The Jump

Reedel (28.01) ärkasime koos, ma käisin esimest korda tema juures olles dušši all ning hakkasime liikuma koos sadama poole .
Kuna asjade pakkimisel olin suutnud pakkimata jätta kõige tähtsamad asjad – hambaharja ja –pasta, siis leidis Mr L mingi kasutamata hambaharja oma kapist ning kinkis selle mulle .! :)
Teised olid juba sadamas . KUIGI oli ma üritanud enda kaasa tulekut saladuses hoida ja üllatust teha kõigile, siis tänu minu oskamatusele saladust hoida, ei olnud see kellelegi üllatus ning keegi isegi ei feikinud oma üllatust, vaatamata minu pingutustele .
Kümme läbi viisteist minutit saime laevale (M/S Star) ning koheselt hõivasime kohad vööris . Kokku siis oli meid kümme – mina, Mr L, Tanel, Allan, Taki, Timur, Alex, Joosep ning veel üks paarike . Kuna Timuril oli kaart, millega sai asju mega odavamalt („Magic Card“, nagu ta ise seda nimetas), siis tellisime kõik kohvid ning nautisime ilusat (jäist) merevaadet . Vahepeal tuli isegi päike välja, nii et vähemalt algus oli ilus .! :)
Soome jõudes ronisime kohe linna peale oma suurte kottidega . Natuke sadamast eemal kookis Timur välja oma märjukese (tema nimetas seda nii :P) ning kui kõik olid oma lonksud võtnud, oli juba enesetunne parem ning külmast ilmast olenemata jätkus tripp mööda Helsingit teise sadamasse . Vahepeal käisime poes, et mahla osta, kuna laevalt viina küll sai osta, aga mahlasid seal millegi pärast ei müüda…
Umbes tund enne laevale (Silja Serenade) laskmist, jõudsime teise sadamasse . Mina istusin teistest eemale ning sukeldusin raamatusse (yes, as unbelievable as it is – sometimes I do read) .
Peale kolme hakati vaikselt laevale laskma . Mina ja Mr L siis jagasime kajutit selle paarikesega . Minul nende vastu ei olnud midagi, seega minul probleem puudus . Ma juba aimasin, et meid pannakse nendega kokku, kuna teistel on oma nn grupid, kellega nad tahavad olla, seega ei olnud just eriti raske seda pakkuda .
Voodid jagatud, asjad pakitud, asusime Mr L’iga laeva uurima . Mina olin sellel juba kunagi olnud (aastal 2008, kui käisime endise firmaga reisil) ning mulle oli ümbruskond tuttav . Mr L aga polnud, seega kõik oli talle uus ja võõras . Uurisime mänguautomaate, restorane, poode ning käisime korra ka klubist läbi, mis tol kellaajal veel kinni oli . Peale seda võtsime ühed kohvid ning istusime niisama .
Kell viis siis algas ametlik programm . Esines mingi trupp, millel nimeks Starlight Dancers ning laest lasti alla õhupallid . Meie aga seda ei näinud, kuna tol hetkel istusime me kõik all sööklas ning toppisime toitu kurgust alla .! :P Samal ajal, kui kõik teised ründasid külma toidu letti ja kuhjasid endale taldrikusse igasuguseid mereande, piirasin mina lasteletti ning täitsin taldriku friikate ja viineritega .! :P Mmm… ;P
Ning kuna veinid olid juba hinna sees, siis sai selle veinikraani juures päääris mitu korda käidud .! :P Veel telliti šampust, nii et sai rahulikult ka seda limpsida .!
Kell seitse esinesid veel need tantsijad ning õhtujuhtki ütles paar sõna .
Pool kaheksa esinesid meile „Maailmakuulsad“ vene tsirkuseartistid . Etendus iseenesest oli suht võimas. Tegid õhus igasuguseid erinevaid trikke, kõigil seljas piraatide kostüümid ning taustaks mängis „Kariibi Mere Piraatide“ tunnuslaul .
Peale seda suundusime poodidesse, et osta vajalikud joogid ning odavaid lõhnu/kreeme .
