Reedel (8.10) oli siis väikene Hando sünnipäeva tähistamine . Kuna ma ise olin 21ni tööl (ja inimesed jõuavad tavaliselt sel ajal meile), siis palusin Takil tordi tuua . Koju jõudes olid juba Allan, Tanel, Hando ja Joosep kohal . Stevergi istus meie seltskonnas . Taki näitas mulle ostetud „torti“ ning üllatus ei olnud just meeldiv – tordi asemel seisis külmikus väike maasika kook . Let’s just say I wasn’t very happy about it and I’m pretty sure it was written all over my face .!
Pistsime sinna 5 küünalt (kuna mul ei ole neid 25, siis mõtlesin, et ülejäänud 20 kujutab ta ise sinna ette) . Hando siis soovis soovi ning puhus ilusti kõik küünlad ära ning jätkus tavapärane istumine .
Lõpuks aga tuli välja, et Taki tegi ikkagi õigesti, sest kõik ei tahtnudki kooki ja seda jäi natukene isegi alguses järgi (viimase sõin ma ise ära, kuna see oli liiga hea :P ) . Mingi hetk läks jutt üle ühele hellale teemale, mida olin Handole eelnevalt rääkinud ning öelnud selgelt, et ta seda KELLELEGI ei räägiks, kuid tüüp hõiskas purjus peaga selle üle terve toa . Olin nii pahviks löödud, kui vähegi võimalik . Ja siis teatab Joosep imestunud häälega: „Millest te räägite .? SELLEST w .? See on juba nii vana uudis .!“ Sel hetkel ei saanud ma enam ennast liigutadagi, kuna olin niii pissed off, that you can’t even start to imagine .! Jõllitasin vihaselt Takit (kellele ma olin sunnitud selle saladuse välja rääkima, kuid kellele samuti ütlesin selgelt: „ÄRA RÄÄGI SEDA KELLELEGI .!!!“ So that’s the kind of friends I have…? :S Fuck .! If I can’t trust my very best friends, then who da fuck can I trust .? :S
Fuck .! I know that I shouldn't be and I know it’s totally idiotic, but… I envious as all hell .! 1) Tanel ja Hando saavad väääga tihti kokku ja jalutavad vahest tunde Nõmmel ringi… 2) Õhtu, kui nad tõmbasid kanepit ja mind ei kutsunud 3) ja nüüd siis tuleb välja selline asi .! These things ain’t helping at all while you’re terrified that you’re gonna loose your friends…
Peale väikest vestlust Taneliga, andsin mõlemale eksiale andeks . Aga andsin ka selgelt mõista, et if their gonna do it again, then no more forgivness from me .!
Õue minnes ühines ka Sven meiega . Mingi hetk Sveniga väljas rääkides tuli välja, et tema arust olen ma ta kuidagi eemale tõuganud, et msn’is enam ei suhtle ja ei helista talle enam jne . Ta oli samal teemal ennist ka Handoga rääkinud ning too oli kinnitanud seda teooriat, öeldes, et ma olen kõigiga nii teinud… :S
Lets just say I didn’t do much partying that night…
Peale seda läksin Vitali töö juurde, kuid teda ennast ei olnud . Istusin siis seal niisama ja rääkisin ühe tuttavaga juttu ja umbes seitsme ajal läksin koju magama .
