Reedel (12.11) ärkas ta hea tujuga . Pani end riide, pesi hambad ja tuli tööle . Kaks töökaaslast (Iolanta ja Liisi) olid juba kohal ning neil oli teemaks paranormaalsed asjad . Kuna see väga huvitas teda, siis istus ta kohe maha ning jäi nende juttu kuulama . Tüdrukud rääkisid igasuguseid erinevaid ja kohati väga hirmutavaid lugusid asjadest, mis nendega on aastate möödudes juhtunud . Mingi hetk tuli välja ka see, et Iolanta näeb asju ette ja Liisi rohkem tunnetab tulevaid asju . Ta otsustas kah oma õnne proovida ning küsis Liisilt: „Mis siis oleks, kui ma praegu paluksin sul enda kohta midagi öelda .?“ Liisi vaikis mõne hetke ning teatas siis: „Tead, mul läks praegu süda pahaks .!“ Kui ta oleks tahtnud teha lolli nalja, siis oleks ta võinud vastata sellele midagi sarkastilist, kuid kuna ta teadis, et see ei ole just eriti hea märk, siis selle asemel jäi ta vait ning tundis, kuidas südamelöögid kiirenevad . Ta tõusis püsti ning läks suitsule ära . Kui ta tagasi tuli viie minuti pärast rääkisid tüdrukud talle nii, et nad olid omavahel arutanud seda ja nad mõlemad nägid sama asja: mingisugusel öösel jalutan ma kellegi väga lähedase sõbraga vanalinnas (Iolanta nägi selgelt vanu müüre) ning midagi juhtub meiega ja KUI ma KOHESELT jooksu ei pane, siis juhtub midagi pöördumatut . Seda ta ei täpsustanud, et kellega . Aga mis pani ta südame peaaegu seisma, oli see, kui Iolanta ütles: „Sa pead jooksma nii kiiresti ja nii kaugele, kui vähegi võimalik . Sa pead olema sada protsenti kindel, et keegi sul järgi ei jookse ja alles SIIS tohid politseisse helistada .!“ Skeptiku jaoks võib olla see tühine mula, kuid kuna poiss sellistesse asjadesse uskus ning kuna tüdrukud olid eelnevalt suht sarnaseid jutte rääkinud, siis uskus ta igasse sõnasse .! Kui ta tööpäeva jooksul suitsul käis üksi, siis püüdis ta igal võimalusel hirmu vältida . Pani mp3’s mängima kõige positiivsemad laulud ja ÜRITAS mõelda millelegi muule, kuid tulutult… Silmad olid jätkuvalt märjad ning süda tagus tugevalt tänu hirmule . Ja mis kõige hirmutavam tema jaoks oli, polnud mitte fakt, et temaga võib midagi pöördumatut juhtuda, vaid see, et ta peab kellegi oma väga lähedastest inimestest hätta jätma…
Õhtul tulid tema juurde Tanel ja Allan . Ta kustutas kõik tuled elutoas, sulges ukse ning rääkis ka teistele sama juttu, mis tallegi räägiti . Tuled kustutas ta selle pärast, et ta ei tahtnud isegi sõpradele näidata oma pisaraid… Keegi sõpradest (ka Taki istus nendega) seda juttu loomulikult ei uskunud ja nad suhtusid sellesse vägagi skeptiliselt, kuid temal selle vastu midagi ei olnud . Tema eesmärk polnudki neid uskuma panna, vaid hoiatada . Et KUI peaks midagi säärast juhtuma, siis nad ei vihkaks teda nii palju, vaid teaksid, et neid on hoiatatud .!
Ülejäänud õhtu läks veidike lõbusama tooniga, kuna alkohol hakkas mõjuma ning sai ka X baaris tantsu lüüa .
Järgmisel päeval (13.11) pidi ta minema sõbranna Marie sünnipäevale Tõrva, kuid kuna surmahirm oli suurem, siis otsustas ta minna ema juurde . Enne bussile jooksmist tegi ta emale Best Off plaadi, kuhu pani kõik oma lemmiklood, kuid kuna pohmakas oli teinud oma töö, siis unustas ta oma Top 3 lemmiklugu sinna lisada .
