärtfilmiga . Ma ei ole just eriti kindel, et ma teda uuesti vaataks, kuid hea (ja õpetlik) film on ta sellegipoolest . Nt enne seda filmi olin küll kuulnud säärasest asjast nagu Holokaust, kuid mul polnud õrna aimugi, et mis see oli . Nüüd aga tean .! :) Alguses oli seda filmi natuke raske vaadata, kuna ma ei tea ajaloost sittagi . Siis mõtlesin koguaeg, et miks neid tapetakse, et miks see kõik oli, mis nad tegid, et see ära teenida .?
Esmaspäeval (25.10) peale tööd läksin Vitali juurde ning tema voodis hommikul ka ärkasin .! :) Te lihtsalt ei kujuta ettegi, kui hea on minna magama nii, et tema käsi on ümber minu või siis vastupidi .! :)
Teisipäeval (27.10) käisid Taki, Tanel ja Joosep minu juures tööl, ajasime natuke juttu ning otsustasime, et teeme õhtul väikese kanepiringi .! :P Otsustatud – tehtud .! Peale minu tööpäeva ronisingi koju, kus nad juba ees ootasid . Kõik asjad olid valmis tehtud ning saigi alustada . Mäletan, kuidas üks hetk vaatasin Joosepit ning ma päriselt NÄGIN teda .! Selles mõttes, et ma nägin enda ees täiesti teist inimest . Inimest, keda polnud kunagi näinud .! Alguses tundus ta mulle väga hirmuäratav, kuid peale väikest vaatlust, nägin justkui tema sisse . Sain hetkeks temast täiesti aru . Mõistsin KÕIKI tema otsuseid, liigutusi, elu valikuid . Pole elu sees kedagi nii hästi näinud, kui tol hetkel teda nägin . Suht lahe oli . Muidu mäletan jällegi seda õhtut, kui väga positiivset ja lahedat õhtut .
Reedel (28.10) joomise vahepeal tõmbasid Tanel ja Taki mu teise tuppa, et rääkida minu vägagi negatiivsest käitumisest Joosepi suunas teisipäeval . Mina muidugi kuulasin nad ära, kuid mingeid negatiivseid kommentaare Joosepi suunas minu väike ajukene küll ei mäletanud… :S Kui oleks selline jutt tulnud ühe inimese suust, siis oleks selle võinud panna tema enda paranoia kausta . Aga kuna kõik kolm rääkisid sama juttu, siis mingi tõepõhi sellel peab ju taga olema .! Mäletaks ma vaid seda…Tol õhtul olin ma nii viisakas, kui vähegi võimalik . Üritasin kõigest väest mitte midagi negatiivset öelda ja isegi mitte nalja teha . Te lihtsalt ei kujuta ette, milline vaev see mulle oli, sest suht tihti ütles keegi midagi, mis nagu iseenesest küsiks, et ma ütleksin mingi sarkastilise kommentaari sellele vastu .! :P X’is sain Madisega rääkida ning rääkisin talle ära ka oma väikese unistuse, et tahaks X’is esineda . Hetkegi mõtlemata ütles ta, et lase käia .! Tule ja tee .! You have no idea how happy that made me .! :) Now I just need to find the people .! :PPeale X’i läksin Vitali töö juurde, kuid teda seal ei olnud… :(
Laupäeval (30.10) istusin alguses oma voodis ja põdesin väikest pohmakat . Mingi hetk tundsin, et midagi väriseb . Vaatasin tol hetkel kõrvaklappidega sarja „Americas Next Top Model“ . Panin sarja pausile, võtsin kõrvaklapid peast ja vaatasin telefoni . Ekraanil oli kirjas „Emme“ . Võtsin siis vastu ja esimese asjana tundsin kohe ära, et ta polnud kaine ning kuulsin nuuksumist . „Mis juhtus?“ küsisin . „Murri on surnud .!