Laupäeval (9.10) oli minu esimene vaba laupäev üle tüki tüki aja . Magasin kaua ning väljas ei käinudki . Istusin vaid oma mugavas voodis ja vaatasin seebikaid poole ööni ning läksin magama ära .! :)
Pühapäeval (10.10) istusin tööl . Pidin isegi helistama .! :S Õhtul vestlesin töökaaslasega Skype’s ning ma ei tea, mis mul pähe lõi, aga pmst ma tulin talle kapist välja . Aga vastus oli nii ootamatu, kui vähegi võimalik . Ta ütles mulle täiesti rahulikult: „Sa pole lihtsalt leidnud õiget naist .!“ Now THAT threw me off… I did NOT expect that .! Pealtvaadates tundub olevat tegemist täiesti aruka ja targa inimesega . Õpib ülikoolis midagi meditsiiniga seotut ja puha ning tuleb mulle SELLIST juttu ajama .? :S Tema teooria järgi olen ma sattunud valesse seltskonda ja pole lihtsalt kohandu seda „Õiget Naist“ .! :D PJ ütles selle kohta hästi: „Yes you have .! Only it is a girl not a woman and she lives within you .!“ xD
Õnneks järgmisel päeval tööl olles oli too sama töökaaslane täiesti professionaalne ning ei öelnud sõnagi eilse vestluse kohta . Ka minagi manasin ette naeratuse ja käitusin nagu oleks tööl (aka I put my personal issues aside) .! ;)
Teisipäeval (12.10) tegin väikese šopingu – otsin Handole kingituse . Kinkisin talle oma lemmikraamatu ("Helde Puu") ja kaks fotot, kus ühel on tema, Taki ja Tanel ning teisel tema, Tanel ja mina .! :) Õhtul, kui ta suitsule tuli, siis andsin kingi üle . Lasin selle meelega roosasse paberisse pakkida .! :P Peale tööd saime kokku Taneli ja Handoga, võtsime natukene alkoholi ja läksime minu juurde, kus ühines meiega (pooleldi sunniviisiliselt) Taki .! Sai palju juttu aetud, naerdud ning niisama ilusad oldud . Vahepeal käisime bensiinijaamas burgerit võtmas ning peale seda läks Taki magama ära . Taneli ja Handoga istusime edasi minu toas ning ma üritasin mingit tõsist teemat ajada . Et ikkagi pmst viimane kord, kui saame Handoga midagi tõsist rääkida, et reedel pole nagunii aega ja siis meenutasime vanu aegu ja seda, kuidas meie suhtlus alguse sai .! :) Mingi nelja ajal jäime kõik tukkuma natukeseks ning enne kuute ajasid nad mu üles, et ma ukse lukku keeraks .! :P Nemad siis läksid bussi peale ja mina läksin magama .! :D
Neljapäeval (14.10) peale tööd läksime jälle sama kambaga minu juurde, kuid sel korral oli meil midagi kangemat .! :P Midagi rohelisemat .! :D MINA mäletan seda õhtut, kui väga naljakat ja lõbusat õhtut .! But that’s the problem – only I remember it that way .!
Reedel (15.10) oli siis Hando viimane reedeõhtune pidu (vähemalt 2010. aastal) . Sel korral toimus see Joosepi juures . Mina sain töölt jälle alles pool kümme lahti, siis hüppasin Vabakalt läbi, võtsin friikad viineritega ning suundusin Joosepi juurde . Teised olid juba loomulikult kohal . Sõin toidu (ebaviisakalt teiste nina all) ära ja hakkasin jooma . Ja siis hakkas kõik pihta .!
Esimese suitsu ajal räägiti mulle seike eilsest õhtust, millest ma muffigi ei mäleta . Olin olnud teiste vastu mingi mega kuri ja selliseid hästi tigedaid kommentaare pildunud nagu kuulipildujast . Ise ma mäletan mainituist vaid kahte . Samuti olin öelnud midagi sellist: „Ma ju ütlesin teile, et ma kolin välja .!“ Kuigi ise ei mäleta absoluutselt, et oleks midagi sellist öelnud või sellele kunagi isegi mõelnud, sest ma olen tõesti vägagi rahul sellega, kus ma praegu elan .
Järgmise suitsupausi ajal aga üritati mulle selgeks teha, et olen Takiga käitunud väga ebaviisakalt . Ma ei ole küll otseselt midagi väga valesti teinud, aga lihtsalt käitunud
temaga liiga iseenesestmõistetavalt .
