Mõnel päeval lihtsalt ei tohiks voodist välja tullagi...

"I'm searching for answers
'cause something is not right."



Ma ei tea, kust alata. Niipalju on öelda...

Alustame siis algusest!

Eile jumal-teab-kust ilmus välja Romet.
The long lost prince has made a comeback!
Ugh...
Hakkasid all Petsiga jooma ning siis mingi aeg ronis Romet oma viinaklaasiga üles. Veel sellest vähe, et pean üksi taluma nende kudrutamist, tuleb ta üles mulle viinaklaasiga nina alla, kui ma olen kolm päeva tahtnud juua ja pole olnud kellega ja mida juua! :P
Kahe ajal öösel ikkagi võtsin esimese lonksu. Ning sealt juba teise ja kolmanda jne! :P Kui jook otsa sai, siis polnud ma eriti purjus, vaid nagu Pets ütles: "Vintis!"
See, et nad istusid üleval ja ajasid minuga juttu tegi mind veidike häppimaks, aga kaua see ei kestnud, sest nad otsustasid, et tahavad "Will & Grace'i" vaadata.
Olin niiiii pettunud.
Selles mõttes, et mul ei käi just eriti tihti inimesi üleval ja kui käivad, siis tahaks naq rääkida juttu ja niisama nalja teha. Filmide/sarjade vaatamine tuleb kõnealla vaid siis, kui mul inimesega millestki rääkida pole .!
Vaatasin siis emotsioonitu näoilmega naljasaadet ning isegi ei üritanud kaasa naerda.
Mäletan, et kui Pets küsis Rometilt, kas lähme magama, siis ma kiitsin ideed täiega takka ning silmapilgu kiirusel oli mul läpakas kinni ja olin teki all.
Aga HUI ma magada sain!
Ma ju ei saa magada, kui all käib mingi muusika või kui seal räägitakse või mida iganes!
Seega otsustasin - ei lähegi magama! Nahhui!
Niisiis kuulasingi muusikat ja vaatasin Koduperenaisi! :P
Seda siis kella kuueni, mil all vaikseks oli jäänud ning otsustasin tunnikese tukkuda.

Ärkasin veerand üheksa. Panin end kähku riidesse ning ruttasin alla. Vaatasin neid, endal vastikustunne kõhus (ma ei räägi hetkel pohmellist!) ning otsisin Petsi mp3-e, kuna ta oli eile mu patakat laenanud ning mul oli seda nüüd vaja! Tüüp hakkas liikuma ning võttis selle voodi tagant välja. Ulatas mulle pisikese musta pleieri, kookisin pataka välja ning tõmbasin uttu nii kiiresti, kui võimalik.

Hetkel olen töö juures ning paar tundi hakkasin mõtlema ühe asja üle - miks kuradi pärast ma igal hommikul tõusen? Ehk mis on selle mõte? Mis on minu elu mõtteks? Mille nimel ma elan? Armastuse, mida mul ei ole?

Mul on vaja midagi teha! Mul on vaja kuidagi oma õhtuid sisustada, sest kui ma peaksin (nagu tavaliselt) peale tööd koju minema ning neid kahte eest leidma, siis arvatavasti poon end vabatahtlikult üles!

Aga ma ei saa kedagi selles süüdistada, et armastan ja ei julge midagi öelda. Ma ei saa kedagi süüdistada, et mina olen üksik ja elan inimesega, kes ei ole... Või vähemalt tundub, et ta ei ole...

Nüüd istun siin, enesetunne jummalast sitt ning mõtlen - why da fuck do I keep going on and on?
Mis on selle asja (elu) point?

Aga ma ei anna alla! :)
Küll ma kunagi teada saan! ;)