“ tuli vastuseks . Ma jäin lihtsalt vait… Ei osanud midagi öelda . Kuulasin vaid ema nuuksumist ja siis ta pani kõne ära . Et mitte sügavasse masendusse sattuda ning pisaraid valama hakata, panin kõrvaklapid pähe tagasi ning jätkasin seriaali vaatamist…Õhtul tegime Madise ärgitusel Meelisele üllatuse . Kuna Meelis suht harva käib nüüd minu juures reedeti, siis võtsime kamba kokku ja läksime hoopis tema juurde . Kohe tema silmist oli näha, et meie tulek rõõmustas teda väga . Istusime siis seal niisama, rääkisime juttu, natukene napsitasime . Minu meelest väga õnnestunud üritus . Taki, Tanel ja Timur läksid viimase bussiga minema ning mina jäin veel sinna . Hiljem läksime Madisega X’i (kuna Meelis ei tahtnud tulla) . Seal olles nägin päris mitut tuttavat, kellega natukene vestlesin ja siis hakkas minuga suhtlema Ed, keda ma teadsin ja kes mind ka teadis, kuid kunagi varem polnud me suhelnud . Ja siis tänu sellele sai temaga peaaegu terve õhtu tantsitud ja juttu aetud . Kui oli aeg koju minna, siis Ed kutsus mind enda juurde, kuna ta elas suht lähedal . Läksimegi - Ed’i mees, Ed ja mina… Alguses pidi üks tüüp veel tulema, aga see hüppas alt ära ja läks poole tee pealt minema . Nende juures olles rääkisime veel natuke juttu ja siis läksime magama . Neil oli mulle üks väga imelik palve . Nad tahtsid, et ma magaksin nende keskel .! Lubasid, et nad mind ei puuduta mitte mingisugusel kahtlasel moel, vaid lihtsalt et ma magaksin nende keskel . Kuna ma olin suht tipsy ja ei viitsinud eriti vaidlema hakata ja mega uni oli, siis olin nõus . Läksimegi siis magama .Seal nende vahel lebades, panin silmad kinni ja jäin ootama, et uni tuleks… Ja tee mis tahad, ei jää magama .! Üks ühel pool norskas juba ja teine vaikselt nohises, ei mingit ebamugavust, aga näed – magama ei jää .! KUIGI alguses oli olnud mega unekas… :SÄratasin siis Ed’i mehe üles ning palusin tal mulle tekk anda, et saaksin minna elutuppa magama . Seal pikali heites jäin peaaegu et kohe magama . :)
Pühapäeval (31.10) sain ärgates kohvi natukene, siis rääkisime niisama juttu ning vaatasime telekast megalahedat filmi „Steel Magnolias“ . Peale filmi lõppu läksin koju ära .Kodus passisin natukene netis ning siis läksime Joosepi juurde, et saaksin näidata enda valitud filmi „The color purple“ . Hiljem teiste arvamust küsides tuli välja, et filmi esimene pool ei meeldinud eriti kellelegi, aga filmi lõpuks oli suht positiivne arvamus .! :)
Esmaspäeval (1.11) läksin peale tööd kohe koju, kus Taki lõikas mul juuksed maha . Ma ei värvinud ning nüüd olen täitsa oma originaalvärviga . Nii imelik oli end peeglist vaadata, kuna ma polnud juba aastaid seda värvi näinud . Tanelgi, keda ma olen antud seltskonnast kõige kauem tundnud, polnud kunagi näinud mind originaalvärviga .! xDPeale seda otsustasin NATUKENE koristada… Pfft… „Natukesest“ sai see, et koristasin kella kolmeni öösel .! xD
Teisipäeval (2.11) ronisin jälle peale tööd Vitali töö juurde, kus rääkisime niisama juttu ja siis läksin taksoga koju ära . Enam ei saa ma ta juurde ööseks jääda, kuna tema juurde tuli natukeseks elama üks tema sõber, keda ta ise nimetab oma väiksemaks vennaks, kuid kes tegelikult on lihtsalt väga hea sõber . Ja ta ei taha, et sõber teaks, et tal on keegi, kuna sõbral on suur suu ja siis oleks kuulujutud laiali .! : Algselt pidi sõber jääma sinna vaid kuuks ajaks .!
