Meredith: We all remember the bed time stories of our childhood. The shoe fit Cinderella, the frog was turned into a prince, sleeping beauty was awakened with a kiss. Once upon a time and then they lived happily ever after. Fairy tales. The stuff of dreams. The problem is, fairy tales don't come true. It's the other stories. The ones that start in dark and stormy nights and end in the unspeakable. The nightmares always seem to become the reality.
Laupäeval (2.04) oli eriliselt lahe õhtu . :)
Alguses ma küll natukene pabistasin, kuna olin üksinda minemas Reelika sünnipäevale tema seltskonda ja seepärast olin alguses suht vaikne .
Kinkisin talle pudeli šampust, ühe laheda sünnipäevakaardi (tuli hiljem välja, et ka keegi teine oli samasuguse kaardi leidnud ja kinkinud talle) ning Grey Anatoomia muusikali osa soundtrack’i (kuna Reelika on samasugune Grey Anatoomik nagu minagi, kuigi ma vist olen natsa hullem) .
Mängisime päris mitu ringi ühte Libahundi mängu . Ja mida rohkem ma selles seltskonnas olla sain, seda lõbusam oli ja lõpuks olin täitsa nagu üks nendest .
Aga samas ma ka hoidsin end meeletult tagasi ja üritasin olla nii viisakas ja korralik, kui vähegi võimalik . Mida kauem ma selles seltskonnas olin, seda vähem aga pidin pingutama, sest lihtsalt polnud absoluutselt mingisugust põhjust, et olla sarkastiline või teha nalju, mida võib mõista kahte moodi . Need inimesed olid lihtsalt nii lahedad ja lõbusad ja head, et ei tekkinud kordagi igavustunnet ega tunnet olla natukene bitchy (võib-olla tuli lõbusus sellest, et me koguaeg mängisime ja seepärast ei tulnud igavusmomenti, aga noh... kes teab) . :P
Ega seal palju rahvast olnudki: Reelika, Merili, Liisi, Martin, Kristo ja Janar . Vahepeal käis ka üks Reelika sõbranna koos oma mehega seal, aga nad mängisid vaid kaks/kolm ringi Libahundimängu ja lahkusid . Peale seda mängisime veel ühte joomismängu nimega „Baila“ (vist) ja seegi oli väga lõbus mäng .
Peale seda läksime aga välja . Kuna Reelika ei tundnud end just eriti hästi, siis jäi tema Meriliga koju ning me poistega läksime edasi X’i .
Seal sai mõnusalt aega veedetud, tantsitud ning niisama juttu aetud . Hiljem saatis Martin mind Torupilli Selverini ära ning läks ise koju . Rääkisime päris palju erinevatel teemadel ning arvan, et tegemist on väga laheda inimesega .! :) Kunagi ammu ammu, kui esimest korda üldse suhtlesime, siis jättis ta endast väga nõmeda mulje mulle, aga nüüd, kus oleme rohkem suhelnud, siis see esmamulje on kadunud ning püsima on jäänud vaid head emotsioonid .
Pühapäeval (3.04) oli siis kord jõudnud Allani kätte . Tema näitas meile lahedat Bollywood’i filmi „Bride & Prejudice“ . Seda vaadates tulid meelde ajad lapsepõlvest, mil käisin ristiema (ehk isa õe) juures külas ning koos käisime tema naabri juures . Nemad istusid köögis ja ajasid juttu, kuni mina olin suures toas ja vaatasin India filme, mis olid dubleeritud vene keelde .! :) Kõige ehedamalt on jäänud meelde Bollywood’i versioon filmist „Tagasi Eedenisse“, mida vaatasin uuesti ja uuesti mitmeid mitmeid kordi .! :) Nüüd aga pole enam leidnud seda kusagilt...
Aga jah . Kuna eelnevast õhtust oli pohmakas, siis peale filmi ütlesin paar head sõna selle kohta ning tulingi koju ära . Nemad jäid seal veel juttu ajama veidikeseks ajaks, kuid mul polnud mingit jututuju .