Ütlen ausalt, et neid asju ei olnud just väga kerge kuulda, aga kuna need tulid Taneli ja Hando suust, siis võtsin seda, kui puhtalt intervention’i . And interventions never feel good, but if they come from the right people, then it doesn’t sting so bad .
Ülejäänud õhtu (too aeg, kui olime Joosepi juures) oli kuidagi natukene kurb . Ma ei saanud peast välja mõtteid, et when did I become the Evil character in this story .? I like to think of myself as a good person and I mainly do good thigs . So why do I keep acting like that .? May-be the bitch side IS the REAL me and the smily/friendly side of me is the act .? Hmm...
X’i kõndides jalutas igaüks kellegi kõrval, kuid mina hoidsin tahapoole ning kuulasin vaikselt mp3’st rahulikku muusikat .
X’is nägin Sveni ja ühte oma teist tuttavat Simo’t . Sain tol õhtul isegi Sveni ja Handoga koos tantsida . Sain korra ka Simoga tantsida ja see hetk oli kogemus omaette .! :P
Tavaliselt on vähe selliseid inimesi, kes minu arvamuse järgi tantsivad minust paremini, aga selle tüübiga ikka andis tempos püsida .! :P All I remember thinking was that I’ve gotta get off this fucking stage, before I embarase myself .! :P
Peale teiste koju minemist otsustasin Vitali töö juurde jälle minna . Ei tahtnud teda eriti segada, vaid tahtsin teda lihtsalt näha . Krt kaks nädalat ilma tema nägemiseta on ikka LIIGA pikk aeg .! :P And what do you know – he was working .! :D Halle-Fucking-Lujah .! :D Istusin seal siis paar tundi (ilma temaga rääkimata, kuna tal oli koguaeg kiire) ning kui hakkasin ära minema, siis jooksis ta mulle õue järgi ning andis ühe mõnusa musi .! :)
Ohh that was sooooo perfect .! :P And the amazing part was that I wasn’t even expecting this .! :P All I wanted to do was to see him .! :)
Telefoni vaadates nägin, et Sven oli teinud mulle kaheksa vastamata kõnet . Üritasin siis tagasi helistada, kuid liin oli kinni . Asusin siis taksot tellima . See juba võttis mingi pool tundi, enne kui leidsin takso, mis oli vaba . Istusin siis taksosse ja võtsin suuna kodu poole . Kui olin juba peaaegu kodus helistas Sven . Nuttis täiega . Ma siis küsisin, et mis juhtus: „Ma sain peksa .!“ :O Mul jäi karp niiii lahti, kui vähegi võimalik . Süda kukkus tossusäärde ja suust ei tulnud enam ühtegi sõna . „Mis juhtus .?“ ütlesin, kui olin end veidi kogunud . „Mingi tüüp ütles mulle: “Pedekas .!“ ja virutas mulle .!“ tuli vastuseks…
Laupäeval (16.10) ärkasin väikese pohmakaga . Jäin isegi natukene tööle hiljaks, kuna kogemata vaatasin nädala sees kehtivaid bussiaegu . Jälle olin sunnitud helistama, kuna peaarvutis polnud midagi teha . Õhtu veetsin oma arvuti taga ning kui Villu oli läinud ära peole, siis läksin ja rääkisin ka Takiga asjad selgeks . Selline väike rahulik vestlus oli ning loomulikult lõppes see sellega, et mõlemad naersime ja ma lasin tal magama minna .! :D
Pühapäeval (17.10) käisime alguses Takiga Ülemiste keskuses mulle sünnipäevaks kingitud kinkekaarte kulutamas . Käisime ka Katja juurest läbi, kes seal ühes poes töötab . Kammisime pea kõik teisel korrusel olevad riidepoed kiirelt läbi ('cause I don’t really like shopping – I can never make up my mind) ning lõpuks otsime New Yorker’ist ühe särgi ja ühe kampsuni . Hiljem kodus otsustasin siis, et olen natukene kasulik – viisin prügikotid välja ja lõin köögi särama . It’s not big, but y’know… Babysteps .! :)
Pesin ära ka pesu ning tegin natukene mata kodutööd ja bioloogiat .! :P Ülejäänud öö veetsin voodis seebikaid vaadates ja msn’is istudes .
