Reedel (04.02) järjekordset pidu polnud .
Selle asemel tõi Taki mulle natuke riideid töö juurde ja ta läks juba Taneliga ees Vadim'i sünnipäevale . Mina lõpetasin tööpäeva, vahetasin riided ning Villuga koos läksime neile järgi . Maja, kus Vadim elab, oli lihtsalt erakordselt lahe – vanast koolimajast oli tehtud korterelamu . Nii lahe oli kõndida üles mööda neid suuri treppe ning astuda korterisse, mis vanal ajal oli õpetajate tuba . Sai seal natuke napsutatud ning kuna Vadim on suur laulumees, siis sai ka natuke karaoket laulda . Kui mulle esimest korda mikrofon kätte suruti, siis pidin ääre pealt ära surema – häält absoluutselt välja ei tulnud ning värisesin üle kogu keha (it wasn't happyness I was feeling) . Aga mida rohkem laul edasi, seda rohkem hakkasin harjuma ning lõpus tuli enam-vähem hästi välja .! :P
Kuna Mr L'ile tuli Tartust öömajaline, seega oli nagu iseenesest mõistetav, et X'is teda tol ööl ei näe .
Kesköö ajal tellisime takso ning sõitsime Vabakale . Taki sõitis edasi oma koju ning me Villuga saatsime ka Taneli taksole, ise aga läksime X'i edasi . Mul polnud tõesti tuju magada maha järjekordne peoõhtu . X'is ootas meid juba ees Villu parim sõber Raul, kelle seltsis me siis ka olime .
Kui aga Mr L järsku uksest sisse astus, siis ma suurest õnnest peaaegu et hüppasin sülle talle . I was over the moon happy .! :) Olin küll Villule eelnevalt lubanud, et lähen tema ja Rauliga hiljem koos sauna, aga noh... Plaanid muutusid .! :P
Olime siis Mr L'iga seal umbes kahe/kolmeni, rüüpasime natuke jooki, tantsisime natuke ning siis suundusime tema poole .
Seal sai natuke juttu aetud ning enne magama minemist sai ka natuke nn „müratud“ . Natuke piinlikkust tekitas see, et keset „müramist“ tuli öömajaline korterisse, aga ega see tähendanud, et me lõpetasime .! :P See andis aga hoogu juude .! :D Adrenaliin oli suht põhjas .! :P Kogu selle aja palvetasin oma peas: „Palun ära tee ust lahti .! Palun ära tee ust lahti .! Palun ära tee ust lahti .!“ xD
Laupäeval (5.02) oli toast välja minemine suht piinlik (vähemalt mulle) . Mr L ei teinud teist nägugi, mina aga palvetasin peas, et öömajaline magaks veel .! :P Ärkvel oli .! :D Teretasin ning läksin vannituppa hambaid pesema . See tehtud tegin Mr L'ile musi ning läksin tööle .
Terve päeva pommitasin Mr L'i Skype's kirjadega, et tahan teha midagi väga erilist . Et koguaeg teeme me midagi, mida mina tahan teha ja kuigi see on väga lahe asi, tahaks ma teha ka midagi sellist, mis on tema huvi äratanud, midagi sellist, mida mina just iga päev ei teeks, aga ma lihtsalt tahan teda paremini tundma õppida ja näha/teha asju, mis talle meeldivad .
Pommitamiseks see jäigi . Kuigi saatsin talle linke igasugustest üritustest, mis tol päeval Tallinnas toimusid, leidis ta igaühe jaoks mingi vabanduse .
Igatahes lõppes see nii, et peale tööd läksin mina koju . Vaatasin siis oma seebikaid ja Taki tuli mingi hetk minu tuppa öeldes, et läheb Villuga kinno vaatama filmi „127 tundi“, et kas ma ei tahaks kaasa tulla . Haarasin kohe võimalusest kinni ning kirjutasin Mr L'ile, tehes talle sama ettepanek . Uurisin filmikava ning tuli välja, et 5 minutit varem (kui algab „127 tundi“) algab film „Kuninga kõne“ ja kuna ta oli kunagi maininud, et tahab seda vaatama minna, siis panin ka selle filmi lauale . Mõne minuti pärast saabuski nõusolek . Seadsin end siis riide ja juba pool kümme ootasingi teda kino ees . Teised (nendega ühines ka Joosep) läksid siis oma filmi vaatama ning meie läksime enda filmiseansile . Kusjuures väga hea film oli .! Ei ütle midagi halba selle kohta . Tavaliselt rahulike draamadega on nii, et mingi hetk tekib nihelus ja tahaks korrakski paigalt ära – suitsule või wc'sse või lihtsalt puhata korraks, kuid tolle filmi ajal ei tekkinud seda momenti kordagi .! :)
Peale seda seadsin ta fakti ette – kas ma lähen koju või lähen tema juurde ning peame maha pika vestluse, sest ma ikka jätkuvalt tahaks teda rohkem tundma õppida ja temast rohkem teada .
