Õhtul töölt koju tulles leidsin eest tühja korteri ning otsustasin antud olukorda ära kasutada. Kustutasin kõik tuled, keerasin heli peaaegu maksimumi peale, seadsin end mugavalt sisse ning asusin vaatama filmi, mille trailerit vaadates mul iga kord pisar silma tuleb.
Kui film läbi sai, oli mul pluusi krae läbimärg pisaratest, sest see film suutis puurida sügavale ning rääkida sellest, mida mina kardan kohutavalt. Filmiks oli Prayers for Bobby ning see räägib emast, kes ei aktsepteeri oma geist poega ja mis saab temast siis, kui poeg tänu sellele enesetapu teeb...
Mina ei kavatse küll mingisugust enesetappu teha vaid ka mina tahaks oma emale rääkida tõtt, kuid... Hirm tema kaotamise ees on suurem! Me saame praegu niiii hästi läbi! Me helistame aeg-ajalt teineteisele, räägime juttu, kurdame muresid, naerame koos. Vahete-vahel käib ta mul külas ning kui saab, siis aitab ta mind ALATI rahadega...
Mis siis, kui ma tunnistan talle üles ning ta ei taha mind enam ealeski tunda tänu sellele? Ma ei elaks seda üle!
Ema ei ole mul enam igapäevaelu tegelane, keda näen iga päev koolist koju tulles või kes ajaks mind hommikuti üles ning teataks, et toit on valmis, nagu vanasti! Temast on saanud nüüd mu EMA, keda ma armastan iga oma viimsegi rakuga, keda hindan väga kõrgelt (jah, isegi siis, kui ta on maani täis ning segast peksab) ning kelleta elu oleks poole raskem! Saaksin kuidagi kindlasti sellest üle, aga ma ei taha!
Milleks riskida sellega, mis mul on!
Aga nutta oli hea... Tõsiselt! Olen aeg-ajalt paar pisarat poetanud, aga NII nutta... Vabastav!
Viimati ulgusin nii, kui käisin viimast korda E. juures (18.09.2007), et oma asjad ära tuua... Ja siiski sain pisarad välja vaid nii, et pidin Koduperenaiste 3nda hooaja 7ndat osa "Bang" vaatama, sest see on kõige kiirem viis mind nutma saada! :P Aga seda ka vaid siis, kui ma täiesti üksi olen! :P Teiste ees ma ei nuta! Ainuke inimene, kes mind kunagi nutmas on näinud ongi mu ema! No siis olid pisarad ka tema tekitatud, aga see on üldse teine teema juba! :P
Ning nüüd lõppu laul, mille olin ammu juba unustanud ning mis oli ka filmi lõppu pandud:
Leona Lewis - Here I Am
Friday, February 27, 2009
Monday, February 23, 2009
Heleroheline Hirm
I'm a coward...
Kõlab nagu enesehaletsusena, aga see pole seda! See on fakt... Ma ei ürita seda enesesse sisestada ja olla argpüks, aga mõned näitajad viitavad sellele.
Näide:
Tavaliselt igal reedel tulevad sõbrad minu juurde. Me joome veidike (tavaliselt on igal ühel oma jook ning minu osa on pudel valget veini, mille ma üksi ära joon) ning siis lähme välja ja lõbutseme tantsulaval X-baaris. Tavaliselt olen ma rõõmsameelne ja jutukas ja aktiivne, KUID ... Ma ARVAN, et see on mõjutatud alkoholist... Ja mis mind pani tõsiselt sellele mõtlema oli üks laupäevaõhtu jaanuari kuus, kus tuldi minu juurde ja jälle läks lahti joomine, jutumulin ning naermine. Mina aga hoidsin oma käed alkoholist eemal ning istusin vaikides. Ma tõesti ei tea, kas minu käitumine oli tingitud kaine olemisest või oli see lihtsalt tuju mul... Igatahes! Kui teistel olid oma joogid joodud liikusime edasi klubisse Marat, kus pidi toimuma järjekordne HMSX üritus (gayteemaline üritus), kuid kui kohale jõudsime oli rahvast jube vähe ning ENAMUS olid heteropaarid... Istusime siis nurka ning poisid ostsid endale joogid ning ma istusin vaikselt nende kõrval, samas ise hõljudes kusagil avakosmoses oma mõtetega! Kui JÄRSKU tuli Lady GaGa Poker Face ning miski mu sees hüppas rõõmust, tuju oli sekundi murdosaga põhjas ning ma vedasin Meelise tantsupõrandale... TAVALISELT oleks ma ta vedanud täitsa põrandale ja ma oleks täiesti vabalt tantsinud temaga kahekesi seal (isegi veidike siivutult)! :P Aga tookord, kui jõudsime tantsupõranda äärele ning ma nägin pooltühja tantsupõrandat ning kõiki neid tantsivaid heteropaare, siis mu jalad lihtsalt tardusid! Miski poleks mind saanud lükata sinna põrandale, et saaksin olla mina ise ja lõbutseda! Ma ei oska sõnadesse panna seda, mis minu sees tol hetkel toimus... MEGAHEA laul oli ning ma sõna otseses mõttes EI JULGENUD tantsima minna, vaatamata sellele, et oli gayteemaline õhtu... Pettunult marssisin meie laua juurde tagasi, rabasin Tanelilt klaasi, jõin sellest veidike siidrit ning tegin sama ka Hando klaasile. Aga oli juba liiga hilja... Jõin tol õhtul ära kokku vist ühe klaasi ning kolmeks olin juba kodus, oma turvalises kohas ning vaatasin oma sarju...
Nii palju kordi on mulle väljaskäimise õhtutel öeldud, et "Issand, kuidas sa seda teha julgesid? Mina poleks küll seda teha julgenud!" Kui nüüd hakata mõtlema, siis kas ma üldse julgeks neid asju teha kainena?
Ma kardan midagi... Aga ma ei tea isegi mis see on, mida ma kardan! Aga selle asemel, et välja uurida ning elada täisväärtuslikku, istun mina oma pimedas toas ning vahin oma sarju! Kõik sai alguse "Queer as folk"-ist (3.-5. hooaeg), siis liikusin edasi sarjani "Bones"(1.-4. hooaeg), sealt edasi "Private Practice"(1.-2. hooaeg) ning nüüd olen "Alias"-e (4. hooaeg) juures!
Ma ei teagi, kas ma olen loll, et ma ei kurda oma elu üle ja olen rahul sellega, mis mul on või peaks ma tõesti arvuti nurka viskama ja elu hankima? Heh... Kerge öelda... Teades oma kangekaelsust ja uudishimu, siis ei viska ma midagi nii lihtsalt oma arvutit nurka! :P
Oh! Ja häid uudiseid ka - MA SAIN OMA HELEROHELISED LÄÄTSED KÄTTE! :D :D :D
Ma küll tellisin KÕIGE heledamad, mis seal olid, aga kuna mul on endal suht tumedad silmad, siis näivad needki, kui tume rohelised! ;)
Hetkel iseloomustab mind kõige paremini selle laulu refrään:
Avril Lavigne - My world
Kõlab nagu enesehaletsusena, aga see pole seda! See on fakt... Ma ei ürita seda enesesse sisestada ja olla argpüks, aga mõned näitajad viitavad sellele.