Reedel (5.11) oli järjekordne istumine minu juures .! (Daah, right .? :D )Võtsin siis Takil ja Tanelil kratist kinni ja vedasin nad oma tuppa, et rääkida väikesest murest . Mure nimeks Vitali . Probleem selles, et ma tunnen nagu ma teeks kõik tema jaoks, kuid tema ei tee minu jaoks midagi… Selles mõttes, et mina lähen alati tema töö juurde ja mina lähen alati tema juurde koju ja ta ütles, et tema minu juurde ei tule mitte kunagi .! Ta ei näe selles lihtsalt mõtet . Milleks .? Kui saame olla ka minu juures . No loomulikult muret tekitavat kõneainet oli veel, kuid antud hetkel ma enam ei mäleta, mis ma kõik neile kokku rääkisin .! :P Nende ühine soovitus mulle oli, et jätaksin ta maha .! :D Kui mina sellest suhtest midagi ei saa (peale selle, et mul on mingi väike lootus, et tema süda kunagi vabaneb ja avaneb mulle), siis kas on üldse mõtet edasi minna .? Mingi hetk ühines meiega ka Allan, kes ütles, et kui suhe juba alguses üle kivide ja kändude on, mis siis saab hiljem .?
Laupäeval (6.11) oli täiesti tavaline õhtu . Sain rahulikult voodis terve päeva vedeleda ning oma seebikaid vaadata .! :) Paradiis .! ;)
Pühapäeval (7.11) toimus järjekorras kolmas filmiõhtu . Vaatasime sel korral Taneli valitud filmi „Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street“ . Mina olin seda filmi juba eelnevalt näinud ja ma ütleks, et see ei olnud just minu kõige parem filmielamus .! :P Aga ikkagi vaatasin ta ka teistkordselt üle . Sest 1) nemad vaatasid minu valitud filmi ära, mis oli 2,5 tundi pikk ja 2) tahtsin kindel ikka olla, et mu esimene arvamus oli õige .! :P
Esmaspäeval (8.11) tuli Tanel minu töö juurde . Kuna minu tööpäev sai läbi, siis pakkusin talle kohvi ja küpsist ning rääkisime kaks tundi lihtsalt niisama juttu . Jube lahe oli .! Iga tööpäev võiks nii lõppeda .!!! :)Peale seda saatis ta mind Vitali töö juurde ning ise läks edasi Kosmose bussipeatusesse . Mina siis rahulikult lasin uksekella ja tavaliselt läheb uks kohe lahti, aga seekord ei tulnud mingit vastust… Lasin uuesti .! Ikka vaikus… Süda jäi juba seisma, ei tea kas minema minna või lasta uuesti .! Igatahes lasin kolmandat korda uuesti (Three times a charm as they say.!) . Jätkuvalt vastust ei tulnud . Pöörasin otsa ringi ning jooksin Tanelile järgi . Jõudes Taneli juurde, palusin talt telefoni, et Vitalile helistada (töönumbrile muidugi, kuna ta mobiili mul JÄTKUVALT pole) . Tüüp võttis vastu ning ütles, et ma prooviksin uuesti .! Nähtavasti ta lihtsalt ei kuulnud (sellist asja pole KUNAGI juhtunud, et uksekella laskmise peale ust ei avata… :S) . Aga noh .! Tänasn Tanelit ning ruttasin tagasi . Lasin kella ning koheselt avanes ka uks … Alguses vestlesime niisama ja siis hakkasin rääkima oma murest . Rääkisin kõik südamelt ära, kuid tema vastus peaaegu igale mu murele oli selline, et mina olen veel liiga noor ja ma puhun asjad liiga suureks ja pole mõtet üldse sellistele asjadele mõelda, sest võib-olla kuue kuu pärast elame me üldse koos .! See viimane lause pani mul suu täiesti kinni . Väike naeratus ilmus näole ning kuigi mured ei kadunud ära, olid nad mõneks ajaks vaigistunud .! :P Lõpuks sain väikese musi ning läksin koju ära .Selle asemel, et taksoga koju minna, otsustasin raha kokku hoida ning läksin jala .! Mõnus väike kesköine tunniajane jalutuskäik . Koju jõudes olin läbi nagu läti raha, kuid und raisk ei tulnud… :S Niisiis istusingi terve öö üleval ja vaatasin oma seebikaid .! :P