Istusimegi trammi ning sõitsime tema poole .! :P
Seal sain ma mõnusa kohvi ning alustasin küsimuste jadaga . Alustasin lapsepõlvest .
Ja juba alguses hakkas ta põiklema . Alguses norides minu lühikest mälu ja öeldes, et on sellest juba rääkinud, kuid siis tuli välja, et ma päris mitut asja ei teadnud . Ja kui küsisin tema vanemate kohta, siis vastas ta mulle: „Sellest mina ei räägi .!“ Suht nõme nagu ju... :S Mina üritan inimest tundma õppida ja tema ei ava end üldse ... Selliseid asju oli veelgi, mille kohta ta ütles sama asja .
Pühapäeval (6.02) oli suht vaikne hommik . Üritasin veel puurida teda küsimustega, kuid suht tulutult . Pildusin ka igasuguseid komplimente ja lihtsalt ilusaid sõnu, mis ta mugavalt naljaks üle pööras .
Idee järgi ma tööd ei pidanud tol päeval tegema, aga kuna pidin nagunii võtmete järgi minema, siis otsustasin, et lasen töökaaslasel varem ära minna ning olin ise lõpuni . Helistasin ka Tanelile ja kutsusin ta varem, et rääkida Mr L'ist ja tema kinnisusest ja ta oli nõus varem tulema .
Lõpuks jõudis ta aga täpselt selleks hetkeks, kui oli vaja juba ära minna . Siis ma enam juba rääkida ei tahtnud . Tahtsin istuda, kohvitass käes ning asja rahulikult arutada, aga tänaval kiiret sammu hoides ma seda tõesti teha ei tahtnud .
Saime Viru Keskuse juures Takiga kokku, käisime poes ning suundusime Joosepi juurde järjekordsele filmikale . Laura oli juba seal . Tanel tahtis enne filmi näitamist meile kõigile ühte pisikest testi teha ning siis alustasime sellega . Testis oli 30 küsimust ning enamus neist olid „Jah“ või „Ei“ vastuse variantidega ja ta tegi seda kõigile ühel ajal (ehk siis lahti olid üheaegselt neli akent) . Mina küll vastasin kiirelt neile küsimustele, aga kuna teistel võttis mega kaua aega mõtlemiseks ja omavahel arutamiseks, siis lõpetasime selle „pisikese“ testiga kaks tundi hiljem, just siis, kui oli aeg koju minna .
Teised jäid veel sinna, mina aga ruttasin koju ära . Ei olnud just eriti sotsiaalne tunne peal .
Kodus panin tööle oma seebikad ning sukeldusin oma maailmasse . Mingi hetk mängis sari „Private Practice“ ning selle vaatamise ajal käis mul nagu mingi klõps peast läbi . See käis just sel ajal läbi, kui nägin karakterit Dr. Charlotte King . Ta on selline hästi lahe karakter minu arust – suhteliselt külm, otsekohene, kinnine . Ma avastasin, et armastan seda karakterit täpselt sellisena nagu ta on ja ma ei muudaks tema juures mitte midagi . Et miks ma siis nõuan, et Mr L mulle end avaks .? :S Miks ma ei võiks ka temaga sama moodi olla .? Tundsin, kuidas kõik minu kompleksid Mr L'i kinnisuse ees kadusid ning saabus rahu .! :)
Esmaspäeval (7.02) tahtsin Mr L'iga peale tööd kokku saada, et lihtsalt istuda tema juures ja juua natuke kohvi ja lihtsalt niisama olla . Ma ausalt ei tahtnud midagi muud, kui tema lähedust . Tema aga ütles, et tal palju tööd ja ei leia oma kiirest ajakavast minu jaoks kaks vaba tundi .