Esmaspäeval (4.04) oli järjekordne „teeõhtu“ . Sel korral ühines tavaseltskonnaga (Taki ja Tanel) veel Mr L . :) Juttu oli palju, naermist oli palju ning tuju oli hea . Kuigi vaadates Mr L’i, siis hoidis ta end meeletult tagasi . Hiljem Skype’s suheldes ilmnes see, et ta hoidis end tagasi seepärast, et järgmine päev oli tööpäev . Muidu poleks ta seda teinud . Mina muidugi lootsin, et ta hoidis end inimeste pärast tagasi, sest kui ta hoidis end seepärast tagasi, et järgmine päev on tööpäev, tähendab seda, et kui tegime kahekesi „teed“ 30.12, siis lasi ta end just seepärast vabaks, et järgmine päev oli vaba, mitte selle pärast, et me olime kahekesi... :(
Reedel (8.04) austas Mr L jällegi meid oma seltskonnaga . Peale tööd käisime korraks kahekesi söömas (sest ma polnud jälle päev otsa midagi söönud ning suht sundisin ta endaga sööma tulema, sest ma ei tahtnud seal üksi passida) . Peale seda käisime otsime alkoholi ära ning suundusime meile . Laura ja Joosepki olid seal .
Sai jällegi niisama juttu aetud, alkoholi vaikselt kõrist alla kallatud ning ka mõned hingel piinavad küsimused läbi arutatud . :P
Kuna ma olen suht loonud sellise väikese traditsiooni, et vahest näitan seltskonnale mingisuguseid muusikavideosid, siis otsustasin ka tol õhtul sama teha . Tavaliselt, kui neid näitan, siis suht sunnin neid minema minu tuppa ja videod ära vaatama . Tol õhtul aga oli teema natuke teine . Tol õhtul ei tahtnud ma näidata muusikavideoid, vaid kolm lühifilmi Within Temptation’i uhiuue DVD pealt . Ja kuna teadsin, et need ei pruugi kõigile meeldida ja nad on suht rahuliku sisuga, siis andsin neile valida, et kes tahab, see tuleb . Alguses tuli ainult Mr L . Siis ühines meiega ka Mihkel, kuid ta lahkus peale esimest lühifilmi, kuna kõik on inglise keeles ja tüüp ei saa just kõigest aru . Kui ta pingutaks, siis kindlasti saaks, aga ta oli juba sellises olekus, et eriti ei viitsinud pingutada .! :P
Vaatasime Mr L’iga filmid ära ning läksime teiste juurde tagasi .
Välja läksime Mr L’iga kahekesi . Teised läksid kõik koju . X’is oli ka Reelika oma seltskonnaga, nendega rääkisime nats juttu ning siis läksime kahekesi teisele korrusele . Seal ühines meiega veel Sven ning jutuvada jätkus .! :P
Kui allkorrusele läksime, siis oli Reelika oma seltskonnaga juba kadunud . Meie aga suundusime kolmekesi edasi G’sse, kus ma oma margi ikka totaalselt maha tegin .! :D
Seal sai loomulikult mõnusalt tantsida, natuke dringitatud ja siis üks hetk, jumal teab, mis mul mõttes oli, aga märkasin ühte noormeest, kes koguaeg istub baarileti ääres . Mingi pikk tumedate juustega tüüp . Tahtsin talle midagi öelda, aga kordagi ei tulnud momenti, kus saaksin tema juurde minna .
Ühel hetkel aga sattusime samal ajal suitsuruumi ja siis ma tegin oma suu lahti ja ütlesin talle, et minu, kui täiesti võõra inimese jaoks, tundub ta väga lahe inimene olevat .! :P Ma ei tea mis mul küll arus oli, aga nii ma ütlesin . Ja et jumala pärast endast mitte nõmedat muljet jätta seletasin veel seda, et kindlasti ta juba teab, et ta on lahe, aga võib-olla kõlab see täiesti võõra isiku suust veelgi paremini . Kimusin oma suitsu lõpuni ja läksin suitsuruumist välja ning KOHE, kui uks kinni läks käis mu peas klõps ning mõtlesin: „OMG .! What have I done .?“
Tantsisime veel natuke ning siis läksime minema .
Sven läks oma teed ning meie Mr L’iga liikusime tema poole . Mina muidugi eeldasin, et külalisena pannakse mind madratsile magama ja absoluutselt isegi ei mõelnud millegi muu peale ja kui kohale jõudsime (kell viis hommikul), siis veel nats ajasime juttu ning läksime voodisse [väike vihje: magama saime alles seitsme ajal ;) ] .
Laupäeva (9.04) hommikul ajas Mr L mind kaheteist ajal üles ning tüüp oli valmistanud pannkooke . Juuuuube head olid .! ;) Sõime need koos ära, muljetasime eelmisest õhtust, rääkisime niisama ning kolme ajal liikusin koju ära .
