Déjà vu Leedus

Niih .! Nüüdseks on seljataga firma suvepäevad (kus sai vääääääääääga palju tantsitud ning ka joodud) ning Noorsotside suveakadeemia.
Seekord toimus see Leedus, kusagil pärapõrgus. Kopin siia sama teksti, mille kirjutasin ka NS'i foorumisse: „Koht oli väga ilus. .
Majutus oli hubane .

Bussireis 5++ (jumaldan pikki reise :) ) .!
Toit oli talutav (viimast söögikorda süües oli küll tunne nagu oleks saates Hirmu Faktor) .!
Seltskond oli ka väääägagi meeldiv (KUIGI oleks võinud veelgi parem olnud, kui mõned teatud inimesed samuti reisil oleks olnud!!! [foorumis ma seda ei kirjutanud, aga muidu mõtlesin nende „teatud inimeste“ all selliseid isiksusi nagu näiteks Kertu, Merit, Eliina, Reelika ja Elo] .!
AINUKESEKS miinuseks selle reisi kohta ütlen vaid seda, et liialt palju oli vaba aega. Minule isiklikult üldse ei meeldi, kui on olemas programm ning seda ei järgita. Oleksin täiesti aru saanud, kui programmi poleks olnud, aga see oli ja mulle on vastukarva see, kui kava n olemas ja ei osata korraldada nii, et kõik seda järgiksid.
Aga muidu kokkuvõttes on tulemus ja ja kogemus ja elamus jätkuvalt positiivne .!“

See teksti siis ripub NS'i foorumis.
Muidu aga tegevus, mida tegin seal kõige rohkem oli kiikumine .! :D Ma ARMASTAN kiikumist. ERITI, kui mul on kõrvaklapid peas ning ma kõigun kusagil reaalsuse ja oma maailma vahel .! VOT SEE on mönuz .! :D [Leedukad raudselt seda vaatepilti nähes arvasid, et tegemist on mingi eremiidist friigiga .! xD ]
Sai natuke ka alkoholi tarbitud (esimesel õhtul vähem, teisel juba „veidike“ rohkem) .! :P Teisel õhtul sain ka tantsitud suht palju Leedukate ja eestlastega ning hiljem oli ka väike tants Marise ja Sirliga nende majakeses .! :)
Aga IKKAGI .! Need inimesed, kelle pärast ma üldse käin sellistel üritustel, neist polnud ÜHTEGI seal .!
Kuigi, kui nad isegi on olemas olnud, siis ma ei istu neil perses ega näita eriti välja, et ma täiega tegelikult neid igatsen (sest ma ei taha olla orana perses, mis koguaeg järgi lohiseb) .! :P
It's was as fun, but it wasn't as fun as it could've been ...

Jätkan nüüd möödunud reedega. Tähistasime Meelise 23ndat sünnipäeva, kuigi ta ise sellest ei olnud just eriti vaimustuses. Mina olin ainuke, kes kingi tegi ja kes seda kõike push'is, et saaks kõik ilusti ja korralikult tehtud. Kooki ma kahjuks seekord ei saanud teha, selle asemel tegin Taneli (PS! Thank You, honey .!) abiga pannkooke, siis Tanel tegi nendest väikese torni ning sinna otsa pistsime küünla, mille Meelis ära puhus. Ülejäänud õhtu veetsime juttu ajades, mänge mängides ning maailma päästes (Phoebe Buffay loogika – mida rohkem meie alkoholi joome, seda vähem on seda alles, et lapsed seda juua saaksid) .! :D Ka Miss Raili ühines meie seltskonnaga .! Ammu polnud teda juba näha olnud ning oli tore näha ja kogeda, et ta ikka elavate kirjas on .! :P
X oli suhteliselt täis ning tuttavaid nägusid oli suht palju, kuid kellega rääkida, neid oli vähe (nagu alati) .! :) Petsigi oli näha (nagu peaaegu igal reedel juba) ning nagu tavaliselt oli ta mitte just eriti kaines olekus. Näpistasin teda korra ning kui mind nägi, siis tahtis kohe kalli teha, aga minu reaktsoon oli (õnneks) piisavalt kiire ning suutsin ta eemale lükata. Seda siis just seepärast, et (vähemalt enne) oli ta selline inimene, kes kallistusi just eriti kergekäeliselt ei jaganud ning minu AINUKESEKS sünnipäevakingi sooviks temalt oligi kallistus .! But as far he has told me, these days a guy could get a lot more than a hug from him, if you know what I mean... Ma ei mõista teda absoluutselt millegi pärast hukka .! I just wish that he would've been just a little bit more free when I was there .! :P But I'm not gonna get into that again .! :D
So... I'm not so sure I even want to receive my present anymore... But... Let's just wait and see... There's no better answer than Time .! :)

Nüüd aga tahaks rääkida ühest lahedast ja huvitavast asjast, mis tuli välja sarjast „Torchwood“ [Suht hea Briti ulmesari, kuigi mulle üldse üks tegelastest ei meeldi – tüübil on juba selline eeslinägu ees, et no anna andeks .!] .
Esimese hooaja 3. osa alapealkirjaga „Ghost Machine“. Seal üks peategelastest rääkis jube hästi:
„Human emotion is energy, you can't always see it or hear it, but you can feel it. Ever had Déjà? vu? Felt someone walk over your grave? Ever felt someone behind you in an empty room...? Well, there WAS .! There always is...!"
Ja see on kusjuures jumalast tõsi .! Ma pole küll kunagi tundnud, kuidas keegi kõnnib üle mu haua, kuid tunnen pea iga kord, kui üksi mingis ruumis olen, et keegi jälgib mind või siis on déjà? vu väga tuntud asi minu jaoks .! :P
Samas on ka huvitav mõelda, nt kui kõnnin kusagil tühjal vanalinna tänaval, et kes sammus kunagi samal tänaval? Mida ta tundis? Oli ta õnnelik? Või kodus on mul ema antud väike pruun peegel, siis sellesse vaadates mõtlen, et kelle oma see vanasti oli? Missugune ta välja nägi? Oli ta õnnelik?

Ja viimane asi – my birthday .! Oi, mul on ilgelt suured plaanid selleks .! :D Ikkagi saan 21 ju .! :D Tahan esineda oma sünnipäeval. Mul on isegi väljamõeldud laulud ja tantsukava ning siis tuleks mõelda hästi palju mänge sinna juurde, kuid kõige suurimaks probleemiks on ikkagi koha leidmine. Mul oleks vaja mingit suurt ruumi, mis mahutaks ära vähemalt 20-30 inimest ning kus oleks ka lava või midagi sarnast... Aga mul on selline karvane tunne, et hui ma sellise koha leian .!
Ning minu põhimõte on: „All or nothing at all!“ ehk siis kui suurt ja fääbjulos pidu ei saa, siis teen pisikese ja cute peo .! :)
And I'm happy either way .! :)

Lõpuks: Something veeery strange is happening with me...
When I'm outside or at work I listen to a lot of music that you can dance to or rock with, but when I get home then for the past three or four weeks I listen to nothing else but Dido... I don't know why, but when I'm home alone then there is absolutely nothing else I want to listen to... Weird.......

Lõppu siia siis üks lauluke Didolt, mis on kujunenud minu lemmikuks:
Chistmas Day (Kuigi nimi on jõuludele viitav, siis ei räägi laul ise jõuludest .! :P)