Teisipäev (8.02) oli suht must päev mul töö juures . Meie projektijuht avastas ühe asja, mida olin juba tükk aega varjanud . Üks minu kõige esimesi „tähtsamaid“ kohustusi (peale helistamise), oli juba mitu kuud tegemata . Alguses ma jätsin ta kõrvale, sest lükkasin homsele alati ja ükskord avastasin, et seal on niiiiiii palju teha, et lihtsalt võtsin kätte ja hakkasin seda varjama . Kui ülemus vahest küsis, et kas sellega on kõik korras, siis naeratasin ja kinnitasin, et kõik on korras .
Tol teisipäeval aga meie projektijuht tuli minu juurde ja palus mul talle seda näidata . Ja kui ta seda nägi, siis all hell broke loose .
No mitte tegelikult nii hullusti, aga ta oli silmnähtavalt minus väga pettunud ja pahane . Igatahes kogu mu päev oli rikutud, kuna minu „laitmatu töö“ kate oli murtud... :$
[ Ütlen kohe praegu ette ära, et nüüdseks on kõik korras .! :) ]
Neljapäeval (10.02) tegelikult tööpäeva olema ei pidanud, kuid kuna üks tähtis projekt vajas lõpetamist, siis kutsuti mõned meist helistama. Samas tähistati ettevõtte sünnipäeva ning kontor kubises klientidest. Meie (helistajad) olime aga surutud ühte pisikesse ruumi ja välja minna eriti ei tohtinud. Kui projekt läbi sai, siis pidime ka üks haaval välja minema, et jumala pärast kära ei teeks ja klientide tähelepanu ei segaks .!
Nõme olukord oli küll, aga noh... Sundolukord .! Keegi ju ei näinud ette, et see projekt ei saa õigeks ajaks valmis...
Igatahes peale tööd läksin koju, sõin ning läksime Taki ja kahe töökaaslasega lounge'i Island. Seal sai natuke dringitatud ning mingi hetk ühines meiega ka Taki sõber Sean. Veidi enne kahtteist läksime sealt minema, et liikuda edasi Amigosse. Taki ja Sean läksid koju.
Meie aga läksime Amigosse, kuna üks neist töökaaslastest, kellega ma olin, on armunud ühte meie ülemusse ning sünnipäevalised PIDID minema Amigosse edasi ja seepärast läksime ka meie sinna. Ootasime ja ootasime ja ootasime ja ei muffigi. Ka helistamise peale ei tulnud midagi ning siis ühel hetkel oligi too mees kohal ja sõbrannal nägu naerus. Tuli välja, et nad hoopis Prive'sse läksid ning tema lihtsalt hüppas Amigost läbi, et meid kaasa võtta.
No läksime siis .! Korraks hüppasime läbi ka Valli Baarist, kus ülemus tegi meile kolmele välja mingi šoti, millel nimeks „Millimallika šott“ või midagi säärast. Oi sa raisk, kui vastik see oli .! xD Selline tunne, nagu oleks puhast pipart kurgust alla kallanud .! :P
Prives siis saime kokku ülejäänud ülemuste ja teiste tähtsamate tegelinskitega ning pidu jätkus. Kuidagi väga tühi oli see Prive ning juba peale poolt tundi seal olemist pandi tuled põlema ja öeldi, et sulgemisaeg on käes... Nõme .!
Aga väljas olles otsustati, et lähme edasi Hollywoodi. Kuna ma polnud seal kunagi enne käinud, siis olin kindlasti käpp .! :P ERITI veel, kui sissepääs ja joogid olid firma kulul .! :P
Ja täiesti haige, kui lahe koht see Hollikas on .! :D Ma olin niii vaimustuses, kui sisse läksin sinna .! :) Nii suur ja nii lahe ja nii palju rahvast ja nii hea muusika.... Iz niiiiice .! :D
Seal sai palju joodud, tantsitud ning niisama juttu aetud.
Üks suht piinlik vahejuhtum oli kah (no kuidas saab ühtegi ebakainet õhtut läbi viia minuga ilma, et ma midagi piinlikku ei teeks/ütleks) .