Näide:
Tavaliselt igal reedel tulevad sõbrad minu juurde. Me joome veidike (tavaliselt on igal ühel oma jook ning minu osa on pudel valget veini, mille ma üksi ära joon) ning siis lähme välja ja lõbutseme tantsulaval X-baaris. Tavaliselt olen ma rõõmsameelne ja jutukas ja aktiivne, KUID ... Ma ARVAN, et see on mõjutatud alkoholist... Ja mis mind pani tõsiselt sellele mõtlema oli üks laupäevaõhtu jaanuari kuus, kus tuldi minu juurde ja jälle läks lahti joomine, jutumulin ning naermine. Mina aga hoidsin oma käed alkoholist eemal ning istusin vaikides. Ma tõesti ei tea, kas minu käitumine oli tingitud kaine olemisest või oli see lihtsalt tuju mul... Igatahes! Kui teistel olid oma joogid joodud liikusime edasi klubisse Marat, kus pidi toimuma järjekordne HMSX üritus (gayteemaline üritus), kuid kui kohale jõudsime oli rahvast jube vähe ning ENAMUS olid heteropaarid... Istusime siis nurka ning poisid ostsid endale joogid ning ma istusin vaikselt nende kõrval, samas ise hõljudes kusagil avakosmoses oma mõtetega! Kui JÄRSKU tuli Lady GaGa Poker Face ning miski mu sees hüppas rõõmust, tuju oli sekundi murdosaga põhjas ning ma vedasin Meelise tantsupõrandale... TAVALISELT oleks ma ta vedanud täitsa põrandale ja ma oleks täiesti vabalt tantsinud temaga kahekesi seal (isegi veidike siivutult)! :P Aga tookord, kui jõudsime tantsupõranda äärele ning ma nägin pooltühja tantsupõrandat ning kõiki neid tantsivaid heteropaare, siis mu jalad lihtsalt tardusid! Miski poleks mind saanud lükata sinna põrandale, et saaksin olla mina ise ja lõbutseda! Ma ei oska sõnadesse panna seda, mis minu sees tol hetkel toimus... MEGAHEA laul oli ning ma sõna otseses mõttes EI JULGENUD tantsima minna, vaatamata sellele, et oli gayteemaline õhtu... Pettunult marssisin meie laua juurde tagasi, rabasin Tanelilt klaasi, jõin sellest veidike siidrit ning tegin sama ka Hando klaasile. Aga oli juba liiga hilja... Jõin tol õhtul ära kokku vist ühe klaasi ning kolmeks olin juba kodus, oma turvalises kohas ning vaatasin oma sarju...
Nii palju kordi on mulle väljaskäimise õhtutel öeldud, et "Issand, kuidas sa seda teha julgesid? Mina poleks küll seda teha julgenud!" Kui nüüd hakata mõtlema, siis kas ma üldse julgeks neid asju teha kainena?
Ma kardan midagi... Aga ma ei tea isegi mis see on, mida ma kardan! Aga selle asemel, et välja uurida ning elada täisväärtuslikku, istun mina oma pimedas toas ning vahin oma sarju! Kõik sai alguse "Queer as folk"-ist (3.-5. hooaeg), siis liikusin edasi sarjani "Bones"(1.-4. hooaeg), sealt edasi "Private Practice"(1.-2. hooaeg) ning nüüd olen "Alias"-e (4. hooaeg) juures!
Ma ei teagi, kas ma olen loll, et ma ei kurda oma elu üle ja olen rahul sellega, mis mul on või peaks ma tõesti arvuti nurka viskama ja elu hankima? Heh... Kerge öelda... Teades oma kangekaelsust ja uudishimu, siis ei viska ma midagi nii lihtsalt oma arvutit nurka! :P
Oh! Ja häid uudiseid ka - MA SAIN OMA HELEROHELISED LÄÄTSED KÄTTE! :D :D :D
Ma küll tellisin KÕIGE heledamad, mis seal olid, aga kuna mul on endal suht tumedad silmad, siis näivad needki, kui tume rohelised! ;)
Hetkel iseloomustab mind kõige paremini selle laulu refrään:
Avril Lavigne - My world
Saturday, November 22, 2008
One More Mile .!
Standing at the corner
waiting to see.
Lost for the moment,
what can I be?
Tortured inside without
a father to love me.
A lonely child
is all I will ever be.
I have remained alone,
my innosense gone.
Untouched by love,
what did I do so wrong?
Where am I going
and for how long.
All I have for me
is my sad song.
Take me for today,
take me for a while.
Dry my cries,
make me smile.
It may get better
but I am in denial.
I look up.
One more mile.
Friday, November 21, 2008
Maagiline Nädalavahetus .!
Minu eelmine nädalavahetus algas siis rahulikult. Reedel (14.11.2008) tegin oma tavapäraseid asju (täpselt ei mäleta, mida tegin, aga kuna midagi erilist ei teinud päeval (raudselt magasin), siis ei ole eriti meeles ka:P) ning õhtuks tulid minu juurde Tanel, Meelis, Mikk ning Raili, kes šokeeris oma uue soenguga (mis talle väga hästi sobib) ning teatega, et järgmisel päeva teeb endale tatoka! Nu jah.. Seletas siin midagi südamest, mille kavatseb rinnale teha ning oleme kõik rõõmsad ta üle, et saab lõpuks selle, mille on alati tahtnud. Näitasin neile ka ühe video, mille olin ise koostanud endast, Railist, Tanelist ja Meelisest ning millel nimeks "Fantastiline Nelik". Ei usukunud, et kellelegi lihtsalt pildirida ja muusika eriti peale läheb, aga rahvast tõesti liigutas see... Piltide taustaks valisin LeAnn Rimes'i loo "We Can", mis minu arvamuse järgi tõesti sobib meie grupile, 'cause we REALLY CAN!
Enivei! Nad tulid siia, rääkisime juttu, kuulasime muusikat (nagu tavaks, siis taustaks mängib minu playlist, sest ma ei suuda elada ilma oma lauludeta:P), naersime, jõime naaaatukene (yea rait:P) ning läksime välja!
NB! Petsil oli ka oma special külaline allkorrusel - Romet! The prodigal boyfriend returns...
Nagu tavaks on saanud saame pea igal reedel minu juures kokku ning siis lähme X-baari! Alguses olin ilge Angeli fänn, aga nüüd on see vaimustus (õnneks) vaibunud ja käin X'is! ;) Seal lahedam rahvas ja mõnusam olla [va kui üksi seal olen;)]. Tantsisime, jõime veel ning rääkisime (no niipalju, kui annab rääkida väljas külma käes või sees valju muusika saatel). Mingi viie ajal läksid Tanel, Meelis ning Mikk koju ning jäin ootama Railit ja Sveni, kel kohe-kohe tööpäev pidi läbi saama (unustasin enne mainida, et Raili ei tulnud meiega X'i. Ta läks Maratisse oma silmarõõmu piiluma ja temaga natuke juttu ajama). Ootasin siis Raili ära, tegime veel seda rääkimise asjandust ja varsti oligi Sven väljas.
Saatsime Raili Vabakale ära (tõesti enam ei mäleta, kas ta läks takso või bussiga:$) ning suundusime edasi Sauna 69'sse. Kuna Sven on selline veits häbelik, siis pidin temaga olema IGAL SAMMUL seal. Loomulikult saime tasuta sisse ning sain mõnuleda oma lemmikpaigas - aurusaunas! Õnneks seekord keegi ligi ei ajanud ning Petsi tuttav Meelis (üks DJ) tegi nalja seal (enamus oli küll minu üle naermine, kuid kuna ta oli purjus ja tegelikult heatahtlik inimene, siis ei suutnud ma midagi muud teha, kui kõhukrampe taludes naerda).
Seitsme ajal sain koju ning kuna mu buss väljus 10:45, siis otsustasin mitte magama minna. Istusin netis ja olin niisama. Mõne aja pärast tuli ka Pets koju. Täis nagu tarakan. He REALLY was as drunk as a threelegged chicken on a hot patch of ice! I was soooo funny. But the subject that we talked about was NOT sooo funny... 'Cause things have changed so much, it's really sad to see that things will never be the same again for "the perfect couple"...
Aga Petsiga on nüüd poole parem suhelda. Since the cat's out of the bag, it's so much better, 'cause he understands MY pain and my point of view...