Siis sai natuke toas istutud ning peale seda otsustati minna baari Timuri „Magic Card'i“ võimeid testima . Tahtsin endale ühte Cosmot, aga kuna seda seal ei olnud, siis otsustasin alguses niisama istuda ja vahepeal limpsisin jooki Mr L'i käest .
Mingi hetk olime karaoke baaris ja kuulasime, kuidas purjus soomlased mikrofoni ahistavad . Mr L vaatas kahte väikest poissi, kes seal ringi jooksid ning ütles, et tema need kaks lapsendab .! :P Mina siis kohe kiitsin, et mina tahan olla kah nende issi ja tema ütles, et me seda veel vaatame . Siis üks neist kahest poisist tuli mu juurde ja tõstis üles pöidla, nagu näitaks, et kõik on korras . Naeratasin vastu ja tegin sama . Siis kohe särasin Mr L'ile, et poiss valis hoopis minu .!
Rääkisin talle sarjast „Brothers & Sisters“, kus Kevin ja Scotty läksid last adopteerima ja seal oli selline reegel, et mitte ainult nemad ei valinud last välja, vaid ka laps pidi nemad valima – siis on parem tulemus . Mina siis meelega norisin, et näed – poiss valis ise mind välja .! :P
Mingi hetk ujus jälle see sama väike poiss mulle ligi ning näitas jälle pöialt mulle ning ma tegin sama ja siis ta lükkas oma pöidla vastu minu pöialt, naeratas ja jooksis edasi . See oli niiiiiii nummi moment minu arust . Oi, kus ma siis meelega hõõrusin seda Mr L'ile nina alla .! :P Muhahahaaaa .! :D
Siis järgmisel hetkel olime jälle teises baaris ning kõik teised olid kusagile ära kadunud . Ütlesid küll, et tulevad tagasi ja me siis ootasime neid seal kahekesi . Mr L istus kuidagi väga imelikult ja ma siis uurisin, et kas temaga on ikka kõik korras, et kui ta end halvasti tunneb, siis võime ära magama minna (kuigi kell oli umbes üheksa alles) . Enam ma kahjuks sõna sõnalt ei mäleta, mis ta mulle vastas, aga ta ütles mulle midagi täiesti teemast mööda . Vaikisin mõne hetke ja mure kasvas ning kordasin ennast . Meelega tegin hääletooni meeldivamaks, kuid tema käest tuli samuti täpselt sama vastus . Kui ka kolmandat korda sain oma mureliku küsimuse peale midagi täiesti random'it, siis tõusin lihtsalt püsti ja jalutasin minema .
Ega ma kaugele läinud . Läksin lihtsalt suitsu tegema .
Kui aga tagasi tulin, oli tema läinud ning ka kedagi teist polnud läheduses . Läksin siis otsingutele ning leidsin ta meie kajutist koos tolle paarikesega (üks noorem, teine nats vanem) . Ajasid rahulikult juttu ja kurat mina otsi nagu segane terve laeva pealt teda taga .! Ugh .!
Kurtsin siis nooremale oma murest, et mina üritan olla hooliv ja tema ei tee teist nägugi ning sain vastuseks, et ei tohi tegelikult üldse palju hoolivust välja näidata . Tuleb lihtsalt mängida külma kala natukene . No kuna mul paar mõnusalt sooja kraadi juba sees olid, siis ma seda ka tegin . Ja OIII, kuidas ma seda veel tegin .! Panin mängima Pussycat Dolls'i loo „Buttons“ ning me siis selle nooremaga tantsisime . Ja liigutused... Uuuuh Maria .! Tõsiselt nagu viimased litsid (mina vist ülekõige) . Mr L istus rahulikult oma voodis ja vanem istus oma voodis . Mingi hetk ujus see vanem Mr L'i voodisse, et mingit teemat arutada, kuna meie muusika oli suht vali ja ta ei viitsinud vast üle selle karjuda . Arutasid seal natukene midagi ning siis järsku (ma tantsisin enamuse ajast seljaga nende poole) kui end ümber pöörasin nägin vanema kätt Mr L'i kubeme peal . Ja uskuge või mitte, aga ma ei teinud sellest ei sooja ega külma . Just sel põhjusel, et olin kuulnud, et too vanem selline... vallatum on ja pöörasin end tantsima tagasi . Olin kindel, et Mr L lihtsalt lükkab ligi tikkuva käe eemale ja asi vask . Aga EI .!!! Kui mõni hetk hiljem end ümber pöörasin nägin midagi sootuks teistsugust ... Nad SUUDLESID .!