Igatahes mul oli ilge kiusatus oma projektijuhile midagi öelda. Midagi sellist, mis ma temast arvan ja samas ka midagi sellist, mis ei oleks väga ebaviisakas. Sosistasin sama asja oma ülemuse kõrva ning too naeris, et mine mine ütle ütle .! No ma siis tirisin projektijuhi tantsupõrandale ning tantsimise ajal ütlesin kõrva: „I think you are a complete Bitch and that is the ONLY reason I love you .!“ Tegin peale seda ilusti põsemusi kah .! :) Tema siis naeris selle peale (ta oli VÄGA purjus) ja tantsimine jätkus. Olin nii rahul endaga, et unustasin end korraks täiesti ja tantsisin nii jõudsalt, et kogemata tantsimise käigus tõmbasin ta kaelakee katki .! :$ Yeah... Talk about awkward .! :D
Muidu õhtu sujus täitsa okeilt, kui välja arvata üks vahejuhtum meie IT kutiga. Tüüp kolis siia Poolast ning on meie juures töötanud juba peaaegu pool aastat. Minul temaga ühtegi kokkupuudet otseselt pole, aga ühes kontoris oleme ikka ja näeme üksteist ju pea iga päev. Niisiis ma seisin tema lähedal garderoobis, kuid ei pööranud talle üldse tähelepanu, vaatasin teisi inimesi hoopis. Kuulen kusagilt, kuidas keegi hüüab: „Robert .! Robert .! Robert .!“ Puhtalt uudishimust, et kes keda hüüab vaatasin ringi ning avastasin, et too sama IT kutt hüüab seda ja vahib mulle otsa .!!! Ja siis küsib: „Kle kas see tibi on ülemuse tüdruk w .?“ (No tegelikult kasutas ta sõnade „tibi“ ja „ülemuse“ asemel nende nimesid, kuid siin ma neid nimetama ei hakka). Kuna too „tibi“ on minu sõbranna, siis selle asemel, et öelda „Jah, on“ või „Ei, ei ole“, ma parem ütlesin: „Ma pole sulle mingi Robert .!“ ja läksin minema.
Kuna ta elab üks maja minust eemal, siis ma pidin kahjuks temaga taksot jagama.
Taksosõit oli väääga vaikne ja kui välja tulime, siis ütles ta, et ma väga pahane ei oleks. „Head ööd!“ vastasin ning kõndisin lihtsalt minema.
See ei ole loogiline, et tal ei ole minu nimi meeles .! No c'mon, me oleme töötanud ühes kohas juba umbes pool aastat ja ta ei peagi teadma minu elulugu, aga nimi on ju kõige elementaarsem asi ja seda võiks ju meeles pidada .! Tol hetkel jäi küll mulje, et ma pole tema jaoks mitte keegi . Täiesti tähtsusetu isik, kelle nimegi ei pea meeles pidama .!
Aga õhtuga muidu jäin ma VÄGA rahule .! :) Tasuta joogid, lahe pidu, mega lahedad inimesed ning Hollywood .!!! :D (Y)
Reedel (11.02) tundus projektijuht täiesti okei olevat ning isegi naeratas. Tundus, et ta midagi eelnevast õhtust ei mäletanud või siis ta mäletas ja tegi näo, et kõik on korras. Igatahes midagi minu käitumise kohta ta ei öelnud. (Fiuh .!) Õhtul oli siis järjekordne istumine minu juures . Terve õhtu ei vastanud Mr L telefonile ning Skype's teda kah polnud, seega mõtted olid suht laiali igal pool... X'iski olles helistasin talle mitu korda, kuid tulutult... Ega mul eriti tol päeval pidutsemise tuju kah polnud . Nukrutsesin vaid oma nurgakeses ning mõtlesin, et mis nüüd jälle .? History repeating itself .? E all over again .?
Laupäeval (12.02) siis lõpuks ilmus Skype'i ning ütles, et ta oli eelneval päeval lihtsalt üle töödanud ning läks varem magama (millegi pärast on tal suht tihti telefon hääletu peal kodus olles) . Valmistus sõitmaks Aegviitu kellegi sünnipäevale . Ütles, et tegemist tuleb „vanainimeste sünnipäevaga“ - alguses kelgutamine, siis istumine lõkke ääres ja siis rongiga koju tagasi .
Mina aga pidin algupäraselt minema õhtul Reelika juurde vaatama „Eesti laul 2011“, aga kui kuulsin, et Tanel & Co tulevad meile seda vaatama, siis helistasin Reelikale ja vabandasin end välja...
Laulud ei olnud just eriline asi, aga lahe oli sõpradega olla .! :)
Pühapäeval (13.02) ärkasin varakult, sättisin koti valmis ning liikusin bussijaama poole, et sõita Moele ema sünnipäeva tähistama . Minu emme sai sel aastal 43 .! :) Ta küll ei tahtnud mingisugust kingitust, ütles, et minu tulek on juba ise üks suur kingitus, aga ma ikka otsisin ühe laheda raamatu poest talle ning natuke šokolaadi kah .! :)
Sai mõnusalt kõht täis pugitud ning ema ladus kaks kilekotitäit toitu veel kaasa kah ning juba 13:46 tuli buss tagasi...