Aga jah... Ühest küljest tahaks Rometit siit eemale hoida IGA HINNA eest!... 'Cause it would hurt too much if he'd make a comeback (again). Aga teisest küljest tahaks, et ta ikka tagasi tuleks... Sest siis oleks Pets taas õnnelik and there would be butterflys and happyness (at least downstairs) and the world would be a better place again... But we all know, that's NOT the way the cookie crumbles...
Okei ja nüüd tagasi minu stoori juurde! :P
Istusin siis laupäeva hommikul bussi ning alustasin oma neljatunnist reisi Valka (või on see Valgasse - I donno which one is the right term) Marie sünnipäevale... Ma olin loomulikult varustatud sooja kampsuni, salli ja pusaga, aga ma ei arvestanud sellega, et bussis võib ka soe olla... Seega higistasin seal nagu siga ja kui kohale jõudsin haisesin nagu kolm kuud pesemata farmer, aga õnneks keegi ei teinud ühtegi märkust selle kohta! ;)
Pidu ise oli keskmine... Külalisi oli palju ja inimesi, keda ma teadsin vaid kolm! :P Viimasena saabusid Martti ja tema sõber, kes meiega ei ühinenudki, vaid läksid koheselt teise tuppa ja seepärast Marie kas a) istus enamuse ajast teises toas või b) meiega olles jooksis ta iga kümne sekundi tagant Martti juurde, kuna too kamandas naist nagu Marie oleks mingi ori talle vms... Mina ei tea, miks peab armastus NIII pime olema, aga mina oleks küll Marie asemel talle öelnud, et "no kuule ! hetkel on MINU sünnipäeva ja MINA saan 18, nii et võta oma jalad perse alt välja ja tule ise siia, kui midagi tahad!!" Aga noh! Marie, ingel nagu ta on, jooksiski nii kahe toa vahet...
Ja alles mingi üheksa ajal õhtul sain teada MIKS ei soovi MISTER MARTTI meiega ühineda.! Põhjus lihtne - MINA! Ta oli Mariele öelnud, et ma võin seal küll olla, kuid ei ole soovitatav talle silmaalla sattuda! Ehk siis oli kohe aru saada, et minu vastu polnud tal midagi, tal oli lihtsalt probleem minu orientatsiooni vastu.! Et nagu C'MOON! Nagu see oli minu valik vms!! :S Aga no jah.. Eks Eestil ongi VAJA sääraseid "lahedaid" politseinikke, nagu on Martti... Ugh! Marie oli ka suht mures, et mida teha ja seega läksin netti ja sain teada, et viimane buss väljub kümne minuti pärast. Marie ema käivitas auto ja olimegi bussijaama poole teel. Autos andsin talle ära kohmetult oma kingi, mille olin talle teinud (kuna tean, et talle meeldib laulda, siis tegin talle karaoke plaadi ning ÜRITASIN tuntud lood valida:P). Jõudsin ilusti bussile ning helistasin Railile, kes ültes, et pole netis ja siis helistasin ruttu Meelisele, kes ütles, et üheteist ajal (see oli aeg, mil buss Tartusse jõudis) enam busse Tallinnasse ei lähe. Ei no tore onju! Helistasin siis Janikale ning hea inimene nagu ta on, pakkus lahkesti öömaja.
Sain siis jalutada (bussijaamast tema majani) natuke ka öises Tartus ja jõudsingi Janika juurde, kus ajasime juttu, sirvisin Cosmosid ja läksime magama.
Hommikul kümne ajal (vist) ajas ta mu üles, sõime natuke ja läksime välja. Sõitsime koos Eliina juurde .! Niii lahe oli Eliinat jälle näha! Meelis S. oli ka seal! Tegime pannkooke (no tegelt Meelis ja Eliina tegid! :P Ma oleks ka tahtnud teha, aga eriti ei julgenud ja seega istusingi seal vaikselt ja naeratasin ja korrutasin endale mõttes: "They love me whatever I do, so If I screw up an f'ing pancake, they'll survive!" Aga ikkagi oli mingi teine hääl, mis surus mu istuma ja vait olema! :P Aga kui lõpuks laua taha saime, siis lasin end lõdvaks ja nautisin pühapäevast päeva Tartus pannkooke söömas superlahedas seltskonnas! THIS is what I call a LIFE! ;) Oleks nii kõik korrad... Oeh...
Peale seda jätsime Eliinaga hüvasti (SELLEKS korraks - Naine! Ära loodagi, et sa minust nii kiiresti lahti saad!! :P) ning liikusime edasi. Nemad plaanisid minna Raigo juurde, aga mina võtsin suuna bussijaama poole. Pilet ostetud ja oodates bussi, panin koni ette ning sain esimest korda selle päeva jooksul nautida oma muusikat! :P
Tagasisõit oli mingi sõduripoisi kõrval ning see oli suht pingeline, sest ma tundsin oma hingi haisu ja ma nagu palvetasin seal ta kõrval: "Please don't say anything about my smell! Please don't say anything about my smell! Please don't say anything about my smell!" :P
Koju jõudes jätkus tavapärane elu ning nüüdseks on jäänud vaid mälestus Maagilisest Nädalavahetusest! :) Tänan Teile KÕIGILE, kes olid suuremas või väiksemas osas selle osaks! :)
Ja nüüd siis väikeseks traditsiooniks saanud lauluke, mis lisan alati oma postituse lõppu! Seekordne laul pole mingi nädala või kuu laul, vaid ta lihtsalt iseloomustab MIND niiii hästi [ERITI refrään!!! ;P]! ;)
Christina Aguilera - Keeps Gettin' Better
Enjoy*(a)
Enivei! Nad tulid siia, rääkisime juttu, kuulasime muusikat (nagu tavaks, siis taustaks mängib minu playlist, sest ma ei suuda elada ilma oma lauludeta:P), naersime, jõime naaaatukene (yea rait:P) ning läksime välja!
NB! Petsil oli ka oma special külaline allkorrusel - Romet! The prodigal boyfriend returns...
Nagu tavaks on saanud saame pea igal reedel minu juures kokku ning siis lähme X-baari! Alguses olin ilge Angeli fänn, aga nüüd on see vaimustus (õnneks) vaibunud ja käin X'is! ;) Seal lahedam rahvas ja mõnusam olla [va kui üksi seal olen;)]. Tantsisime, jõime veel ning rääkisime (no niipalju, kui annab rääkida väljas külma käes või sees valju muusika saatel). Mingi viie ajal läksid Tanel, Meelis ning Mikk koju ning jäin ootama Railit ja Sveni, kel kohe-kohe tööpäev pidi läbi saama (unustasin enne mainida, et Raili ei tulnud meiega X'i. Ta läks Maratisse oma silmarõõmu piiluma ja temaga natuke juttu ajama). Ootasin siis Raili ära, tegime veel seda rääkimise asjandust ja varsti oligi Sven väljas.
Saatsime Raili Vabakale ära (tõesti enam ei mäleta, kas ta läks takso või bussiga:$) ning suundusime edasi Sauna 69'sse. Kuna Sven on selline veits häbelik, siis pidin temaga olema IGAL SAMMUL seal. Loomulikult saime tasuta sisse ning sain mõnuleda oma lemmikpaigas - aurusaunas! Õnneks seekord keegi ligi ei ajanud ning Petsi tuttav Meelis (üks DJ) tegi nalja seal (enamus oli küll minu üle naermine, kuid kuna ta oli purjus ja tegelikult heatahtlik inimene, siis ei suutnud ma midagi muud teha, kui kõhukrampe taludes naerda).
Seitsme ajal sain koju ning kuna mu buss väljus 10:45, siis otsustasin mitte magama minna. Istusin netis ja olin niisama. Mõne aja pärast tuli ka Pets koju. Täis nagu tarakan. He REALLY was as drunk as a threelegged chicken on a hot patch of ice! I was soooo funny. But the subject that we talked about was NOT sooo funny... 'Cause things have changed so much, it's really sad to see that things will never be the same again for "the perfect couple"...
