The Goodbye Gossip Boy .!

Niisiis .!
Alustame sellest, et pühapäeval sai täis nädal aega, kui kolisin oma uude kodusse .! :D Kõik see juhtus nii kiiresti .! :P
Teisipäeva (12.05) öösel kolasin netis ringi ning leidsin jube laheda korteri. Kolmapäeval (13.05) kirjutasin maaklerile, et olen huvitatud ja sooviksin seda näha. Neljapäeval (14.05) polnud ikka veel vastust tulnud, seega helistasin ning juba õhtul läksime Meelise ja Madisega korterit vaatama. Kuna too korter mulle eriti ei meeldinud, siis näitas ta mulle veel teisigi ning seitsmendat korterit nähes ütlesin: "Selle ma võtan!". Reedel (15.05) kirjutasin lepingule alla ja sain võtme ning pühapäeval (17.05) kolisin oma asjadega siia sisse. Terve selle öö veetsin põrandaid küürides (nagu Tuhkatriinu - lapiga ja neljakäpukil, sest harja mul veel ei ole) ning asju lahti pakkides - ma ei nõustunud enne magama minema, kui iga asi on omal kohal. Esmaspäeval (18.05) töö juures õhtul kirjutasin Starman'le, et soovin lepingut lõpetada ning poole tunni pärast tuli mulle kinnituskõne. Samal õhtul kirjutasin ka STV'le, et soovin liituda nende internetiga (sest siin majas muud ei ole võimalik) ning järgmise päeva hommikul (ehk siis teisipäeval - 19.05) tuli mulle kõne, et kas ma olen kodus, et nad on 10. minuti pärast kohal. Kolmapäeval (20.05) sain külmiku ning tehti ka korteri uks korda (enne ei saanud seda seest poolt lukku panna) ja nüüd ma siis elangi siin täiesti oma ette - and I gotta tell you somethin' - It's bloody amazing .! :D
Välja kolimine toimus ka nii kiirest... I just packed my things and went... I didn't feel anything you're supposed to feel... No remorse, no melancholy, no sadness... I just said: "Bye!" and closed the door .! I didn't have time for any of that .! I was too busy taking the second biggest step in my life (the first one was moving to Tallinn all by my self) .!
Iga kord, kui sisse astub inimene, kes on siin korteris esimest korda, on alati kuulda samu asju .! Alguses tuleb "Täitsa normaalne" ning sellele järgnevad igasugused asjad, mis sellel korteril viga on, nt põrand kriiksub või õiget akent pole (on vaid pisike keldri aknen, millest ei tule valgust eriti) või lae liistud on panemata jne jne jne... But every time I hear those comments I just look aroud and think: "Say what you wanna say, but I just don't care .! Cause I love it .! THIS is MY home .!"

Sel nädalavahetusel oli NS'i kevadkool, mis oli hästi lahe (nagu tavaliselt). Alguses oli tänavakampaania Tallinna linnas (kus me Reelikaga olime kahekesi, which was very amazing and fun) ja peale seda läksime Laulasmaale, kus toideti ja mängiti ja räägiti. Keegi Jüri Tamm käis rääkimas meile majanduslangusest (kui ma ei eksi :P ). Ma ERITI ei pööranud ta jutule tähelepanu... No ma AUSALT üritasin, but I'm sorry - It was booring and I couldn't keep my thoughts on his topic. Ühel hetkel kuulasin ta juttu, teisel sekundil leidsin oma mõtted uitamast mingil muul teemal ning kolmandal hetkel sain miniinfarkti, kuna nägin ämblikut oma ees - mitte et ta oleks suur olnud, vaid ta lihtsalt ehmatas .! :P
Õhtul peale kogu ametlikku asjandust mängisime alguses mina, Reelika, Sirli ja Eliina ühte mängu, mille nime ma enam ei mäleta (:P), siis ühines meiega üks suhteliselt nunnu kutt (kelle nime ma samuti hetkel ei mäleta:P) ning mõne aja pärast mängisime kõik koos mängu "Ma pole kunagi" .! Now THAT was what I like to call fun .! :D Mingi aeg ühinesid meiega ka Villu, Maris, Tiit ja mitte-just-eriti-kaines-oleksus-Kertu .! :D That was the night I won't forget .! :)
Järgmisel päeval (24.05) olid veel mõned asjad, siis hüvasti jätt ning padavai Tallinna poole tagasi .! :D
'Till Next Time, My Dear Young Politicians .! :)

And there's one more thing I would like to get out of my system... Nimelt on asi Petsis.
Põhimõtteliselt on asi selles, et ma tundsin, et peale minu "Black Symphony" postitust, on tema suhtumine kuidagi muutunud... Ja mitte just eriti paremuse poole .! Kuna oma olen ÜRITANUD teha nii, et kui mul on mingi mure/probleem, siis ma sellest kohe ka räägin ning nii ma siis tegingi ja tema vastus sellele oli: "May-be it's you who has changed..."
Ja see pani mind tõsiselt mõtlema .! May-be I HAVE changed... Ja läks ikka tükk aega, enne kui ma sain aru - I DON'T THINK SO .!
I'm still the same old me - naive, happy (most of the time fake-happy, but still happy), dependable, submissive and I still think he was the one who changed...
Example A
Enne ta tuli käis suht tihti minu toas suitsul ja me rääkisme niisama asjadest. Peale minu "Black Symphony" postitust käis ta üleval suitsul üks/kaks korda...
Example B
Kui tal oli mingi uus tuttav, siis ta natukene ikka rääkis sellest inimesest, nt kui vana too oli või millega too tegeles. Peale postitust all I got was: "You don't know him!" and that was IT...
Example C
Enne postitust polnud ta KUNAGI mulle öelnud: "See pole sinu mure/asi!" He knows I'm nosy and I like to know everything .! It's not so I could talk about it later to others .! It's always just for me, to satisfy my own curiosity...
Example D
After a week since moving out he deleted me from his msn...
So... In conclusion I'm pretty sure that he was the one that changed...

But there's still one thing that I'm more sure of than anything else - the guy who gets him as his boyfriend will be THE luckyest guy on the planet Earth .! :) And I'm not gonna wish him good luck or anything, because I know he will do great things .! :) It's just the way he is .! :P And althought this chapter didn't end the way I was hoping it would've, I'm still happy that there's at least one chapter in my life with a guy like that .! :)

Ja lõppu siia üks armas viisijupi kah: Jem - It's amazin

xoxo Rommy