Filmiõhtul vaatasime Allani valitud prantsuse filmi „Juste une question d'amour“ („Just a question of love“) . Olin ise seda filmi aastaid tagasi GLIK'i filmiõhtutel näinud, kuid hea film oli sellegi poolest .! :)
Õhtul veel tahtsin Mr L'iga rääkida järgmisest päevast, kuid kuna jõudsin koju niivõrd hilja, siis oli tema juba läinud...
Esmaspäeval (14.02) 8:08 hommikul soovis Mr L mulle „Head sõbrapäeva!“
[10:52:30] Rommy: Head Valentinipäeva, Mr L .! :*
[11:05:29] Rommy: Mis plaanid siis tänaseks.? (angel)
[11:51:03] Rommy: Emm... Hello .?
"Is anyone alive out there .?" :D
[11:57:42] Mr L: koosolekul
[12:06:54] Rommy: Kaua .?
[12:12:53] Mr L: terve igaviku
[12:24:42] Rommy: Ehk siis täna pole lootustki sind näha .?
[13:13:41] Mr L: minuga on keeruline i know
[13:17:07] Rommy: Sinuga koos olles lähevad mul juuksed halliks varsti .! :D
Aga sa meeldid mulle liiga palju, et sind vihata .!
[13:17:23] Rommy: Sellelegi vaatamata olen ma pahane, seega täna ma enam ei sooviks sinuga suhelda .
Tänan tähelepanu eest .!
[13:25:32] Mr L: daaa ..
Bljat ma olin niii faking solvunud ta peale .! UGH .!
Töötasin tol päeval 11,5 tundi . Terve päeva käisin mossis näoga ringi ning olin pahane kõigi peale . Välja arvatud kahe töökaaslase peale, sest üks neist kinkis mulle šokolaadi ja teine kinkis tulbi .! :)
Peale seda läksin koju ja sukeldusin oma seebikate maailmasse . Mingi hetk võtsin käsile veinipudeli, mis mul kapis seisis ja kui juba pool joodud ning silmade ees jooksis meganaljakas sari „Hot in Cleveland“, siis tuju tõusis märgatavalt ning nalja jätkus, kuniks tuli uni .! :)
No kuidas saab mitte naerda, kui tulevad sellised repliigid:
Elka (Betty White): I sent in a slightly younger picture of myself .
Joy (Jane Leeves): A cave drawing .? xD
Teisipäeval (15.02) tegin sama pika päeva .
Ma ei tea mis kuradi ümberpööratud psühholoogia see oli, aga ma millegi pärast tahtsin Mr L'i VEELGI rohkem, kui varem... :S
Kolmapäeval (16.02) käisin töökaaslase sünnipäeval . Ta oli sauna kaheks tunniks broneerinud hotellis Dzingel . Istusime seal, sõime kooki, salatit ning käisime saunas (9st inimesest 3 käis saunas) ja mängisime natuke Aliast . Peale seda tulin koju ära oma seebikaid vaatama . Õhtul veel sai Mr L'i peale pahandatud .
[16.02.2011 23:32:29] Rommy: Tere .! :)
[16.02.2011 23:35:55] Rommy: Why the silent treatment .?
[16.02.2011 23:40:32] Mr L: ma äkki ei istu siin kogu aeg ainult arvuti taga
[16.02.2011 23:40:36] Mr L: do'h
[16.02.2011 23:40:45] Mr L: said viheldud?
[16.02.2011 23:41:02] Rommy: Vihtadeta olime...
[16.02.2011 23:41:42] Rommy: Kas sa saaksid mulle helistada palun .? (angel)
[16.02.2011 23:42:33] Mr L: oled joonud?
[16.02.2011 23:43:05] Rommy: Tilkagi .! :)
[16.02.2011 23:43:11] Rommy: I promise .! :)
[16.02.2011 23:51:11] Rommy: Et siis ei helista w .?
[16.02.2011 23:52:07] Mr L: tahad midagi huvitavat rääkida?
[16.02.2011 23:52:26] Rommy: Ma tahan lihtsalt su häält kuulda .!
[16.02.2011 23:55:13] Mr L: see ei ole ju üldse põnev
[16.02.2011 23:55:49] Rommy: No fain .