Esmaspäeva (18.10) hommikul 4:40 läksin toast välja . Plaan oli siis selline, et 10 minutit jalutan Statoil’i, et suitsu osta ja siis tulen maja ette tagasi . Tee peal tellin endale takso, millega siis sõidan Hando maja ette, et siis sealt lennujaama temaga sõita . Tagasi tulles bensukast helistasin siis esimesse taksosse ja vastus oli, et taksot ei ole . Okei .! Helistasin siis järgmisesse . Ütlesin oma maja ja korteri numbri ning jäin ootele . Vahepeal saabus mulle mingi sõnum . Siis operaator teatas, et vaba taksot ei ole .! Lugesin siis sõnumi läbi, mille EMT oli mulle saatnud, kus oli kirjas, et mul on krediiti järgi alla 10ne krooni .! Süda kukkus saapasäärde .! Mõtlesin juba, et ei saagi enam kusagile helistada ja Hando jääb lennukist maha .! Paaniliselt otsisin kolmanda takso numbri telefonist üles (ühtlasi ka viimase takso numbri mobiilis) . Õnneks see oli mobiili number ehk siis odavam tariif – helistasin . Vastuseks sain jälle, et vaba taksot ei ole .! Jooksin elu eest tuppa, et netist veel numbreid võtta .! Kirjutasin kiiruga viis numbrit üles ning ruttasin välja, et siis bensukasse joosta ja vajadusel uus kõnekaart osta . Trepikojas juba helistasin järgmisesse taksosse ning ÕNNEKS öeldi mulle sealt: „Takso on viie minuti pärast kohal .!“ Hui oligi .! Ta jäi kaks minutit hiljaks .! Mina juba suutsin mõelda, et äkki ta sõitis valesse kohta või unustas üldse ära või äkki suri auto teepeal välja .!
Õnneks aga jõudsin siis kümne minutilise viibega Hando maja ette ning sealt juba sõitsime lennujaama . Ta käis ära check-in’ist ning siis tegime ära viimase suitsu . Siis sain tema käest viimase kalli ning jälgisin, kuidas ta läks läbi väravate ning kadus ümber nurga .
Ise läksin siis jala Pae peatusesse . Tol hetkel oli mul jälle üks nn Perfect Moment .
Perfect Moment’iks nimetan mina selliseid juhtumeid, kus taustaks mängib muusika ning tegevus, mis parasjagu käsil on läheb TÄPSELT kokku taustamuusikaga .
Näide 1
Kunagi ammu Moel elades käisin pea igal õhtul jalutamas ja kuulasin oma pleierit (tol ajal mul veel mp3’e ei olnud) ning mäletan selgelt, kuidas ühel õhtul kuulasin James Blunt’i laulu „You’re Beautiful“ . Oli täiesti tavaline pime õhtu, ei mingi püha ega midagi sellist . Olin jõudnud refräänini ning kuulsin kõrvaklappidest selliseid sõnu: „You're beautiful. You're beautiful. You're beautiful, it's true. I saw your face in a crowded place, And I don't know what to do…“ ja just sel hetkel otsustas pleier end täiesti lampi välja lülitada ning järsku – täiesti ei kusagilt tuli taevasse ilutulestik . Keegi oli kusagil ühe raketi õhku lasknud ning vajutasin pleieri tagasi tööle ja kuulsin: „'Cause I'll never be with you.“ Ning vaatasin, kuidas rakett tegi terve taeva korraks hästi heledaks ning kustus siis .
