Shelter

Tahaks rääkida oma seni parimast sünnipäevast, aga hetkel seda ei saa, kuna on midagi tähtsamat, millest rääkida!

Pühapäeval (oma sünnipäeva järgsel päeval) ajasid mind üles mingid valjud koputused vastu seina. Kui silmad avasin, siis kuulsin allkorruselt suudluse helisid. Sain aru, et need koputused olid kontrollimaks, kas ma ikka magan (või siis olid need kindlustamaks, et ma ikka üles saaksin ja kuuleksin...). Kuna ei tahtnud midagigi kuulda, siis panin mängima Heavy Metal'i bändi Pain (tegelik žanr on neil "Gothic Industrial") ning ei pannud üldsegi mitte vaikselt. :P Ja ise siis keerasin magama tagasi!
Nelja tunni pärast ärgates keerasin muusika vaiksemaks, käisin poes, tõin süüa, vaatasin filme/sarju ning õhtul keerasin heli jällegi valjemaks, sest Petsi "sõber" tuli jälle tagasi ning ma tõesti ei tahtnud isegi rääkimist kuulda!

Esmaspäeval, kui silmad lahti tegin ning reiti läksin ootas mind ees selline kiri:
"Okei, alustan ma sellest, et ma ei tulnud Laine juurest ära, et kolida kuhugi, kus mulle põhimõtteliselt öeldakse kuidas mina peaksin elama ja mida mina tohin teha ja mida mitte. Kui sul hakkab olema mingi negatiivne käitumine minu vastu iga kord kui mina all kellegiga magan või seksin või mida iganes teen, siis valmistu selleks, et neid aegu veel tuleb. Ma elan oma elu ja teen mida tahan, kellega tahan. See, et sina pole leidnud või ei too kedagi koju enda juurde pole minu süü. Ma täpselt ei saagi aru, mis on sinu probleem sellega, et mina kellegiga amelen, vms.? Sest kui oleksid sina üleval kellegiga, oleks mul suht ükskõik, kasvõi karju seinad värisema. Ma ei tea kuidas peab seda lahendama aga mina jätkan elamast oma elu nagu mina tahan."

Terve päeva mõtlesin, kas vastata talle või mitte. Kas rääkida tõtt või mitte...

Jõudsin öösel otsusele, et saadan vastuse, kuid ei räägi tõtt. Vastus siis selline:
"Nii!
Pühapäeva hommiku kohta ma ei kavatsegi vabandust paluda, sest oli päev ja ma tõesti ei tahtnud midagigi kuulda, selle pärast paningi muusika valjult mängima ning läksin magama tagasi! See oli vääga ilus viis mind üles ajada ning teada anda, et "Good morning Rommy! Your birthday is over and welcome back to reality!"
Mis puudutab aga õhtut, siis ma oleks pidanud ennast tõesti kontrollima ja vähemalt kõrvaklappidega oma muusikat kuulama... SELLE pärast palun ma vabandust!
Ning... Ma pole KUNAGI öelnud ega vihjanud sulle, kuidas sa peaksid oma elu elama... Lihtsalt olen öelnud korduvalt, et mind häirivad helid, mis tulevad, kui oled SELLEGA ametis all... And you decided to piss on my feelings... Fine!
Palun südamest vabandust KÕIGI ebameeldivate asjade pärast, mida olen kunagi põhjustanud ning luban, et kolin kohe välja, kui korteri leian..."

Niisiis! Siin ma olengi! Loodan, et äkki leidub inimene, kes pakuks mulle umbes kuuks ajaks üürita peavarju, sest mu palk läheb Petsile oktoobris. Novembris alles saaksin vaba raha, et üürida mingi tuba või korter...

Nädala tunnuslaul:
Bryn Christopher - The Quest