Tahan ka rääkida veel millestki .! :P
Aga põhieesmärk on ikka see, et ma igatsen sind ja sinu hääl on hetkel ainus, mis mul võimalik saada on .! :D
[16.02.2011 23:57:31] Mr L: mine parem magama
[16.02.2011 23:57:36] Mr L: kell on juba palju
[16.02.2011 23:57:38] Rommy: Fain ära helista .!
[17.02.2011 0:13:48] Rommy: Miks on nii raske võtta telefon ja mulle helistada .? :S
[17.02.2011 0:17:56] Mr L: telefon on teises toas
[17.02.2011 0:18:29] Mr L: ja mul ei ole praegu piisavalt jutuhimu, et sellele järgi ronida
[17.02.2011 0:18:42] Rommy: Isegi, kui helistajaks olen mina .?
[17.02.2011 0:19:31] Mr L: sina ju ei helista, mina pidin helistama
[17.02.2011 0:19:55] Rommy: Vahet ei ole ju kes helistab . :S
Peaasi, et su häält saaks kuulda .!
[17.02.2011 0:26:28] Rommy: Ja juba läksidki magama .?
Krt mina üritan olla romantiline ja tahan lihtsalt ta häält kuulda, sest ma tõsiselt igatsen teda ja tema raisk läheb lihtsalt niisama ilma midagi ütlemata magama .!!! :S
Neljapäeva (17.02) hommikul tuli siis vastus:
[10:55:19] Mr L: Jap
[10:55:41] Mr L: Kas ma võin öelda, et kuna sina oled see, kes on kogu aeg offline
[10:56:05] Mr L: siis mina ei tea, kas sa magad või mitte :)
GRRRRRRRRRRRRRRRRR .!
Tahtsin siis meelitada teda enda juurde, et ta peale oma tööd tuleks KORRAKS minu töö juurest läbi, et saaksin anda kalli ja teha ühe musi, sest ma tundsin, et suren, kui teda ei näe .! :P HUI tuli na .! :S Kiire ja aega ei ole ja see ju nii kaugel ja (mis kõiga „parem“ vabandus oli) ei ole ju erilist mõtet .!
Reedel (18.02) olin õhtul kodune ja kaine, kuna pidu oli plaanis teha hoopis laupäeval . Rääkisin Mr L'iga ning leppisime kokku, et laupäeva lõunal lähen tema juurde ning lõpuks saan teda siis näha .! :)
Laupäeval (19.02) siis ärkasin juba kell kümme, käisin pesemas, tegin näo korda ja astusin uksest välja .
Mr L'i nägemine tõstis märgatavalt tuju .! :) Ajasime natuke juttu ning hakkasime tema uue vahvlimasinaga vahvleid küpsetama . Alguses taigen valmis ja siis masinasse .! :) Mina olin muidugi moraalseks toeks . :P Nii hea oli tema seltskonnas olla ja vahepeal teda emmata ja lihtsalt temaga ühes ruumis olla .! :)
Vahvlid tulid välja mega head . Veel ta tegi mingisugust X teed, kuhu pani mingit puru, piima, maitseaineid ja ingveri juurt . Seegi tuli üllatavalt hea välja .! :P
Sai siis mõnusalt koos vahvlit süüa ning teed juua ja telekast tuli ka täpselt Grey Anatoomia ning too hetk oli lihtsalt perfektne .! :)
Aga minul ikka kripeldas midagi hingel... Tema viimase aja käitumine ja suhtlemine Skypes . Mõtlesin, kas rääkida sellest või mitte... Otsustasin siis nõu küsida . Läksin suitsule ning samal ajal pidasin Taneliga väikese vestluse telefoni teel maha ning too nõustus, et ma peaks ikka midagi mainima . Et saaks mure lahendatud .! :)
Läksingi siis tagasi tuppa ja hakkasin rääkima täiesti rahuliku tooniga sellest, et kui irooniline see on, et alguses, kui ta hakkas mulle kirjutama gayromeos, siis ma ei teinud sellest absoluutselt mingit märki . Ma tol hetkel käisin Mörriga ja Mr L oli tol hetkel lihtsalt mingi tüüp, kes mulle kirjutab ja kellele ma vastan . Nothing else . Ja siis ta tuli mulle msn'i ja hakkasid pihta flirtimised - TEMA poolt, mina mängisin süütukest ja ei öelnud midagi vastu . Siis hakkasid toimuma kohtumised ja vaikselt ma armusin . Nüüd aga on jäänud mulle mulje, et tema on nagu alla andnud vms...