Aga Petsiga on nüüd poole parem suhelda. Since the cat's out of the bag, it's so much better, 'cause he understands MY pain and my point of view...
Aga jah... Ühest küljest tahaks Rometit siit eemale hoida IGA HINNA eest!... 'Cause it would hurt too much if he'd make a comeback (again). Aga teisest küljest tahaks, et ta ikka tagasi tuleks... Sest siis oleks Pets taas õnnelik and there would be butterflys and happyness (at least downstairs) and the world would be a better place again... But we all know, that's NOT the way the cookie crumbles...
Okei ja nüüd tagasi minu stoori juurde! :P
Istusin siis laupäeva hommikul bussi ning alustasin oma neljatunnist reisi Valka (või on see Valgasse - I donno which one is the right term) Marie sünnipäevale... Ma olin loomulikult varustatud sooja kampsuni, salli ja pusaga, aga ma ei arvestanud sellega, et bussis võib ka soe olla... Seega higistasin seal nagu siga ja kui kohale jõudsin haisesin nagu kolm kuud pesemata farmer, aga õnneks keegi ei teinud ühtegi märkust selle kohta! ;)
Pidu ise oli keskmine... Külalisi oli palju ja inimesi, keda ma teadsin vaid kolm! :P Viimasena saabusid Martti ja tema sõber, kes meiega ei ühinenudki, vaid läksid koheselt teise tuppa ja seepärast Marie kas a) istus enamuse ajast teises toas või b) meiega olles jooksis ta iga kümne sekundi tagant Martti juurde, kuna too kamandas naist nagu Marie oleks mingi ori talle vms... Mina ei tea, miks peab armastus NIII pime olema, aga mina oleks küll Marie asemel talle öelnud, et "no kuule ! hetkel on MINU sünnipäeva ja MINA saan 18, nii et võta oma jalad perse alt välja ja tule ise siia, kui midagi tahad!!" Aga noh! Marie, ingel nagu ta on, jooksiski nii kahe toa vahet...
Ja alles mingi üheksa ajal õhtul sain teada MIKS ei soovi MISTER MARTTI meiega ühineda.! Põhjus lihtne - MINA! Ta oli Mariele öelnud, et ma võin seal küll olla, kuid ei ole soovitatav talle silmaalla sattuda! Ehk siis oli kohe aru saada, et minu vastu polnud tal midagi, tal oli lihtsalt probleem minu orientatsiooni vastu.! Et nagu C'MOON! Nagu see oli minu valik vms!! :S Aga no jah.. Eks Eestil ongi VAJA sääraseid "lahedaid" politseinikke, nagu on Martti... Ugh! Marie oli ka suht mures, et mida teha ja seega läksin netti ja sain teada, et viimane buss väljub kümne minuti pärast. Marie ema käivitas auto ja olimegi bussijaama poole teel. Autos andsin talle ära kohmetult oma kingi, mille olin talle teinud (kuna tean, et talle meeldib laulda, siis tegin talle karaoke plaadi ning ÜRITASIN tuntud lood valida:P). Jõudsin ilusti bussile ning helistasin Railile, kes ültes, et pole netis ja siis helistasin ruttu Meelisele, kes ütles, et üheteist ajal (see oli aeg, mil buss Tartusse jõudis) enam busse Tallinnasse ei lähe. Ei no tore onju! Helistasin siis Janikale ning hea inimene nagu ta on, pakkus lahkesti öömaja.
Sain siis jalutada (bussijaamast tema majani) natuke ka öises Tartus ja jõudsingi Janika juurde, kus ajasime juttu, sirvisin Cosmosid ja läksime magama.
Hommikul kümne ajal (vist) ajas ta mu üles, sõime natuke ja läksime välja. Sõitsime koos Eliina juurde .! Niii lahe oli Eliinat jälle näha! Meelis S. oli ka seal! Tegime pannkooke (no tegelt Meelis ja Eliina tegid! :P Ma oleks ka tahtnud teha, aga eriti ei julgenud ja seega istusingi seal vaikselt ja naeratasin ja korrutasin endale mõttes: "They love me whatever I do, so If I screw up an f'ing pancake, they'll survive!" Aga ikkagi oli mingi teine hääl, mis surus mu istuma ja vait olema! :P Aga kui lõpuks laua taha saime, siis lasin end lõdvaks ja nautisin pühapäevast päeva Tartus pannkooke söömas superlahedas seltskonnas! THIS is what I call a LIFE! ;) Oleks nii kõik korrad... Oeh...
Peale seda jätsime Eliinaga hüvasti (SELLEKS korraks - Naine! Ära loodagi, et sa minust nii kiiresti lahti saad!! :P) ning liikusime edasi. Nemad plaanisid minna Raigo juurde, aga mina võtsin suuna bussijaama poole. Pilet ostetud ja oodates bussi, panin koni ette ning sain esimest korda selle päeva jooksul nautida oma muusikat! :P
Tagasisõit oli mingi sõduripoisi kõrval ning see oli suht pingeline, sest ma tundsin oma hingi haisu ja ma nagu palvetasin seal ta kõrval: "Please don't say anything about my smell! Please don't say anything about my smell! Please don't say anything about my smell!" :P
Koju jõudes jätkus tavapärane elu ning nüüdseks on jäänud vaid mälestus Maagilisest Nädalavahetusest! :) Tänan Teile KÕIGILE, kes olid suuremas või väiksemas osas selle osaks! :)
Ja nüüd siis väikeseks traditsiooniks saanud lauluke, mis lisan alati oma postituse lõppu! Seekordne laul pole mingi nädala või kuu laul, vaid ta lihtsalt iseloomustab MIND niiii hästi [ERITI refrään!!! ;P]! ;)
Christina Aguilera - Keeps Gettin' Better
Enjoy*(a)
Wednesday, October 15, 2008
See The Sun
Alustaks sellest, et mul oli Peetriga "The Talk"... Mina alustasin rääkimist. Algul seisin tükk aega wc's ja kogusin jõudu. Põhimõtteliselt rääkisin kõik ilusti välja, et miks ma olen käitunud ebanormaalselt peale seda, kui ta on "amelenud" allkorrusel (that's what he's calling it...) ja palusin ka selle pärast vabandust (va loomulikult sünnipäevajärgse hommiku pärast!)! Ta ei öelnud sõnakestki selle kohta, et ma kasvõi natukenegi meeldiksin talle (just as I suspected..) ja lubas mulle, et järgmine kord, kui all "amelemiseks" läheb, siis hoiatab mind ette, et saaksin kõrvaklapid pähe panna või välja jalutama minna... Olen rahul sellega! Ega ma oodanudki rohkemat (no tegelt lootsin küll, aga nuh! reaalsus on ikka tavaliselt erinev minu lootustest!).. ;)
Eile jalutasin töölt koju ning minust sõitis mööda kiirabi. Aga selle asemel, et bussi peale kirjutada "Kiirabi" oli seal "Ambulance". Hmm.. Are we in England? Or is it just the European Union thing? :S What ever happend to the good old "Kiirabi"? It got canceld?
Moel on ka sellised muutused toimunud, et jube kohe... Näiteks selle aasta jooksul on seal olnud juba 3 surmajuhtumit - kaks poomist ja üks väidetav mõrv... Viimane oli poomisjuhtum, kus naine, keda ka mina tundsin (noh daah - seal ju kõik teavad kõiki) poos end üles, sest väidetavalt avastati tal vähk (vähemalt nii räägitakse küla peal). Aga miks on see šokeeriv, on seepärast, et 1) ta jättis endast maha umbes 7 aastase tütre ja 17 aastase poja ning 2) naise leidis ukselingiküljest rippumast ta oma EMA! Minu ema muretses selle pärast, et selline asi jätab ju jälje igaveseks vana naise silme ette... Mina aga olin just õnnelik, et ta 7 aastane tütar ei leidnud oma ema nii...