Näide 2
Kui esimest korda lendasin kuuekohalise lennukiga, siis olin mina see, kes istus taga pingis üksinda ning kiikasin vahepeal ühelt poolt välja, siis teiselt poolt välja, samal ajal kuulates Hilary Duff’i laulu „This is what dreams are made of“ :D
Igatahes . Jalutades tagasi lennujaamast karjus mul mp3's Tinie Tempah ft. Eric Turner - Written In The Stars (mitte et see oleks mu lemmiklaul hetkel, aga ta lihtsalt juhuslikult mängis tol hetkel) ning jõudes nii kaugele, et nägin juba kaugel bussipeatust ning silmasin ka seda, et buss on juba ees ja hakkasin siis jooksma . Mp3’s olin just kohat 2:39 ning hakkasin täiega jooksma . See koht ja see kuidas jooksin meeleheitlikult igasuguseid seaduseid eirates bussi suunas läksid minu arust niiiii hästi kokku . Ja TÄPSELT kui ma jõudsin bussi ette, hakkas mees laulma „Seasons come and go, but I will never change .! I’m on my way .!“ pani bussijuht ukse minu nina eest kinni ja sõitis rahulikult minema .! Vaatasin siis vihaselt kuidas buss minema sõidab ning muusika mu kõrvas jäi vait…
Ega ma ei viitsinud küll oodata kakskümmend minutit ja seega marssisin siis jala koju . Poole tunni pärast olingi oma soojas voodis . Saatsin Katjale sünnipäeva õnnitlused ning läksin magama ära .
Ma ei saa aru, mis värk on 18nda oktoobriga .? :S Nii paljud on sellel päeval sündinud või siis toimub midagi suurt sellel päeval .! :S Minu tutvusringkonnast on Katjal sünnipäev, PJ parimal sõbral, minu ISAL ja pluss Hando sõitis ära sel kuupäeval… :S
Hiljem tööle jõudes helistasin siis Svenile, et järgi uurida, kuidas tal on olemine ja et mis siis täpsemalt juhtus reede öösel/laupäeva varahommikul . Tuli siis välja, et mingisugust löömist ei olnudki . Ta oli kõndinud skinnide baarist mööda ning mingid jobud olid tulnud teda norima ja tõukama . No purjus queen alati mõtleb kõik üle ja teeb sääsest elevandi – seepärast ütleski mulle, et sai laksu .! :P Aga muidu on kõik korras ja elu läheb edasi .! :)
Õhtul suhtlesin natukene Vitaliga msn’is ning uurisin välja, kas ta töötab või mitte . Tuli välja, et ta ikkagi on tööl ning otsustasin tema juurde peale enda tööd minna . Istusime seal kella viieni .
Alguses jäi mulje, et ta tahtis, et tema läheb oma koju lõpuks ja mina oma koju ja kui ta siis teada sai, et ma pean minema jala koju, muutis ta oma meelt ja ütles, et ma tulen temaga . Ma siis küsisin ta käest: „Kas sa tõesti tahad mind enda juurde või sul on minust kahju, et ma pean nii palju jala minema .?“ Vastuseks tuli see, et kas ma tõesti arvan, et ta laseb mul sellisel kellaajal üksi koju minna jala .?