Minu peas käis täielik krahh .! Ma ei mõelnud absoluutselt mitte millelegi muule, kui sellest, kuidas sealt kajutist välja saab . Otsisin (nagu segane) oma kampsunit taga, mis tegelikult Mr L'i taga oli ning tormasin ukse paukudes kajutist välja . Kui see oleks olnud mingi seebikas/film, siis oleks taustamuusikaks sobinud täpselt Diana Vickers – The Boy Who Murdered Love .
Esimese asjana tormasin värisevate kätega rahustavale suitsule .
Siis jõudsin aru saamale, et ÄKKI ma pole piisavalt kaine, et asja täiesti selgelt mõista ning vajasin kellegi nõuannet . Isegi kaines peaga mõtlen asju vahest liiga palju üle, seega arvasin, et teen sama ka tol hetkel .
Ja kokku sain kolm erinevat arvamust . Ehk siis minu otsustamine ei läinud kergemaks .
Üks ütles mulle, et mehed ongi sellised . Tuleb lihtsalt alla neelata see ja edasi elada .
Teine ütles mulle, et see oli kõigest eksitus, mis juhtus purjus peaga . Kindlasti tuleb sellest rääkida, kuid see polnud midagi enamat, kui puhas paljas eksitus .
Ning kolmas ütles mulle, et asjal on lõpp .! Kui juba alguses nii tehakse, mis siis edasi saab .?
Igatahes seda teemat sai jauratud terve öö ja mõistus selgemaks ei läinudki . Magama minnes ronisin vaikselt voodisse, et jumala pärast seda tõbrast mitte äratada, kukub veel vabandama ja neid purjus inimese pisaraid ma ei vaja (emast on mul juba küllalt) .

Laupäevane (29.01) ärkamine EI OLNUD HEA .! :D Süda paha, käed värisevad, pea valutab . Roomasin siis sööklasse, et natukene süüa saada, kuid eriti midagi nagu ei söönud kah . Lürpisin vaid multinektarit näost sisse . Mr L istus alguses minu kõrvale, kuid ma tõusin püsti ja läksin ära teise lauda (tehes näo, et seal on parem, sest teine laud oli akna ääres ja seal oli tegelikult kah imeilus vaade rannikule) .
Mr L lahkus suht vara lauast ning mõni hetk hiljem läksin talle järgi . Ega ma tegelikult tahtnudki mingit vabandust kuulda, vaid lihtsalt läksin tuppa, et kuidagi oma kohalolekuga ebameeldivustaset tõsta . Viskasin oma voodisse pikali ning kuulasin filmi „Saag“ soundtrack'i nii, et kõrvaklapid olid põhjas (ma tegelikult kogu aeg kuulan nii muusikat :P ) .
Mingi hetk tundsin torkimist . Miski torkis mu selga . Tõstsin pea padjalt ning Mr L oli seal . „Me vist peame rääkima .“ alustas ta .
Ajasin end voodis püsti ning kuulasin ta ära . Vabandus tundus kuidagi väääga formaalne ning kuidagi sunnitud, nagu vabandaks ta mingi ametniku ees oma tööl tehtud vea ees vms . A la ma tunnen end väga halvasti, et minu käitumise pärast pead sina end halvasti tundma ja ma palun sinu käest vabandust . No see ei olnud just täpselt sõna sõnalt nii, aga midagi sinna kanti .
Kuna ma olen tõsiselt armunud, siis ütlesin talle vaid nii, et midagi pole veel läbi, lihtsalt vaatame, kuidas eelolev õhtu sujub . Ta oli sellega nõus ning sättisime end minekule .
Panime kotid sadamas kappi ning jäime ootama Villut ja Rauli, kes tulid Tallinnast otse .
Kui need kaks kohal olid, asusime teele linna poole . Mingi hetk tuli mul meelde, et unustasin digika kotti, seega ei saanudki teha ühtegi pilti...
