Changes In The Wind

Rommyland Has A New Queen, That Needs To Be Worshiped .! ;)














Somethin' From Lily:
"I don't know what's right and what's real anymore
I don't know how I’m meant to feel anymore
When do you think it will all become clear?
'Cuz I’m being taken over by The Fear"
***
"So you say it's not okay to be gay,
Well I think you're just evil!
You're just some racist who can't tie my laces,
You're point of view is medieval!"


And The Princess Of Summer 2009 Is:


















Somethin' From Nancy:
"Andy, this is my business, it's nothing to do with you. Go downstairs and do what you do best, patrol the couch in your underwear."
"I don't give a flying fuck if you do have cancer, put your tits away in front of my kid!"
"I'm not a dealer, I'm a mother who happens to distribute illegal products through a sham bakery set up by my ethically questionable CPA and his crooked lawyer friend."
"You've made your bed, now fuck in it!"

I Was Bored .! :P

No Good at Saying Sorry (One More Chance)

Remember when we were little and we would accidentally bite a kid on the playground, our teachers would go: "Say you're sorry!" and we would say it but we wouldn't mean it, because the stupid kid we bit totally deserved it. But as we get older, making a mense isn't so simple. After the playground days are over, you can't just say it! You have to mean it. Of course when you become a doctor - Sorry is not a happy word. It either means - you're dying and I can't help or it means - this is really gonna hurt.

As doctors we can't undo our mistakes and we rarely forgive ourselves for them. But it's hazard for the trade. But as human beings we can always try to do better, to be better, to right a wrong, even if it feels irreversible.
Of course "I'm sorry" doesn't always cut it. May-be because we use it so many different ways - as a weapon, as an excuse.
But when we are really sorry, when we use it right, when we mean it, when our actions say what words never can, when we get it right "I'm sorry" is perfect. When we get it right - "I'm sorry" is redemption.

The Goodbye Gossip Boy .!

Niisiis .!
Alustame sellest, et pühapäeval sai täis nädal aega, kui kolisin oma uude kodusse .! :D Kõik see juhtus nii kiiresti .! :P
Teisipäeva (12.05) öösel kolasin netis ringi ning leidsin jube laheda korteri. Kolmapäeval (13.05) kirjutasin maaklerile, et olen huvitatud ja sooviksin seda näha. Neljapäeval (14.05) polnud ikka veel vastust tulnud, seega helistasin ning juba õhtul läksime Meelise ja Madisega korterit vaatama. Kuna too korter mulle eriti ei meeldinud, siis näitas ta mulle veel teisigi ning seitsmendat korterit nähes ütlesin: "Selle ma võtan!". Reedel (15.05) kirjutasin lepingule alla ja sain võtme ning pühapäeval (17.05) kolisin oma asjadega siia sisse. Terve selle öö veetsin põrandaid küürides (nagu Tuhkatriinu - lapiga ja neljakäpukil, sest harja mul veel ei ole) ning asju lahti pakkides - ma ei nõustunud enne magama minema, kui iga asi on omal kohal. Esmaspäeval (18.05) töö juures õhtul kirjutasin Starman'le, et soovin lepingut lõpetada ning poole tunni pärast tuli mulle kinnituskõne. Samal õhtul kirjutasin ka STV'le, et soovin liituda nende internetiga (sest siin majas muud ei ole võimalik) ning järgmise päeva hommikul (ehk siis teisipäeval - 19.05) tuli mulle kõne, et kas ma olen kodus, et nad on 10. minuti pärast kohal. Kolmapäeval (20.05) sain külmiku ning tehti ka korteri uks korda (enne ei saanud seda seest poolt lukku panna) ja nüüd ma siis elangi siin täiesti oma ette - and I gotta tell you somethin' - It's bloody amazing .! :D
Välja kolimine toimus ka nii kiirest... I just packed my things and went... I didn't feel anything you're supposed to feel... No remorse, no melancholy, no sadness... I just said: "Bye!" and closed the door .! I didn't have time for any of that .! I was too busy taking the second biggest step in my life (the first one was moving to Tallinn all by my self) .!
Iga kord, kui sisse astub inimene, kes on siin korteris esimest korda, on alati kuulda samu asju .! Alguses tuleb "Täitsa normaalne" ning sellele järgnevad igasugused asjad, mis sellel korteril viga on, nt põrand kriiksub või õiget akent pole (on vaid pisike keldri aknen, millest ei tule valgust eriti) või lae liistud on panemata jne jne jne... But every time I hear those comments I just look aroud and think: "Say what you wanna say, but I just don't care .! Cause I love it .! THIS is MY home .!"