Teisipäeval (9.11) ronisin hommikul vara tööle, kus passisin veerand üheksani, siis läksin koju, vaatasin nats telekat ning juba kell üksteist olin unemaal .! :)
Kolmapäeval (10.11) läksin jälle peale tööd Vitali juurde ning seal olles käisin esimest korda elu sees ka solaariumis ära .! :D Alguses sinna piinapinki pikali heites oli ikka täiega hirm peal . Esiteks oli keegi selle asjanduse ära lõhkunud – üles/alla käis ta väga vaevaliselt ja mina seda liigutada ise ei jõudnud .! Seega pidi Vitali jälgima ise kella, et mind õigeaegselt sealt välja tõmmata . Teiseks, KOHE, kui silmad kinni panin, lõi ette stseen filmist „Final Destination 4“ . Mis siis, et kõrvus karjus Britney oma looga „Circus“ . Ikkagi süda tagus nagu traktorimootor .! :P Aga õnneks elasin üle need seitse minutit .! :P Peale seda oli natukene päevitust näha (kuna jätsin aluspüksid jalga, et erinevust näha), kuid see kadus paari päevaga… :)
Neljapäeval (11.11) tahtsin jubedalt minna kinno vaatama filmi „Saw 3D“ . Peale pikka ja vaevalist otsimist lõpuks leidsin inimese, kes oli minuga nõus tulema – Raili .! :) Aga kuna ta esimesele seansile ei saanud tulla, siis leppisime kokku, et peale tööd lähen ma tema juurde, natukene istume, räägime juttu ja siis lähme järgmisele .Eriti ma temaga juttu ei rääkinudki tema juures, kuna ma peaaegu kogu aja mängisin Chris’iga (Raili poeg) … Aga see-eest filmielamus oli lahe .! (Y) Mõned kohad olid küll sellised, mis sundisid pea ära pöörama, kuid rõvedamaks tegi selle fakti see, et Raili istus minu kõrval ning irnus täiega .! :SPeale filmi saatis ta mind bussile ning ma sõitsin koju ära .! :) Kodus olles ei tulnud veel und ning hakkasin vaatama filmi „Dear John“ . TÕSISELT hea film .!!! Filmi lõpus oli mul kaelaalune nii märg, et ise ka ei usu .! :P Aga mis oli kõige parem selle filmi juures, oli see, et peale pisarate valamist tõusin püsti ning läksin suitsule ja kogu maailm oli kuidagi täiesti teistsugune… Kõik oli kuidagi vaiksem ja ilusam ja igal minu pisimalgi liigutusel oli kuidagi nagu oma graatsilisus juures… Lihtsalt sellise laheda vaikusetunde tekitas see film .! :) Kahju muidugi, et ma sellist filmi üksinda pidin vaatama, aga noh . Film oli sellegipoolest TÕESTI hea ning peale filmi oli kah selline… Mõnus vaikus .!
Meredith: We all get at least one good wish a year. Over the candles on our birthday. Some of us throw in more. On eyelashes, fountains, lucky stars, and every now and then, one of those wishes comes true. So what then? Is it is as good as we'd hoped? Do we bask in the warm glow of our happiness? Or, do we just notice we've got a long list of other wishes waiting to be wished?
Katy Perry – Fireworks
Next time on „Rommy“:
- The scare of a lifetime
- Coming out