Pühapäeval (10.04) oli Laura kord filmi näidata . Tema näitas filmi „Saved!“ Alguses olin nats skeptiline, kuna tegemist oli filmiga, kus tegevus toimus usklike koolis . Aga filmi potentsiaali tõstsid faktid, et seal mängisid Mary-Louise Parker ja Mandy Moore . Mandy’t ma nii väga ei fänna, aga Mary-Louise on küll väga lahe näitleja minu arust .! ;) Seda just tänu sarjale „Weeds“ .! :D
Aga film iseenesest oli väga lahe ja naljakas ning omamoodi õpetlik .! :)
Teisipäeval (12.04) ostsin ära unetabletid, mis pidid aitama mul magama jääda . Alguses nagu tundus, et aitavad, aga nüüdseks olen aru saanud, et ei aita nad midagi .! :| Mul on probleeme sellega, et ma ei suuda end sundida magama jääma . Mingi kaheteist ajal kui lähen magama, siis ei tule absoluutselt und . Tabletid vaid võimendavad seda, kui natukenegi on und, aga kui teda pole absoluutselt, siis võin kasvõi kaks tabletti korraga võtta, ikkagi nitševo... :|
Reede (15.04) hommikul ärkasin mõttega: „THIS is the day .!“ Kogu päeva käisin ringi ja kujutasin vaimusilmas ette, kuidas Diiler öösel X’i tuleb ning just nagu esimesel kohtumiselgi märkame teineteist sel ajal, kui mina tantsin ja tema rõõmsalt käed laiali lööb ning mina jooksen tema embusesse .
Alguses istusime kambakesi minu juures ning lõpuks välja läksime Villuga kahekesi .
Kuna X oli suht tühi, siis läks tema edasi KAPP’i ja mina jäin ootama Sven’i, et siis temaga koos Diilerit oodata .
Ma tõsiselt vihkan üksinda seal olemist, aga sel korral oli olukord leebem, sest teadsin juba ette, et ei pea kaua üksinda seal passima .
Umbes poole tunni pärast Sven tuligi ning läksime teisele korrusele juttu puhuma . Vahepeal sai ka tantsimas käidud ning Diilerile helistatud, kuid tollel oli mobiiltelefon välja lülitatud .
Lõpuks oligi siis nii, et Sven kutsus mulle takso ning ma sõitsin koju ära ...
Kuna Diiler pidi vastama mulle tol õhtul, et kas ta siis tahab minuga midagi või mitte, siis olin enam kui kindel, et tema mitte kohale ilmumine oligi vastus...
Laupäeval (16.04) käisin Raili juures, et tema sünnipäeva tähistada .
Üle-eelmisel aastal olid tema juures vaid „minu seltskonna“ inimesed ning eelmisel aastal tähistasime seda üldse minu juures (tegime väikese üllatuse talle) .
Sel aastal olid „minu seltskonnast“ seal vaid Madis ja Meelis . Ülejäänud 4 nägu olid täitsa võõrad . Seepärast oligi nii, et enamuse ajast vaatasime telekat .! :P Kuigi ma Glee’d ei vaata, siis too osa, mis tol korral telekast tuli, oli päris lahe .! ;)
Sealt ära tulles sain aga niiiii palju kallisid, et ma vist pole väga ammu nii palju kallistada saanud . Chris (Raili poeg) andis mulle neli korda kalli, siis kallistas mind Raili ema, siis ta vanaema, siis lõpuks tegi ka ta ise mulle kalli ning kuna sattusime Raili õega ühte bussi, siis sain ka tema käest ühe kalli . No väga kallirikas päev, peaks mainima .! ;) Vägagi positiivne asi .! (Y)
Pühapäeval (17.04) oli Taki kord filmi näidata . Ta näitas filmi „Keeping Mom“, mille kohta olen kuulnud päris häid kommentaare ja seepärast tahaks küll seda filmi näha, aga ma ise filmikal tol korral ei käinud... Istusin kodus, vaatasin seebikaid ning õppisin .