Tema siis vastas selle peale, et ta on jah avastanud, et tema poolt see tõmme pole nii tugev . Et kool ja töö võtavad pea enamuse ajast ning siis kuidagi ta peab end sundima, et leida aega minu jaoks . Aga tegelikult nii ju ei peaks olema (tema enda sõnad) .
Just tuli telekast see moment, kus Arizona jättis Callie lennujaamas maha . Ma siis tegin sama . Jätsime hüvasti ning tulingi ära . Ei mingit draamat, ei mingit karjumist, pisaraid... Rahulik vestlus ja asi vask .! Adios .! Sayanora .! Dasvedanja .!
Tulin koju ning panin peale Koduperenaiste osa „The bang“ (ainuke osa, mis mind ALATI nutma ajab) ning lasin siis end tühjaks...
Teleka kohal on ka kalender ning sinna kiigates sain teada, et tol päeval oli minu isa 12. surmaaastapäev . Niiice, right .?
Enne külaliste saabumist lasin Takil oma juuksed ära lõigata. Mitte, et nad liiga pikad olid, vaid lihtsalt tekkis tahtmine...
Õhtul tulid meile Tanel, Allan, Timur, Joosep ning ka Raili .! :) Sai mõnusalt napsutatud ja Eesti Laul 2011 teine poolfinaal ära vaadatud . Ühe ajal liikusime välja BonBon'i, kus toimus mingi uue gei-ürituste avalöök . Ma polnud kunagi BonBon'is käinud, seega oli minek uudishimurikas .
Kohake tegelikult oli suht väike, aga rahvast oli ikka murdu . Ega ma eriti ei tantsinud, vaid tammusin niisama jalalt jalale ning suhtlesin teistega . Mingi hetk teised lahkusid ning me Villu ja Steveriga liikusime edasi sauna . Mina olin täis nagu vana siga ja käisin nagu madu vinkadi vonkadi .! :P
Enne klubist väljumist nägin ühte Drag Queen'i, kellelt hetkegi mõtlemata kinni haakisin ning nurka ära vedasin, kus rääkisin talle oma unistusest ning ta kas tahtis lihtsalt minema saada või mõtles seda tõsiselt, aga ta ütles JAH mulle .! Oh, god I was so happy .! :) Küsisin tema FB'i nime ning jätsin hüvasti .! [Klubist välja astudes oli aga nimi peast läind nagu vits vette .! xD]
Saunas oli aga hea, mõnus, soe .! :)
Üks tuttav oli mul seal kah ning üks hetk ta tõmbas mu kõrvale ja viipas mingile peeglile, mis oli laua peal . Peeglil oli kolm triipu mingit valget jahu meenutavat asja . Ta tõmbas esimese ära ning pakkus mulle kah . Jumal teab, mis mul tol hetkel peas oli, aga võtsin kõhklemata rulli keeratud väikese paberikese vastu ning tõmbasin selle kõik ära. Ma ei tea, kas tavaliselt nii tehakse, aga ta ütles, et ma ka teise ära teeksin . No ma siis tegin .!
Ja siis jäin ootama, et mis nüüd juhtub . Kunagi enne pole mul ju säärast kogemust olnud ja huvitav oli . Kõike tuleb elus proovida .! :) Mitte korraga ja mitte rohkem, kui ühe korra, aga proovida tuleb ikka .! :)
Ootasin siis, et see mõju ma hakkaks . Ootasin ja ootasin ja ootasin ja muffigi .! :D Ainuke tunne mis oli, oli see, et ma olen täiega täis ja vsjo .! :D Rohekm ei midagi . Ei mingit eufooriat, kergendustunnet või mis iganes peaks tulema .
Ainuke, mis see tuttav mulle ütles, oli see, et ta tõmbas mind natuke kainemaks ainult . Ma olevat sauna tulnud nii, et pmst mööda seina, kuid peale seda olin paremas seisus . Aga see on ka KÕIK, mis see valge puru tegi... Vsjo .!
Eks see oli kah vist õnne asi, et midagi ei juhtunud .! Järgmine kord mõtlen ikka sügavalt järgi (ja siis ütlen: „Ei, aitäh .!“) .
Villuga pidasime seal veel mingeid diipe vestlusi . Tegelikult ma lihtsalt purjus peaga toppisin oma nina sinna, kus ei ole üldse minu asi olla . Oma elu, teeb mis tahab ju .! Aga vot tol korral ei saanud ma suud kinni hoida . Pidin ikka õpetama .! Aga samas ainuke hea asi, mis mul tol korral suust välja tuli oli see, et ma ütlesin talle mitu korda, et tegemist on kõigest minu arvamusega .! (a)
Aga piinlik oli see, et purjus peaga ma ei kontrolli oma häält absoluutselt ja hiljem mulle öeldi, et ma olin rääkinud peaaegu et üle kogu ruumi ...