Ma ei saa üldse aru inimestest, kes valivad selle tee... Ma võin olla niiiii sügaval oma mustas augus, et isegi mikroskoobiga poleks näha valgust, isegi SIIS ei teeks ma sellist asja (No eks üks teguritest oleks see, et ma kardan valu!:P)... Aga ikkagi! See on nii isekas! Seda tehes saab ainult seda tegev inimene lahti oma muredest ja probleemidest. Aga mis saab ta sõbradest/tuttavatest/sugulastest? Inimesest, kes ta leiab... Selle peale ei mõelda kunagi... Ja see ongi peamine põhjus, miks ma võin sellest küll mõelda ja rääkida, kuid miks ma seda EALESKI ei teeks... Ma võin küll olla isekas ja enesekeskne, aga selline ma ka nüüd pole...
SIIS! 22. septembril viidi vanglasse minu "elu armastus", kui veel Moel elasin - Priit... Peksmise eest! Imestan seda, et ta on enne niiiii palju kordi peksa saanud ja peksnud ja siis NÜÜD lõpuks pandi kinni! Irooniline on see, et tal oli 24ndal septembril sünnipäev! 22 sai!
Järgmisena võtaks käsile oma venna! Kes on puhas "ingel" meil seal Moel! Ma ei mäleta, mida ta tegi, aga ema võttis talt mingi nädala aega tagasi arvuti kasti ära... Ema paar päeva tagasi vaatas kogemata riidekappi ja leidis sealt mingi võõra arvuti kasti... Reneed (mu venda) on suht VÕIMATU karistada.. Ta leiab IKKA mingi mooduse, et sellest välja saada! Ta võib kasvõi pisarad mängu tuua, peaasi, et inimesed usuksid ta valet!
Aga seekord ületas ta KÕIK piirid. Nimelt pani ta tuuri ema pangakaardi ja kergendas ema kontot KAHE T.U.H.A.N.D.E. krooni võrra! Peale selle kuulmist oli mul suu niiii kinni, kui vähegi võimalik! Vend on mul ÜKSTEIST ja teeb selliseid asju... Kardan mõelda, millega ta hakkama võib saada, kui vanemaks saab...
Ema ei teadnud mida teha poisiga. Ei osanud ka mina aidata! Veidike järele mõelnud helistasin emale ning soovitasin tal võtta ära Reneelt KÕIK, mis poisile meeldib: arvuti, mobiil, male ring, sõbrad, külalised, telekas... Ja seda kuuks ajaks! Ning soovitasin emale veel teha nii, et IGA venna reeglitest üleastumine lisaks arestile juurde veel ühe päeva! Isiklikult arvan, et see on leebe karistus! Aga ma ei oska midagi hullemat välja mõelda...
Kui nüüd tagasi tulla minu juurde, siis minuga on kõik okei praegu! Tööd tuli juurde, seega järgmine kuu peaks(!) raha rohkem saama! Hetkel olen ilgelt õnnelik, et suutsin sellest pisikesest Hollywood'i meenutavast külast välja rabeleda ning kui võrrelda nende elu ja minu elu, siis olen ikka paganama rahul enda omaga. Sest mul on sõbrad, hea töö, kool, katus peakohal ja söök laual! Pole millegi üle nuriseda (va fakt, et puudub kaaslane...)!
Ainuke asi, mis mu meelt sel nädalal veidike kurvastanud on, on selle nädala laul, mis on ühest küljest IMEILUS, aga teisest küljest (kui tähelepanelikult sõnu kuulata) MEGA kurb, sest ta räägib leinast:
Dido - See The Sun
PS! Kui loete - KOMMENTEERIGE! Ja nii iga kord, kui lisan mingi sissekande! Sest see on suurim paljudest põhjustest, miks üldse kirjutan - I wanna know what you think!
Tänan Tähelepanu Eest! :)
Eile jalutasin töölt koju ning minust sõitis mööda kiirabi. Aga selle asemel, et bussi peale kirjutada "Kiirabi" oli seal "Ambulance". Hmm.. Are we in England? Or is it just the European Union thing? :S What ever happend to the good old "Kiirabi"? It got canceld?
Moel on ka sellised muutused toimunud, et jube kohe... Näiteks selle aasta jooksul on seal olnud juba 3 surmajuhtumit - kaks poomist ja üks väidetav mõrv... Viimane oli poomisjuhtum, kus naine, keda ka mina tundsin (noh daah - seal ju kõik teavad kõiki) poos end üles, sest väidetavalt avastati tal vähk (vähemalt nii räägitakse küla peal). Aga miks on see šokeeriv, on seepärast, et 1) ta jättis endast maha umbes 7 aastase tütre ja 17 aastase poja ning 2) naise leidis ukselingiküljest rippumast ta oma EMA! Minu ema muretses selle pärast, et selline asi jätab ju jälje igaveseks vana naise silme ette... Mina aga olin just õnnelik, et ta 7 aastane tütar ei leidnud oma ema nii...
Ma ei saa üldse aru inimestest, kes valivad selle tee... Ma võin olla niiiii sügaval oma mustas augus, et isegi mikroskoobiga poleks näha valgust, isegi SIIS ei teeks ma sellist asja (No eks üks teguritest oleks see, et ma kardan valu!:P)... Aga ikkagi! See on nii isekas! Seda tehes saab ainult seda tegev inimene lahti oma muredest ja probleemidest. Aga mis saab ta sõbradest/tuttavatest/sugulastest? Inimesest, kes ta leiab... Selle peale ei mõelda kunagi... Ja see ongi peamine põhjus, miks ma võin sellest küll mõelda ja rääkida, kuid miks ma seda EALESKI ei teeks... Ma võin küll olla isekas ja enesekeskne, aga selline ma ka nüüd pole...
SIIS! 22. septembril viidi vanglasse minu "elu armastus", kui veel Moel elasin - Priit... Peksmise eest! Imestan seda, et ta on enne niiiii palju kordi peksa saanud ja peksnud ja siis NÜÜD lõpuks pandi kinni! Irooniline on see, et tal oli 24ndal septembril sünnipäev! 22 sai!
Järgmisena võtaks käsile oma venna! Kes on puhas "ingel" meil seal Moel! Ma ei mäleta, mida ta tegi, aga ema võttis talt mingi nädala aega tagasi arvuti kasti ära... Ema paar päeva tagasi vaatas kogemata riidekappi ja leidis sealt mingi võõra arvuti kasti... Reneed (mu venda) on suht VÕIMATU karistada.. Ta leiab IKKA mingi mooduse, et sellest välja saada! Ta võib kasvõi pisarad mängu tuua, peaasi, et inimesed usuksid ta valet!
Aga seekord ületas ta KÕIK piirid. Nimelt pani ta tuuri ema pangakaardi ja kergendas ema kontot KAHE T.U.H.A.N.D.E. krooni võrra! Peale selle kuulmist oli mul suu niiii kinni, kui vähegi võimalik! Vend on mul ÜKSTEIST ja teeb selliseid asju... Kardan mõelda, millega ta hakkama võib saada, kui vanemaks saab...
Ema ei teadnud mida teha poisiga. Ei osanud ka mina aidata! Veidike järele mõelnud helistasin emale ning soovitasin tal võtta ära Reneelt KÕIK, mis poisile meeldib: arvuti, mobiil, male ring, sõbrad, külalised, telekas... Ja seda kuuks ajaks! Ning soovitasin emale veel teha nii, et IGA venna reeglitest üleastumine lisaks arestile juurde veel ühe päeva! Isiklikult arvan, et see on leebe karistus! Aga ma ei oska midagi hullemat välja mõelda...
Kui nüüd tagasi tulla minu juurde, siis minuga on kõik okei praegu! Tööd tuli juurde, seega järgmine kuu peaks(!) raha rohkem saama! Hetkel olen ilgelt õnnelik, et suutsin sellest pisikesest Hollywood'i meenutavast külast välja rabeleda ning kui võrrelda nende elu ja minu elu, siis olen ikka paganama rahul enda omaga. Sest mul on sõbrad, hea töö, kool, katus peakohal ja söök laual! Pole millegi üle nuriseda (va fakt, et puudub kaaslane...)!