Sel nädalavahetusel oli NS'i kevadkool, mis oli hästi lahe (nagu tavaliselt). Alguses oli tänavakampaania Tallinna linnas (kus me Reelikaga olime kahekesi, which was very amazing and fun) ja peale seda läksime Laulasmaale, kus toideti ja mängiti ja räägiti. Keegi Jüri Tamm käis rääkimas meile majanduslangusest (kui ma ei eksi :P ). Ma ERITI ei pööranud ta jutule tähelepanu... No ma AUSALT üritasin, but I'm sorry - It was booring and I couldn't keep my thoughts on his topic. Ühel hetkel kuulasin ta juttu, teisel sekundil leidsin oma mõtted uitamast mingil muul teemal ning kolmandal hetkel sain miniinfarkti, kuna nägin ämblikut oma ees - mitte et ta oleks suur olnud, vaid ta lihtsalt ehmatas .! :P
Õhtul peale kogu ametlikku asjandust mängisime alguses mina, Reelika, Sirli ja Eliina ühte mängu, mille nime ma enam ei mäleta (:P), siis ühines meiega üks suhteliselt nunnu kutt (kelle nime ma samuti hetkel ei mäleta:P) ning mõne aja pärast mängisime kõik koos mängu "Ma pole kunagi" .! Now THAT was what I like to call fun .! :D Mingi aeg ühinesid meiega ka Villu, Maris, Tiit ja mitte-just-eriti-kaines-oleksus-Kertu .! :D That was the night I won't forget .! :)
Järgmisel päeval (24.05) olid veel mõned asjad, siis hüvasti jätt ning padavai Tallinna poole tagasi .! :D
'Till Next Time, My Dear Young Politicians .! :)

And there's one more thing I would like to get out of my system... Nimelt on asi Petsis.
Põhimõtteliselt on asi selles, et ma tundsin, et peale minu "Black Symphony" postitust, on tema suhtumine kuidagi muutunud... Ja mitte just eriti paremuse poole .! Kuna oma olen ÜRITANUD teha nii, et kui mul on mingi mure/probleem, siis ma sellest kohe ka räägin ning nii ma siis tegingi ja tema vastus sellele oli: "May-be it's you who has changed..."
Ja see pani mind tõsiselt mõtlema .! May-be I HAVE changed... Ja läks ikka tükk aega, enne kui ma sain aru - I DON'T THINK SO .!
I'm still the same old me - naive, happy (most of the time fake-happy, but still happy), dependable, submissive and I still think he was the one who changed...
Example A
Enne ta tuli käis suht tihti minu toas suitsul ja me rääkisme niisama asjadest. Peale minu "Black Symphony" postitust käis ta üleval suitsul üks/kaks korda...
Example B
Kui tal oli mingi uus tuttav, siis ta natukene ikka rääkis sellest inimesest, nt kui vana too oli või millega too tegeles. Peale postitust all I got was: "You don't know him!" and that was IT...
Example C
Enne postitust polnud ta KUNAGI mulle öelnud: "See pole sinu mure/asi!" He knows I'm nosy and I like to know everything .! It's not so I could talk about it later to others .! It's always just for me, to satisfy my own curiosity...
Example D
After a week since moving out he deleted me from his msn...
So... In conclusion I'm pretty sure that he was the one that changed...

But there's still one thing that I'm more sure of than anything else - the guy who gets him as his boyfriend will be THE luckyest guy on the planet Earth .! :) And I'm not gonna wish him good luck or anything, because I know he will do great things .! :) It's just the way he is .! :P And althought this chapter didn't end the way I was hoping it would've, I'm still happy that there's at least one chapter in my life with a guy like that .! :)

Ja lõppu siia üks armas viisijupi kah: Jem - It's amazin

xoxo Rommy

Failed Planning Followed By Two Nights Of Bliss .!