Jõudnud maale oli ema juba uudishimust suremas, et miks poeg tuli . Ta oli eelneval õhtul helistanud emale ja teatanud, et homme ta tuleb, sest tahab midagi tähtsat rääkida .
Moel tuppa astudes tundis ta end veidi imelikult, kuna polnud koera, kes rõõmust lolliks läheks ning tema ümber jookseks/hüppaks/hauguks, aga ta ei mõelnud sellele palju, kuna hetkel olid tähtsamad mured .
Ema tõstis kohvitassi ette ning päris, et mis siis mureks . Ta ütles, et ei taha sellest rääkida enne, kui vend pole õue läinud . Istusid siis natukest aega vaikuses ning lõpuks ei suutnud ta enam vastu pidada ja hakkas rääkima . Rääkis alguses ära selle, mida töökaaslased olid talle rääkinud ning ema vastas talle sedasi, et ta enam-vähem usub sellesse, kuna talle ennustati ette ka poisi isa varajast surma ning mõningaid teisi asju . Siis tekkis väike mõttepaus ning poiss jätkas: „See pole aga veel kõik … Kas sa armastad mind .?“ Emal läksid silmad märjaks ning pisarad hakkasid silmist voolama . „Loomulikult .!“ vastas naine . „Nooh… Eks siis kohe saame seda teada .!“ ütles poiss veidi vaiksemalt . „Sa ju tead, et ma tahan abielluda .!“ alustas ta oma kõnet: „ja ma kindlasti tahan endale vähemalt kaks last ja maja ja koera . Kuid minu jaoks on see väga raske, sest Eestis ma näiteks abielluda ei saa .!“ Ta tegi väikese pausi, et oma rinnus peksvat südant rahustada . „Minu jaoks on see väga raske, sest…“ Ta ei suutnud seda lauset lõpetada . Tegi järjekordse hingepausi ning enne, kui ta sai sõnagi suust, vastas ema: „Sa tahad abielluda mehega . “ Ta neelatas ning vastas: „Jah .!“ Ema vaikis hetke ning ütles: „No, kui sa oled selle valinud .!“ Poissi ajas see natuke naerma: „Ei ema, see kohe kindlasti ei ole valik .! Kas sa tõsiselt arvad, et ma oleks endale sellise elu meelega valinud .?“ Ema: „Sa oled alati minu jaoks olnud eriline ja see ei tähenda, et ma sind nüüd vähem armastaks .!“ Ema tõusis püsti ning poiss embas teda tugevalt . Mõlematel silmad märjad . „Ma armastan sind .!“ ütles poiss .
Kogu kõnelus oli muidugi vene keeles, kuna poiss ei tahtnud, et tema 13. aastane vend seda pealt kuuleks .
Ema uuris veel, kas tal keegi hetkel on ning poiss rääkis talle natukene Vitalist, näitas emale oma parimate sõprade pilte ning kõige lõpus näitas emale ära filmi „Prayers for Bobby“ . Juba poole filmi peal oli emal ära kasutatud kolm pabertaskurätti ning filmi lõpuks oli terve pakk ära kasutatud . Ta embas poissi ning kordas: „Ma armastan sind igavesti .!“
Pühapäeval (14.11) saatis ema ta bussile ning pisarate saatel vaatas, kuidas poeg minema sõidab .
Filmiõhtul läks ta jala koos Taneli ja Takiga . Nende teekond läks läbi vanalinna ning poisil süda tagus rinnus suht tugevalt . Närviliselt hoidis ta oma silmad maas ning üritas olla rahulik . Tanel ja Taki teadsid küll, milles asi on ning meelega tegid nalja selle üle .!
Kui nad aga jõudsid Väikese Jala juurde, et trepist üles minna, ei suutnud poiss enam edasi minna . Tanel ja Taki läksid rahulikult trepist üles, kuid kuna ta teadis, et üleval on suured kivimüürid, siis ta lihtsalt ei suutnud astuda natukenegi trepi suunas . „Persse .!“ sõnas ta endale ning läks ringiga .
Filmiõhtul vaadati sel korral Eesti filmi „Detsembrikuumus“ ning ta pidi tõdema, et EESTI filmi kohta oli see tõesti hästi tehtud .