Ainuke asi, mis mu meelt sel nädalal veidike kurvastanud on, on selle nädala laul, mis on ühest küljest IMEILUS, aga teisest küljest (kui tähelepanelikult sõnu kuulata) MEGA kurb, sest ta räägib leinast:
Dido - See The Sun
PS! Kui loete - KOMMENTEERIGE! Ja nii iga kord, kui lisan mingi sissekande! Sest see on suurim paljudest põhjustest, miks üldse kirjutan - I wanna know what you think!
Tänan Tähelepanu Eest! :)
Tuesday, September 30, 2008
Shelter
Tahaks rääkida oma seni parimast sünnipäevast, aga hetkel seda ei saa, kuna on midagi tähtsamat, millest rääkida!
Pühapäeval (oma sünnipäeva järgsel päeval) ajasid mind üles mingid valjud koputused vastu seina. Kui silmad avasin, siis kuulsin allkorruselt suudluse helisid. Sain aru, et need koputused olid kontrollimaks, kas ma ikka magan (või siis olid need kindlustamaks, et ma ikka üles saaksin ja kuuleksin...). Kuna ei tahtnud midagigi kuulda, siis panin mängima Heavy Metal'i bändi Pain (tegelik žanr on neil "Gothic Industrial") ning ei pannud üldsegi mitte vaikselt. :P Ja ise siis keerasin magama tagasi!
Nelja tunni pärast ärgates keerasin muusika vaiksemaks, käisin poes, tõin süüa, vaatasin filme/sarju ning õhtul keerasin heli jällegi valjemaks, sest Petsi "sõber" tuli jälle tagasi ning ma tõesti ei tahtnud isegi rääkimist kuulda!
Esmaspäeval, kui silmad lahti tegin ning reiti läksin ootas mind ees selline kiri:
"Okei, alustan ma sellest, et ma ei tulnud Laine juurest ära, et kolida kuhugi, kus mulle põhimõtteliselt öeldakse kuidas mina peaksin elama ja mida mina tohin teha ja mida mitte. Kui sul hakkab olema mingi negatiivne käitumine minu vastu iga kord kui mina all kellegiga magan või seksin või mida iganes teen, siis valmistu selleks, et neid aegu veel tuleb. Ma elan oma elu ja teen mida tahan, kellega tahan. See, et sina pole leidnud või ei too kedagi koju enda juurde pole minu süü. Ma täpselt ei saagi aru, mis on sinu probleem sellega, et mina kellegiga amelen, vms.? Sest kui oleksid sina üleval kellegiga, oleks mul suht ükskõik, kasvõi karju seinad värisema. Ma ei tea kuidas peab seda lahendama aga mina jätkan elamast oma elu nagu mina tahan."
Terve päeva mõtlesin, kas vastata talle või mitte. Kas rääkida tõtt või mitte...
Jõudsin öösel otsusele, et saadan vastuse, kuid ei räägi tõtt. Vastus siis selline:
"Nii!
Pühapäeva hommiku kohta ma ei kavatsegi vabandust paluda, sest oli päev ja ma tõesti ei tahtnud midagigi kuulda, selle pärast paningi muusika valjult mängima ning läksin magama tagasi! See oli vääga ilus viis mind üles ajada ning teada anda, et "Good morning Rommy! Your birthday is over and welcome back to reality!"
Mis puudutab aga õhtut, siis ma oleks pidanud ennast tõesti kontrollima ja vähemalt kõrvaklappidega oma muusikat kuulama... SELLE pärast palun ma vabandust!
Ning... Ma pole KUNAGI öelnud ega vihjanud sulle, kuidas sa peaksid oma elu elama... Lihtsalt olen öelnud korduvalt, et mind häirivad helid, mis tulevad, kui oled SELLEGA ametis all... And you decided to piss on my feelings... Fine!
Palun südamest vabandust KÕIGI ebameeldivate asjade pärast, mida olen kunagi põhjustanud ning luban, et kolin kohe välja, kui korteri leian..."
Niisiis! Siin ma olengi! Loodan, et äkki leidub inimene, kes pakuks mulle umbes kuuks ajaks üürita peavarju, sest mu palk läheb Petsile oktoobris. Novembris alles saaksin vaba raha, et üürida mingi tuba või korter...
Nädala tunnuslaul:
Bryn Christopher - The Quest
Pühapäeval (oma sünnipäeva järgsel päeval) ajasid mind üles mingid valjud koputused vastu seina. Kui silmad avasin, siis kuulsin allkorruselt suudluse helisid. Sain aru, et need koputused olid kontrollimaks, kas ma ikka magan (või siis olid need kindlustamaks, et ma ikka üles saaksin ja kuuleksin...). Kuna ei tahtnud midagigi kuulda, siis panin mängima Heavy Metal'i bändi Pain (tegelik žanr on neil "Gothic Industrial") ning ei pannud üldsegi mitte vaikselt. :P Ja ise siis keerasin magama tagasi!
Nelja tunni pärast ärgates keerasin muusika vaiksemaks, käisin poes, tõin süüa, vaatasin filme/sarju ning õhtul keerasin heli jällegi valjemaks, sest Petsi "sõber" tuli jälle tagasi ning ma tõesti ei tahtnud isegi rääkimist kuulda!
Esmaspäeval, kui silmad lahti tegin ning reiti läksin ootas mind ees selline kiri:
"Okei, alustan ma sellest, et ma ei tulnud Laine juurest ära, et kolida kuhugi, kus mulle põhimõtteliselt öeldakse kuidas mina peaksin elama ja mida mina tohin teha ja mida mitte. Kui sul hakkab olema mingi negatiivne käitumine minu vastu iga kord kui mina all kellegiga magan või seksin või mida iganes teen, siis valmistu selleks, et neid aegu veel tuleb. Ma elan oma elu ja teen mida tahan, kellega tahan. See, et sina pole leidnud või ei too kedagi koju enda juurde pole minu süü. Ma täpselt ei saagi aru, mis on sinu probleem sellega, et mina kellegiga amelen, vms.? Sest kui oleksid sina üleval kellegiga, oleks mul suht ükskõik, kasvõi karju seinad värisema. Ma ei tea kuidas peab seda lahendama aga mina jätkan elamast oma elu nagu mina tahan."
Terve päeva mõtlesin, kas vastata talle või mitte. Kas rääkida tõtt või mitte...
Jõudsin öösel otsusele, et saadan vastuse, kuid ei räägi tõtt. Vastus siis selline:
"Nii!
Pühapäeva hommiku kohta ma ei kavatsegi vabandust paluda, sest oli päev ja ma tõesti ei tahtnud midagigi kuulda, selle pärast paningi muusika valjult mängima ning läksin magama tagasi! See oli vääga ilus viis mind üles ajada ning teada anda, et "Good morning Rommy! Your birthday is over and welcome back to reality!"
Mis puudutab aga õhtut, siis ma oleks pidanud ennast tõesti kontrollima ja vähemalt kõrvaklappidega oma muusikat kuulama... SELLE pärast palun ma vabandust!
Ning... Ma pole KUNAGI öelnud ega vihjanud sulle, kuidas sa peaksid oma elu elama... Lihtsalt olen öelnud korduvalt, et mind häirivad helid, mis tulevad, kui oled SELLEGA ametis all... And you decided to piss on my feelings... Fine!
Palun südamest vabandust KÕIGI ebameeldivate asjade pärast, mida olen kunagi põhjustanud ning luban, et kolin kohe välja, kui korteri leian..."
Niisiis! Siin ma olengi! Loodan, et äkki leidub inimene, kes pakuks mulle umbes kuuks ajaks üürita peavarju, sest mu palk läheb Petsile oktoobris. Novembris alles saaksin vaba raha, et üürida mingi tuba või korter...