Alustame siis neljapäevast ehk volbriööst! Tavaliselt on nii, et ma pean enne nn suuremaid istumisi enda juures igasuguseid plaane, nt et otsin välja mängud ja muud tegevusted, et kellelgi igav ei oleks, AGA tavaliselt jäävadki nad mu mõtetesse! SEL korral aga mitte! SEL korral olin tubli – otsisin välja erinevad mängud ning istusin viis tundi netis mängides onlainis Family Feud'i, et kirjutada välja kõik küsimused ja vastused ning punktid, et saaks seda ka siin mängida! Plaan oli siis selline, et üheksaks jõuavad kõik minu juurde, vaatame kõik koos õudukat (Meelis pidi projektori tooma) ning peale seda mängime mänge ja siis kas lähme välja või kõik lähevad oma kodudesse... Mis peale minu plaanitud asju kavas oli, see polnud üldse tähtis! Tähtis oli minu plaanitud õhtu!
Ja see kõik kukkus niiii haledalt läbi, kui vähegi võimalik! AINUKE, kes suvatses õigeks ajaks kohale ilmuda oli Tanel! Tore teada, et vähemalt kellelgi on kombeid! Filmiga saime alustada alles kümne ajal, sest siis saabus Meelis projektoriga ning kohalolnud 7st inimesest vaatas filmi 4 (mis on muidugi hea), AGA me ei saanud korralikult vaadata, sest teised kolm rääkisid liiga valjult! Of course I was too pissed, that I couldn't even see straight! Seega ei hakanud ma oma häält tõstma, kuna kartsin, et võin teha asjast suurema numbri, kui ta tegelikult oli! Kuigi ma teadsin, et Tanelile ja Mikule ei meeldi üldsegi õudukad, lootsin ma, et saavad sellest üle! Plaan oli selline, et vaatame filmi ära ja siis mängime ehk siis mängimise ajal unustavad nad filmi ära ja et kui neile film ei meeldi, siis vähemalt viisakusest võiks ju vait olla! Aga jah... Alkohol tegi oma töö! Peale filmi oli juba liiga hilja, et mängima hakata, seega istusime niisama natukest aega!
Kutsusin kõik üheksaks, sest mul oli isegi ajakava välja arvestatud – poolteist tundi kestab film ning poolteist tundi kestab mängimine ja siis on Adios Amigos või väljaminek! Pets pidi järgmisel päeval tööle minema ja seepärast plaanisingi kaheteistkümneks nö pillid kotti panna!
Aga kuna miski välja ei tulnud, siis peale filmi lihtsalt istusime ja rääkisime! Mina muidugi hoidsin nende inimeste poole, kes filmi vaatasid ning kui aeg oli juba suht hiline, siis kuulsin, et olime valju rääkimisega Petsi üles ajanud!
Koguaeg, kui ma öösel wc'sse lähen, olen ma sunnitud all minema sellest kriiksuvast trepist ja iga kord taob mu süda nagu traktori mootor sees, et ma teda üles ei ajaks! Olen korduvalt talt isegi pärinud, et kui ma nii vahest üles/alla käin, et kas ta siis kuuleb ja tema on vastanud alati, et ei kuule ja et kui ma peakski ta kogemata üles ajama, siis oleks ta väääga vihane!
And on that night he was – oh! was he mad or what! I felt sooo bad... Peale seda läksimegi kõik minema! Raili läks Meelise ja Madisega, Hando ja Mikk kadusid ka kuidagi väga kähku ära ja me siis Taneliga jalutasime kahekesi X'i... Uuuuh, kus me vaidlesime ja rääkisime tee peal! THAT was the BEST PART of the whole night! Loomulikult ei mäleta ma enam pooli asju, millest me rääkisime, aga ma mäletan, et ma nautisin igat hetke! 'Cause finally I could talk to someone... Just talk and argue!
Mäletan selgelt eelmise aasta volbriööd, kus istusin üksi kodus ja ootasin Sven'i kõnet, et saaks välja minna ning vaatasin suht masendavat, kuid üllatavalt hea lõpuga filmi „The Air I Breathe“. The call never came...