Esmaspäeval (15.11) peale tööd sõitis ta kohe koju, sest pidi kokku saama ühe tuttavaga, kes natukene rohelust talle andis . Ta oli TÄIESTI läbi omadega, kuna tööpäev algas 9:30 ning töölt minema sai ta alles 20:45 .Tuttavat ootas ta umbes kella kümneni, siis istus ta bussi peale ning sõitis Vitali töö juurde . V oli VÄGA heas tujus . Seda oli kaugelt juba näha . Tänu V heale tujule tõusis ka tema tuju märgatavalt (paar viina šotti vahepeal mängisid kah oma rolli) . V’l oli väga hea tuju, kuna tema vend oli kah sealsamas . Vennale ütles V vaid, et see on Roman ja kõik . V ütles poisile, et ei oska teda kuidagi vennale tutvustada - kas öelda „sõber“ või „boyfriend“… Seega ütles lihtsalt Roman . Öö möödus vägagi lõbusalt, kuniks jäi ta V’ga kahekesi . Nad veel natukene rääkisid ja siis tuli kõlaritest Britney lugu „If you seek Amy“ . Ta küsis Vitalilt, et kas too teab, millest Britney laulab .? Vitali vastas, et ei tea . Ta siis seletas ning Vitali pool naljatamisi võttis kätte ning kustutas kõik Britney laulud arvutist ära . Poisil kadus sekundiga absoluutselt igasugune hea tuju . Mitte selle pärast, et nüüd ei saagi Vitali töö juures enam kunagi Britney’t kuulata, vaid selle pärast, et Vitali teadis väga hästi, kui väga poisile Britney meeldis ning ikkagi käitus nii nõmedalt . Poiss ütles koheselt head aega ning läks koju ära .
Teisipäeval (16.11) oli tal roheline õhtu . Seda tulid tema tuppa tegema Tanel, Taki, Joosep ja Villu . Selleks, et KUI peaks tulema jälle mingisugused negatiivsed asjad hiljem päevavalgele, mis ta teiste arvates tol õhtul tegi, salvestas ta kogu õhtu vestluse . Ja hiljem tagasi vaadates oli see tõesti väga tark tegu, kuna ta oli terve õhtu tema ise . Rääkis, tegi nalja, oli väga sarkastiline ja kohati naljad ei olnud just eriti positiivsed, kuid naljad sellegi poolest . Lihtsalt pilves inimene ei näe just seda nalja poolt, vaid negatiivset poolt . Ning nüüd oli tal tõestus olemas .! Tanelgi ütles hiljem, et tol õhtul tundus poiss suht negatiivne, kuid salvestust kuulates polnud asi midagi nii hull .
Kolmapäeval (17.11) läks ta jälle peale tööd Vitali juurde . Ta ootas, kuna kõik kliendid lahkusid ning siis hakkasid nad niisama juttu ajama . Alguses rääkis Vitali mingisugusest kaablist (või torust) mis taheti Eesti ja mingi teise riigi vahele panna (gaasitrassist rääkis VIST) . Poisil olid tõsised raskused, et oma silmi lahti hoida, kuna jutu teema oli tõsiselt väga „põnev“ . Siis mingi hetk ütles ta: „Ära nüüd solvu, aga äkki vahetaks teemat .?“ Siis rääkis ta Vitalile ära selle, mida töö juures tüdrukud olid talle rääkinud ning peale seda hakkas Vitali endast igasuguseid erinevaid asju rääkima ning ühel hetkel täiesti järsku läks tal nägu naerule . „Miks sa naerad .?“ küsis Vitali . „Sest ma juba teadsin seda, mida sa mulle praegu rääkisid .! Üks inimene mulle kunagi rääkis sellest . Just siis, kui ma sinuga kohtumas hakkasin käima ja ta kartis, et sa varjad seda minu eest . Aga nüüd ma nägin selgelt, kuidas sa end natukene mulle avasid ja see teeb mind VÄGA rõõmsaks .!“ Vitali naeratas selle peale ning jutuajamine jätkus .
Poisil oli tõesti ühe sekundiga tuju laes, kuna peale pikka pikka ootamist oli selgelt näha, kuidas Vitali end talle avas . V avas end küll natukene, kuid see oli kõige armsam asi mitme kuu jooksul .! :)
Лолита - Остановите землю
No comments:
Post a Comment