Nädala tunnuslaul:
Bryn Christopher - The Quest
Wednesday, September 17, 2008
The Not-So- Pretty Picture! ;)
Mõtlesin, et räägiks veidike ka oma negatiivsest küljest! ;)
Alustan siis sellest, et see on juba teada-tuntud asi, et mulle kaltš meeldib (kui ei teadnud enne, siis vähemalt nüüd tead! :P ).
Ma ei tea miks, aga lapsest saati on mind huvitanud alati teiste elud ehk siis saladused ja muud asjad. KUI mulle öeldakse, et hoiaksin oma suu kinni, siis seda ma loomulikult ka teen, aga kui midagi ei öelda, siis see ju tähendab rohelist tuld!
Ehk siis point selles, et laupäeval istusime Petsiga minu toas ja ajasime juttu... Selle jutuajamise käigus läks jutt nii kaugele, et ütlesin talle (mingil teadmata põhjusel), et kunagi Rasmus (üks meie ühine tuttav) ütles mulle, et Romet (korterikaaslane, kes hetkel siin ei ööbi ning Petsi EX) on maganud tüübiga, kelle juures ta hetkel ööbib (keeruline lause tuli välja. :P Loodan, et ikka saite aru! :D ). Seepeale Pets ronis kohe msn'i ning asus Rometit ülekuulama. KUIGI Pets ise väitis, et ta enam ei hooli, näitas too situatsioon midagi muud... Igatahes Pets ka ütles Rometile, et MINA ütlesin seda talle, millele järgnes suht vihane kõne mulle! :P Magamise salgas Romet Petsile maha, aga tunnistas üles suudluse ning vabanduseks tõi, et oli purjus... Mis on nagu täielik bullshit, sest mul on olemas tõend, et ta on ilastanud ka kaines olekus! Ehk siis seesama Rasmus oli kord minu juures ja ta rääkis Rometiga läbi msn'i ning ma käskisin Rasmusel öelda, et ta EI OLE minu juures ning sain teada nii mõndagi niiviisi! Loomulikult on mul see kõnelus alles! ;) Aga ma ei tee sellega mitte kui midagi. See on lihtsalt MINU jaoks. Tean, et seda on raske aru saada, et miks ma seda tahan. Ma ei kavatse seda Petsile, kellelegi teisele näidata ega seda kusagil ka avaldada. LIHTSALT tahan, et see olemas oleks. Sama oli ka väiksena teiste saladustega - KUNAGI ei rääkinud ma neid välja, aga ma lihtsalt PIDIN neid teadma...
Ma ei tea miks, aga mulle meeldib kõmu, klatš... Kui mulle ei öelda, et hoia oma suu kinni ning kui jutt on juicy, siis ikka PEAN seda jagama teistega. Teist moodi ei saa! :P Ja ma ei eita kah fakti, et olen klatšimoor, vaid tunnistan seda isegi. Ei tea aga, kas peaksin selle üle uhke olema või mitte, aga vähemalt ma ei salga seda maha! ;)
Pets siis laupäeval oli pühaviha täis, lõhkus mingi klaasist asja allkorrusel ära (Ei tea täpselt misasja, sest ei olnud all tol hetkel. Kuulsin vaid klirinat.), kuid selleks ajaks, kui ta külalised saabusid, oli juba kõik okei! :)
Rometilt tuli aga pühapäeval huvitav kiri:
"Hmmm ma ei teagi mida sulle kohe öelda...
imestan ikka kuidas võib mõni inimene olla nii kahepalgeline jne...
Igatahes roman kui kuuled midagi minust või petsist linna peal ei pea sa seda kohe edasi talle rääkima minema.. see kamoon ei ole juu lõppude lõpuks sinu asi kuidas ja mis toimub meil nn. suhtes...
kui sa tahadki seda et ma teilt ära kaoksin või et petsi ise tahad siis...jhmm arvan et seda ei juhtu..:D
teil elan ikka edasi vähemalt mu asjud...irwee...
aga jhm mingi jälle olid läinud petsile ajama seal et meil silveriga suhe.. noo so what.. mix peab kohe edasi rääkima..
kas sul endal pole midagi paremat teha, kui meie vahel surkida... sa tead juu et see tuleb kolme kordselt tagasi ja ma kinnitan et tuleb ka..
vaata juba praegu oma elu... võlad ja SUHED sul polegi... kõik tuleb roman tagasi sulle ajabikku ja sa ei saagi sellest nii aru kui ükskord on suur masekas...
nii et mõtle natukene oma bitchlikuse üle...
loodan et saad aru et sa ise langed nii rohkem...
parem loe edasi maagia ja nõiakunsti asju... kuna seal palju tõtt.."
Üks asi ON mul öelda oma kaitseks! Ja selleks on see, et MINA ei öelnud SÕNAGI selle kohta, et Silveril (kutt, kelle juures Romet hetkel ööbib) ja Rometil oleks suhe. Seda kirjutas mulle Priit (tüüp, kes elab hetkel Tartus) msn'i teel ning Pets oli kohe mu kõrval ja nägi kõike. Ja ka see on 100% ausalt öeldud, kui ütlen, et mina ei küsinud sel teemal M.I.D.A.G.I. Priidult, vaid ta ise hakkas sellest jummala lampi rääkima. Kui ei usu, võin näidata msn'i ajalugu või küsige Petsi käest!
Aga mis puutub sellesse kirja, siis esimest korda seda lugedes ma lihtsalt ei saanud naeru tagasi hoida kirjavigade pärast! No C'MON! Mees jättis samuti 11nda klassi pooleli ning mul on tõesti VÄGA SUUR imestus selle üle, et KUIDAS ta üldse 10ndasse klassi sisse lasti? :S Ja ka see on fakt, et Romet pole mulle meeldinud juba ajast, mil ta veel Võrus elas. See, et ma temaga suhtlesin, siis kui ta elas siin, oli lihtsalt viisakus. Kergem oli temaga läbi saada, kui vihaseid pilke jälgida... Aga nüüd, kus ta läinud on, ei pea ma enam teesklema, et ta on mu "sõber"!
Jah, ma tahaks Petsi endale! Loomulikult meeldib ta mulle sitaks rohkem, kui tegelikult peaks, aga kuna ma olen temaga juba 8,5 kuud koos elanud ning enne seda 3 kuud koos töödanud, siis mulle on juba väääääga selge, et tema MIND ei taha! Seega - olenemata faktist, KUI VÄGA ta mulle ka meeldib, ei saaks ma teda endale, sest tean, et tema mind ei taha, seega ei tee ma ka mitte kui midagi, et teda endale saada!
Tema on muidu üks kahest põhjusest, miks ma üldse siia kolisin (teine on see, et ma tahtsin kesklinna elama tulla). Ehk siis ta on mulle meeldinud juba väääga kaua. Aga ma pole sammugi teinud, näitamaks Petsile, et ta meeldib mulle SELLES mõttes. Seepärast oligi niiii kuradi raske vaadata teda õnnelikuna kellegi teisega. [Romet was the sidekick in MY story! ;) ].
Aga jh... Hakkan juba isegi uskuma, et I'm gonna be a spinster for life... Sest ma ei taha, et peaksin "leppima"! Tahan PARIMAT! (no ma ei otsi just ideaali (sest seda pole olemas), aga otsin kedagi, kes minu minimaalsetele standarditele vastaks). But the "grand prize" is sleeping down stairs at the moment...
Mäletan, et suht alguses, kui siia kolisin ütlesin Railile, et Pets meeldib mulle ning tema ainuke vastus oli: "Oh sul saab raske olema!"