Villu ja Stever läksid varem koju, sest mina pidin idee järgi selle sõbra juurde minema, aga kui need kaks olid läinud, siis tuli välja, et tema ikka ei saa veel minna ja pidingi üksi koju marssima .
Tuppa astudes tundsin, kuidas parem jalg valutab . Ei saanud aru, mis värk on ja läksin magama ära . Kell oli kaheksa hommikul .
Pühapäeval (20.02) ärkasin kell neli õhtul ning mõtlesin, et suren . Pea lõhkus otsas nagu oleks traktor sellest üle sõitnud ning süda läikis täiega ...
Sain veel teada, et mu jalg valutas selle pärast, et eelneval ööl oli juhtunud nii: Tulime Villu ja Steveriga BonBon'ist ära ning umbes sada meetrit eemal oli hakanud Stever kuidagi kakerdama vms ning ma ütlesin talle: „Nagu lehm libedal jääl .!“ ning lendasin ise siruli maha ja tõmbasin Steveri ilusti endale peale .!
Siis veel muidugi tükk aega naersime seal maas ning siis liikusime edasi .! :P
See on AINUKE asi, mida ma ei mäleta kogu õhtu kohta... Suht hea välja tulek, või mis .? :D
Esmaspäeval (21.02) ronisin 8:45ks tööle ning pidin seal kella kuueni passima .
Peale seda saime kokku Taneliga, et meile tulla järjekordsele „Teeõhtule“ .! :P
Algas see kõik nagu tavaliselt – VÄGA naljakalt, kuid lõpp oli kuidagi täiesti teistsugune sel korral... :S Mingi hetk avastasin, et minu naljade üle keegi ei naera . Taneli näoilmest lugesin välja, et tema näeb minu naljade taga mingisuguseid megasolvanguid ning mida rohkem ma oma nalju tegin, seda hirmsamaks muutusid nende kahe näoilmed . Vahepeal tuli ikka niiiiiii tõsine hirm peale, et ma istusin nendest eemale ja tõmbasin pusa endale peale, et ma ei näeks neid, sest ma lausa värisesin hirmust . Sest TÕESTI oli selline tunne, et nad kohe tõusevad püsti ja hakkavad mind kaigastega peksma vms... Now THAT was scary .!
Ja ma ei teagi nüüd, et mis siis juhtus . Kas ma tõesti enesele teadmata pildusin solvanguid või siis ma lihtsalt kujutasin kogu horrorit ette ja midagi hullu tegelikult ei olnudki .?
Tavaliselt järgmisel päeval ma olen alati helistanud Tanelile, et järgi uurida, ega ma midagi halvasti teinud, kuid sel korral ma lihtsalt ei julgenud helistada . ÄKKI ikkagi midagi oli . Äkki ma midagi ikkagi ütlesin .?
Kolmapäeval (23.02) tuli Tanel minu töö juurde, et koos minna meile ja Takiga natuke napsutada . Kui ma poleks ise suud lahti teinud, siis poleks neist kumbi arvanudki, et esmaspäeval midagi nihu oli...
Küll aga tuli päevavalgele üks minu teistest negatiivsetest isikuomadustest ning ma olen väga tänulik, et nad sellest rääkisid. Nad mitte ainult ei rääkinud mulle, et mul see on vaid seletasid ilusti lahti ning tõid näiteid, mis aitas mind väga .! :) Vähemalt ma sain probleemist täiesti aru ning ÜRITAN (kuidagi) seda nüüd lahendama hakata...
Kui mulle lihtsalt näkku öelda, et mis ma valesti teen (nagu armastab üks kindel Londonis elav inimene teha), siis sellest on vähe .! On vaja seletada täpsemalt ja tuua näiteid, muidu ma aru ei saa ning kordan sama viga ka järgime kord ja siis veel ja veel .
Igatahes loeksin mina meie kolme koos veedetud öö vägagi edukaks ning jään vaid lootma, et selliseid juturinge tuleb veelgi tulevikus .! :)
Tänaseks looks valisin ühe laulu sarjast Grey Anatoomia.
Ingrid Michaelson - Keep Breathing (laul algab alates 5:21)
No comments:
Post a Comment