Tee linna oli pikk ja üksik . Hoidsin meelega kõige taha, sest mul polnud absoluutselt jututuju . Kuulasin vaid „Sae“ soundtrack'i ja üritasin kõigest väest mitte eilsele mõelda . Mr L hoidis millegi pärast koguaeg minu kõrvale ning ühel hetkel ma lihtsalt ei suutnud enam end tagasi hoida ja pidasin maha pika kõne, mis käis umbes nii: „Ma lähen varsti hulluks .! Tõsiselt .! Ma ei saa sulgeda silmi, sest iga kord, kui ma silmad kinni panen, näen ma silmade ees, kuidas ta sinu kubet hõõrub . Nagu Carrie rääkis „Seks ja Linna“ kuuenda hooaja kaheksandas osas „The Catch“, et elus ei ole päästevõrku . Sa pead lihtsalt hüppama ning alati ei ole lähedal kedagi kes sind kinni püüaks . Ja kui sa kukud, siis on see kindlasti valus, aga see, et ma haiget saan, ei tähenda kunagi, et ma ei hüppaks . Oma südant avada ei ole kerge . Ei ole üldse kerge võtta vastu keegi täiesti võhivõõras inimene ning näidata talle, mis toimub sinu sees . Aga mina hüppasin .! Kindlasti hüppasin ma liiga vara, aga ma hüppasin .!“ Peale seda panin kõrvaklapid pähe tagasi ning jalutuskäik jätkus .
Linnas sai hästi palju H&M'i poodides käidud (sest seal on neid peaaegu et iga nurga peal) ning teised said endale palju uusi riideid . Mina aga unustasin Eestis raha ära vahetada ja seega ma lihtsalt vedasin end teistega kaasa .
Juba eelmisel õhtul sai ära mainitud, et päev Stockholmis ei ole mitte ostureis vaid sõna otseses mõttes ellujäämiskursus . Ja seda ta oli ka . Tuju null, süda paha ning väljas on suht jahe .
Aga raisk, ellu jäin .!!!
Tagasi tulime M/S Baltic Queen'iga . Käisime kohe söömas, sest jalad olid täiesti läbi ning kõht hakkas juba sisse poole tõmbuma .
Kõhud täis ronisime kajutitesse, kus alustasime joominguga . Kuna sauna minejaid oli palju, siis läks Timur kohe sauna bronnima . Mina aga tõmbasin Mr L'i kõrvale koridori, et natuke rääkida ja suu puhtaks saada enne, kui kraadid mõjuma hakkavad .
Lühikese vestluse käigus siis selgus, et midagi ikka on viga . Ta on minust rääkinud oma mingile sõbrale ja teadvustab minu olemasolu ja särki värki, kuid tol purjus õhtul teist meest suudeldes ei tulnud kordagi pähe, et lõpetaks ära, et tal on ju keegi teine . Et lõppkokkuvõtteks otsustasime, et jätkame sama rada pidi edasi, kuid tema lihtsalt peab välja selgitama, mis toimub tema enda sees . Mina olin loomulikult suht õnnelik, kuna ma olin juba täiega armunud ja ei tahtnud tal üldse minna lasta . Väga hea meelega olin nõus istuma teadmatuses ning ootama ja lootma, et vastus tuleb positiivne .! :)
Timur tuli tagasi ja teatas kurva uudise, et saunad on juba kõik täis ja sinna me ei saanudki . Istusime siis niisama kajutis, kuulasime muusikat, ajasime juttu ning vaikselt vaikselt pugesin Mr L'ile külje alla ning tundsin rõõmu jälle tema lähedal olekust .!
Palju ma sel ööl möllata ei saanudki . Vaatasin kesköise šou ära, kus esines Rolf Juunior ning peale seda läksingi magama ära .
Algselt uinusin Mr L'i kõrval, aga kuna seal oli niiiii kitsas ja palav, siis läksin ära enda voodisse . Megavara hommikul, kui too üles ärakas, et vetsus käia, ronisin tema kõrvale tagasi ning enne laevalt väljumist seal ka ärkasin .! :)

Pühapäeval (30.01) kell kümme jõudsime Tallinna sadamasse . Jätsime kõigiga hüvasti ning läksimegi oma teed ...


Selle tripi tunnuslauluks sobiks hästi järgnev:
Natasha Bedingfield – A Little Too Much