Kui paneks kokku mu sõprade Taneli huumorimeele, Meelise hoolivuse, Raili vabameelsuse ning Petsi iseloomu, siis saaksin endale IDEAALSE mehe! :D (välimus pole niii väga tähtis) :P
PS! 10 päeva veel ja olengi 20!!! :D :D :D
Nädala laul: eScala - Palladio
Alustan siis sellest, et see on juba teada-tuntud asi, et mulle kaltš meeldib (kui ei teadnud enne, siis vähemalt nüüd tead! :P ).
Ma ei tea miks, aga lapsest saati on mind huvitanud alati teiste elud ehk siis saladused ja muud asjad. KUI mulle öeldakse, et hoiaksin oma suu kinni, siis seda ma loomulikult ka teen, aga kui midagi ei öelda, siis see ju tähendab rohelist tuld!
Ehk siis point selles, et laupäeval istusime Petsiga minu toas ja ajasime juttu... Selle jutuajamise käigus läks jutt nii kaugele, et ütlesin talle (mingil teadmata põhjusel), et kunagi Rasmus (üks meie ühine tuttav) ütles mulle, et Romet (korterikaaslane, kes hetkel siin ei ööbi ning Petsi EX) on maganud tüübiga, kelle juures ta hetkel ööbib (keeruline lause tuli välja. :P Loodan, et ikka saite aru! :D ). Seepeale Pets ronis kohe msn'i ning asus Rometit ülekuulama. KUIGI Pets ise väitis, et ta enam ei hooli, näitas too situatsioon midagi muud... Igatahes Pets ka ütles Rometile, et MINA ütlesin seda talle, millele järgnes suht vihane kõne mulle! :P Magamise salgas Romet Petsile maha, aga tunnistas üles suudluse ning vabanduseks tõi, et oli purjus... Mis on nagu täielik bullshit, sest mul on olemas tõend, et ta on ilastanud ka kaines olekus! Ehk siis seesama Rasmus oli kord minu juures ja ta rääkis Rometiga läbi msn'i ning ma käskisin Rasmusel öelda, et ta EI OLE minu juures ning sain teada nii mõndagi niiviisi! Loomulikult on mul see kõnelus alles! ;) Aga ma ei tee sellega mitte kui midagi. See on lihtsalt MINU jaoks. Tean, et seda on raske aru saada, et miks ma seda tahan. Ma ei kavatse seda Petsile, kellelegi teisele näidata ega seda kusagil ka avaldada. LIHTSALT tahan, et see olemas oleks. Sama oli ka väiksena teiste saladustega - KUNAGI ei rääkinud ma neid välja, aga ma lihtsalt PIDIN neid teadma...
Ma ei tea miks, aga mulle meeldib kõmu, klatš... Kui mulle ei öelda, et hoia oma suu kinni ning kui jutt on juicy, siis ikka PEAN seda jagama teistega. Teist moodi ei saa! :P Ja ma ei eita kah fakti, et olen klatšimoor, vaid tunnistan seda isegi. Ei tea aga, kas peaksin selle üle uhke olema või mitte, aga vähemalt ma ei salga seda maha! ;)
Pets siis laupäeval oli pühaviha täis, lõhkus mingi klaasist asja allkorrusel ära (Ei tea täpselt misasja, sest ei olnud all tol hetkel. Kuulsin vaid klirinat.), kuid selleks ajaks, kui ta külalised saabusid, oli juba kõik okei! :)
Rometilt tuli aga pühapäeval huvitav kiri:
"Hmmm ma ei teagi mida sulle kohe öelda...
imestan ikka kuidas võib mõni inimene olla nii kahepalgeline jne...
Igatahes roman kui kuuled midagi minust või petsist linna peal ei pea sa seda kohe edasi talle rääkima minema.. see kamoon ei ole juu lõppude lõpuks sinu asi kuidas ja mis toimub meil nn. suhtes...
kui sa tahadki seda et ma teilt ära kaoksin või et petsi ise tahad siis...jhmm arvan et seda ei juhtu..:D
teil elan ikka edasi vähemalt mu asjud...irwee...
aga jhm mingi jälle olid läinud petsile ajama seal et meil silveriga suhe.. noo so what.. mix peab kohe edasi rääkima..
kas sul endal pole midagi paremat teha, kui meie vahel surkida... sa tead juu et see tuleb kolme kordselt tagasi ja ma kinnitan et tuleb ka..
vaata juba praegu oma elu... võlad ja SUHED sul polegi... kõik tuleb roman tagasi sulle ajabikku ja sa ei saagi sellest nii aru kui ükskord on suur masekas...
nii et mõtle natukene oma bitchlikuse üle...
loodan et saad aru et sa ise langed nii rohkem...
parem loe edasi maagia ja nõiakunsti asju... kuna seal palju tõtt.."
Üks asi ON mul öelda oma kaitseks! Ja selleks on see, et MINA ei öelnud SÕNAGI selle kohta, et Silveril (kutt, kelle juures Romet hetkel ööbib) ja Rometil oleks suhe. Seda kirjutas mulle Priit (tüüp, kes elab hetkel Tartus) msn'i teel ning Pets oli kohe mu kõrval ja nägi kõike. Ja ka see on 100% ausalt öeldud, kui ütlen, et mina ei küsinud sel teemal M.I.D.A.G.I. Priidult, vaid ta ise hakkas sellest jummala lampi rääkima. Kui ei usu, võin näidata msn'i ajalugu või küsige Petsi käest!
Aga mis puutub sellesse kirja, siis esimest korda seda lugedes ma lihtsalt ei saanud naeru tagasi hoida kirjavigade pärast! No C'MON! Mees jättis samuti 11nda klassi pooleli ning mul on tõesti VÄGA SUUR imestus selle üle, et KUIDAS ta üldse 10ndasse klassi sisse lasti? :S Ja ka see on fakt, et Romet pole mulle meeldinud juba ajast, mil ta veel Võrus elas. See, et ma temaga suhtlesin, siis kui ta elas siin, oli lihtsalt viisakus. Kergem oli temaga läbi saada, kui vihaseid pilke jälgida... Aga nüüd, kus ta läinud on, ei pea ma enam teesklema, et ta on mu "sõber"!
Jah, ma tahaks Petsi endale! Loomulikult meeldib ta mulle sitaks rohkem, kui tegelikult peaks, aga kuna ma olen temaga juba 8,5 kuud koos elanud ning enne seda 3 kuud koos töödanud, siis mulle on juba väääääga selge, et tema MIND ei taha! Seega - olenemata faktist, KUI VÄGA ta mulle ka meeldib, ei saaks ma teda endale, sest tean, et tema mind ei taha, seega ei tee ma ka mitte kui midagi, et teda endale saada!
Tema on muidu üks kahest põhjusest, miks ma üldse siia kolisin (teine on see, et ma tahtsin kesklinna elama tulla). Ehk siis ta on mulle meeldinud juba väääga kaua. Aga ma pole sammugi teinud, näitamaks Petsile, et ta meeldib mulle SELLES mõttes. Seepärast oligi niiii kuradi raske vaadata teda õnnelikuna kellegi teisega. [Romet was the sidekick in MY story! ;) ].
Aga jh... Hakkan juba isegi uskuma, et I'm gonna be a spinster for life... Sest ma ei taha, et peaksin "leppima"! Tahan PARIMAT! (no ma ei otsi just ideaali (sest seda pole olemas), aga otsin kedagi, kes minu minimaalsetele standarditele vastaks). But the "grand prize" is sleeping down stairs at the moment...
Mäletan, et suht alguses, kui siia kolisin ütlesin Railile, et Pets meeldib mulle ning tema ainuke vastus oli: "Oh sul saab raske olema!"
Kui paneks kokku mu sõprade Taneli huumorimeele, Meelise hoolivuse, Raili vabameelsuse ning Petsi iseloomu, siis saaksin endale IDEAALSE mehe! :D (välimus pole niii väga tähtis) :P
PS! 10 päeva veel ja olengi 20!!! :D :D :D
Nädala laul: eScala - Palladio