Suutsin Meelise ja Madise ära rääkida, et nad jätaks projektori minu juurde ja järgnevad kaks ööd ma nautisin seda täiega! Reedel oli seebikate maraton! :P Vaatasin selliste sarjade nagu „Grey's Anatomy“, „Private Practice“, „Cupid“ ja „Bones“ uusi osi ning vaatasin ka ära õuduka „Boogeyman 2“ (oleks pidanud ikka Petsi uskuma, kui ta mulle kunagi ütles, et see osa oli suht jama:P). Ning laupäeval vaatasin ära „Sõjaprintsess Xena“ kõige viimase osa (mida nähtavasti ma polnudki kunagi näinud), siis uhiuue osa sarjast „Dollhouse“ ja peale seda alustasin oma filmimaratoni filmidega: „The Day Earth Stood Still“, „I Am Legend“, „Role Models“, „50 First Dates“ ja „Yes Man“. Ja ma nautisin igat nanosekundit – seda suur liikuvalt pilti, mis jooksis mu seinal! Ohh... Iga õhtu võiks nii filme/sarju vaadata! :D

Pühapäeva öösel käisin aga umbes nelja tunnisel jalutuskäigul Rasmuse ja Matuga ning teisipäeva öösel käsime Rasmusega ühe teise tuttava juures filmi vaatamas ja niisama juttu ajamas! Naljakas on see, et kui Rasmus need paar kuud siin elas, siis ei sallinud ma teda nagu üldse!
Aga noh... See oli arvatavasti lihtsalt armukadedusest! :D



Ah jaa! Otsustasin, et mai kuu tuleb kaine kuu! :D Ehk siis ma ei kavatse tilkagi alkoholi tarbida! Puhastan nii organismi ja tahan teada ka seda, et kas äkki alkohol mõjutab mu mälu ehk äkki kui olen kuu aega kaine, siis äkki on ka mälu parem! :P Sest kui ma vanasti Tapa koolis käisin, siis oli mul super mälu (nagu mu endine klassiõde hiljuti msn'is ültes), aga nüüd... Nüüd on just vastupidi! Mälu on nii sitt, kui vähegi võimalik! Eks siis vaatab, kas alkohol mõjutab või mitte! :D

Ja lõppu väike viisijupike, mis hiljuti mulle südamese on pugenud:
Bliss - Kissing

If You Ever Get Bored .! :)

Family Feud 2 Pass, play, steal and strike with over 2,000 surveys and 10,000 answers.

Black Symphony

Ja saingi Black Symphony vaadatud! DAMN, it was good!
Panin kogu volüümi niiiii põhja, kui võimalik ja kõlarid endale suht lähedale ja oi, kus ma siis rokkisin! :D Laulsin täiest kõrist kaasa ja vehkisin ka peaga, nagu kontserdil olles ikka tehakse! ;) Vahepeal ka plaksutasin ja hõiskasin! :D
Deem, see oli minu PARIM kontserdielamus, mille olen saanud omaenda toa seinte vahel! XD

Aga täna siis rääkisime Petsiga ja otsustasin, et I'm gonna find a place of my own! Where I'll be living all on my own! :D Enne oli see mõte küll JUBE LAHE, aga praegu on küll väike närv sees, et issand, ma olen siis täiesti üksi (mis idee järgi ei olegi nii jube tegelt, aga natsa kardan ikka :P). Kogu see otsimise ja läbirääkimiste protsess ongi kõige hirmutavam! Küsisin, et äkki ajaks Pets seda asja minu eest, sest temal natsa rohkem taipu selliste asjade koha pealt, aga ta ütles, et teeksin seda ise, et ega tema ju igavesti jää asju minu eest tegema...! FAIN! I'm gonna try! :P
But not today! :P Enne tuleb ikka Petsiga sellest rohkem rääkida...

But... I wanna do it! First of all - the place will be MY OWN ! :) And second of all - he won't be there...


xoxo Rommy ;)