Diilergi austas mind oma kohalolekuga . Rääkisime hästi palju juttu ning ta näitas pilte, mis ta kogu oma reisi ajal teinud oli . No loomulikult ei jõudnud kõiki pilte ära vaadata, sest 8 kuu ja kolme nädala jooksul annab ikka pääääris palju pilte teha .! :P
Oma reedest puudumist põhjendas ta sellega, et sai juba päeval sõpradega kokku ning restoranist baaridesse minemine oli lõppenud sellega, et juba kell kümme õhtul oli ta kodus ja magas ning telefon oli välja lülitatud .
No mis seal ikka... Mina küll ootasin ja lootsin ja pettusin, aga noh... Juhtub .! :)
Käisin veel samal päeval korra poes ja ei pannud jopet ega salli selga ja niiiiii mõnus oli käia soojas õhus .! :) Veidike alasti tunne oli, aga ikkagi nii mõnus oli .
Esmaspäeva (18.04) hommikul vaatasin aknast välja ja tundus samuti soe olevat . Läksin samuti salli ja jopeta tööle ning needsin ennast terve tee tööle . Kuradima külm oli ikka .! :P
Kui pikk tööpäev läbi, sai lõõgastuda sõpradega „teed“ juues ning ka Diiler oli meiega . Alguses oli millegi pärast suht vaikne, kuid veidike hoogu võttes hakkas jutt jooksma .! :P Diiler oli suht vaikne ning kell kaheksa teatas, et peab nüüd lahkuma . Tõusis püsti ja kadus... :S
Meie aga istusime ja lendasime edasi .! :D
Neljapäeval (21.04) pidin idee järgi olema tööl poole kümneni ja koju saama alles kell kümme . Juhtus aga nii, et sain varem lahti ja olin kodus juba kell üheksa . Tanel oli juba meil ja ma lootsin, et saame koos olla terve öö, kuna järgmine päev vaba ju . Alustasime oma istumisega ning alguses oli täitsa lõbus, kuni hetkeni, mil teatati üks minu jaoks kurb asi – teisele ringile enam ei minda, kuna nende jaoks oligi juba teine kord .!
Mul oli selline tunne, nagu ma oleks musta auku kukkunud . Mina lootsin ja tulin varem ja tegin veel ühe vale kalkulatsiooni ja nii vastatakse mulle .? No jah... Eks see mu oma süü ole, et lootsin midagi teisiti . Ülejäänud õhtu oli suht vaikne kuni selle hetkeni, mil Tanel koju läks ja mina jäin internetti passima .
Reedel (22.04) ärkasin kella kahe ajal ning istusin terve päeva voodis ja vaatasin sarja „Supernatural“ . Õhtul tulid meile Tallanid, Joosep, Laura, Mihkel, Einar ja Raul . Tänu oma valele kalkulatsioonile eelneval õhtul otsustasin olla kaine ning välja samuti mitte minna .
Andke andeks mulle mu järgnev lause, aga... Kuradima igav oli ikka kainena seal istuda .! :P
Mingi hetk rõdul olles küsis Tanel minu käest midagi niii diipi, et keegi vist pole kunagi minu käest midagi sellist küsinud .! :P
Ta ütles, et ta on tähele pannud nt „tee“ õhtutel, et kui peaks tekkima mingi selline vaiksem moment, siis ronin ma kohe arvuti taha või kui ma üksinda tänaval kõnnin, siis on mul alati muusika kõrvus või kui rõdul oleme kõik koos ja oleme vaikselt (ehk keegi ei räägi), siis automaatselt panen telefonist muusika mängima . Ehk siis kunagi pole mul mingisugust nõnda öelda vaikset momenti . Et miks nii ja mis siis juhtub, kui peaks ka tekkima vaikus .?
Alustuseks olin suht üllatunud, et keegi midagi sellist üldse tähele pani . Ja siis vastasin nii, et ma vihkan vaikust . Armastan omas mullis olemist ja reaalsusest eemal olemist . Reaalsus on see, mille pärast ma magada ei saa . Just siis, kui lähen magama, siis peab olema kõik vaikne, muidu ma ei saa magada ja kuna kõik on vaikne, siis lähevad minu mõtted lendu ja käivad suht paljudes (enamus jaolt negatiivsetes) kohtades ja seepärast ei saa ma magama jääda . Seepärast väldin „vaikust“ igal võimalikul hetkel ...
Meredith: Once upon a time, happier ever after. The stories we tell are the stuff of dreams. Fairy tales don't come true. Reality is much stormier. Much murkier. Much scarier.
T.I. feat Christina Aguilera - Castle Walls
No comments:
Post a Comment