Wrong answer…
Aga et mitte asja liiga suureks puhuda ja mingit draamat tekitada, siis otsustasin vaikida ja temaga kaasa minna . Taksos olin vait, kui hiir ja tema juurde jõudes ütles ta mulle, et minu küsimus solvas TEDA .! Kujutate te ette – see solvas TEDA .! :S
Minu mõte, selle esitamisel oli selles, et kas ta tõesti tahab mind enda juurde või ta lihtsalt haletsusest võtab mu endaga kaasa ja siis teda selline küsimus solvas . Ütles veel selle peale, et isegi, kui oleksin olnud vaid sõber, ei oleks ta lasknud mul üksi koju minna…
Kahekesi voodis olles ütles ta aga mulle: „Tahad ma ütlen sulle midagi, mis on minu vastu .?“ „Nooh .?“ vastasin . „Sa meeldid mulle rohkem, kui ma ise tahaks .!“ This little comment made everything okay again .! :) Tundsin, kuidas suunurgad ülespoole tõusevad ning tõmbasin ta rohkem enda embusesse . Sweet dreams .! :)
Teisipäeva (19.10) hommikul ärgates oli jälle niiii fakking lahe näha tema nägu kõige esimese asjana .! :) Hommik ise oli küll selline vaikne, aga sellest ei olnud midagi, kuna hommikuti olengi suht vaikne tavaliselt .! :P Panin end riide ja läksin otse tööle .! :)
Bussi peatusesse kõndides tundsin, et midagi on puudu... Ja siis järsku jõudis kohale - suudlus .! Ainukese musi sain ma eelneval õhtul ja selle tegin kah ise talle pooleldi möödaminnes põsele .! Õiget suudlust sel korral ei saanudki .! :(
Kolmapäeval (20.10) oli koolis järjekordne igav päev . Eesti keeles kirjutasime kirjandit, mis on viimasetel aastatel minu kõige hirmu tekitavam asi, sest ma enam ei oska absoluutselt midagi kirjutada . Teemad on niiii minu huvialast mööda, et isegi nelja ei pigista sealt enam välja .! :S
Tööle ujudes juhtus minuga üks kummaline asi . Üks töökaaslane, tüüpiline 46. aastane vene naisterahvas (vali ja otsekohene) kutsus mind enda juurde . "Rommike, Rommike, tule siia .! Istu mulle põlve peale .!" No ta rääkis vene keeles ja vene keeles olen ma tema jaoks Romatška .! :P Istusn siis ja ta võttis mult ümbert kinni ning küsis: "Kummad sulle meeldivad - tüdrukud või poisid .?" No see oli küll VIIMANE inimene, kellelt ootasin säärast küsimust .! :S See küsimus oli küll täiesti nagu välk selgest taevast .! "Poisid" vastasin ma... Ta jäi natukeseks vait ja siis ütles, et kõik on korras, et minu vastusest midagi ei muutu .! :)
Tore teada, et enamus minu töökaaslastest on nii lahedad ja aktsepteerivad .! :) Isegi vanem generatsioon .! :)
Ülejäänud õhtu mul küll käed värisesid (kuna ei olnud oodanud sellist asja ja see oli ikka paras šokk mulle), aga muidu oli kõik korras .! :)
Vitaligi kirjutas mulle msn'i ja küsis, et kas ma täna tema juurde lähen . Loomulikult läksin .! ;)
Istusin tema juures seal mingi kaheteistkümneni . Vahepeal tuli minuga juttu rääkima üks nõme tüüp, keda ma absoluutselt ei salli, aga ega ma seda siis välja ei näidanud .! :P Naeratasin ja rääkisin viisakalt ja samal ajal mõttes palusin: "Please for fucks sake - FUCK OFF .!" :S :D
Õnneks ei pidanud teda kaua taluma - kõigest umbes pool tundi .! :P
Koju minnes sain Vitalilt väikese põsemusi kah .! (a) It wasn't much, but at least he did it and I didn't have to ask for it .! ;P
Natukene peale südaööd koju jõudes rääkisin veel Handoga umbes tund aega msn'is juttu ning läksin magama ära .! :)
Meredith Grey: "Biology says that we are who we are from birth. That are DNA is set in stone. Unchangeable. Our DNA doesn't account for all of us though, we're human. Life changes us. We develop new traits. Become less territorial. We start competing. We learn from our mistakes. We face our greatest fears. For better or worse, we find ways to become more than our biology. The risk of course is that we can change too much to the point where we don't recognize ourselves. Finding our way back can be difficult. There's no compass, no map. We just have to close our eyes, take a step, and hope to God we get there."
Handole: The Corrs - Angel [I hope they love You like we do .!]
No comments:
Post a Comment