How To Save A Life .?

Meredith (opening voiceover): When something begins, you generally have no idea how it's going to end . The house you're going to sell becomes your home, the roommates you were forced to take in become your family and the one night stand you were determined to forget becomes the love of your life .

Reedel (4.03) ei olnud minu teadmist mööda midagi nagu teist moodi, kuid see oli üks lahedamatest õhtutest . Tantsida sai nii palju, et lõpus lausa higi voolas . Tõesti ei mäleta, millal oleks viimati niimoodi tantsinud . Ju vast siis, kui X oli veel esimeses asukohas ning kui Elina koos teiste tartlastega seal olid . :)

Laupäeval (5.03) käisin ühel deidil, mis oli niiii feil, kui vähegi võimalik . Internetis me suhtlesime ja ma ei küsinud piltigi . Alguses ei olnud üldse plaanis kokku saada ja tüüp nagunii väljamaalane, et pole nagu mõtet . Aga siis ta pinnis ja pinnis ja pinnis ja siis mõtlesin lõpuks, et ah what the hell .! Elan vaid korra ning võtsin kätte ja läksin .!
Igatahes tüüp oli TÄPNE vastand väljendile eyecandy .! Punnis silmad, kõht kaks meetrit ettepoole... Et jah... Oleks pidanud ikka võtma pildi enne ja siis lihtsalt ära blokkinud .! :P
Aga ei .! Läksime siis X'i, kus suutsin kaks tundi teha naeratavat nägu ning kuulata teda ja natuke ka ise rääkida . Siis ütlesin, et pean nüüd koju minema . X'i ees jätsime hüvasti ning tema läks oma teed ja mina... Mina seisin seal ja vaatasin, kuni ta ümber nurga kadus ja läksin X'i tagasi . Seal istusin ja rääkisin ühe teise tuttavaga – (kui keegi eelnevatest postitustest mäletab) Ed'i mehega . Ed ise oli kusagil ära .
Tüüp tahtis, et ma tema juurde ööseks läheks . Ma küll ise ei tahtnud eriti minna, kuna ma ei soovi olla kellegi asendaja vms . Ja kuigi Ed'i mees ütles mitu korda, et midagi seksi taolist kindlasti ei juhtu, lõpetas ta alati oma lause „Aga et KUI peaks juhtuma...“ Ma alguses olin isegi nõus . Sest esiteks ei peaks ma üksinda koju kõmpima, teiseks ei peaks ma üksinda magama ja kolmandaks ei peaks ma üksinda ärkama . Üksindus just oligi see, mis mind suunas vastama positiivselt . Kuid siis lõpuks hakkaski ikka mõistus korrutama, et ei nii ei ole õige ja ei taha mina teha kellelegi seda, mida ma ei taha tagasi saada, seega ütlesin talle, et ei lähe ma temaga, võtsin oma jope, jätsin hüvasti ning tulin koju . Saigi mõnusa pika jalutuskäigu teha külmas talveöös .

Järgmisel reedel (11.03) olid aga avastamisrõõmud suuremad . Peale istumist läksime kõigepealt kambakesi klubisse „Kapp“ . Koht iseenesest oli väga väike, kuid see-eest oli disain viimase peal . Ja pealegi – ühelgi baarman'il polnud särki seljas, seega silmailu ikka oli (no jah enamus neist olid küll heterod, aga vaadata ju võib) .! :D
Otsustasime siis, et seal on ruumi vähe, rahvast liiga palju ja tantsida üldse ei saa, seega liikusime edasi . Läksime järgmisesse kohta, mis pea kõigi kaasviibijate jaoks uus oli – cafe „HOMME“ . See oli interjööri poolt natuke tagasihoidlikum, kuid ruumikam . Ja mis KÕIGE lahedam – seal lasti Britney uhiuut lugu „Till the world ends“, mis oli tol ajal just just välja tulnud .! :D X'is hui nii tehtaks .! :P
Seal aga juhtus üks mega imelik asi (minu jaoks vähemalt) . Üks mingi täiesti (enam-vähem nunnu) võhivõõras tüüp viskas suitsuruumis käed mulle üle õla ning hakkas suure naeratusega komplimentidega mind pilduma . Ei teadnud mida arvata . Esimene mõte, mis pähe tuli: „Am I being Punk'd .?“ Natukene sai selle noorsandiga juttu aetud ning läksin siis teiste juurde tagasi ja tema läks oma teed pidi .
Lõpuks otsustasime Villu ja Takiga minna sauna puhkama . Villu sõber Vadim ühines kah meiega . Sai natuke saunamõnusid nautida, kuid enamuse ajast istusime baaris diivanitel ning ajasime juttu . No mina loomulikult juttu ei ajanud, vaid pildusin mürki Vadimi suunas koguaeg . Mingisugust teadlikku tahet selle tegemise juures ei olnudki . Tüüp tundub olevat hea südamega ning ka välimusel pole midagi viga, kuid ma ei tea, mis mind tol hetkel sundis nii käituma .
Suitsuruumis tutvusin tüübiga, kellel paneks nimeks Advokaat . Seda just selle pärast, et ta õpib selleks .! :P Temagi ujus meie seltskonda ning vahepeal ütles paar sõna .
Kui oli aeg koju minna siis, siis küsis ta isegi minu numbrit, kuid ma ei andnud seda talle . Mõtlesin ausalt, et ta pole minu tüüp .! :) Meie läksime minema, kuid tema jäi sinna .
Jalutasime kõik koos söögiplatsini, kus Vadim läks oma teed ja Viki (Villu & Taki) läksid oma teed . Mina aga jäin seisma ja mõtlesin, et mida edasi teha . Kas minna koju koos Vikidega ja käituda nii nagu alati käitun või siis küsida Vadimi käest, et kas äkki saaksin magada tema diivanil (ehk siis vähemalt mingigi muutus oma elus) . Otsustasin siis, et ah mis seal ikka – riskime . Jooksingi Vadimile järgi ja küsisin, et kas äkki tohin .? Tema vastus siis sellele oli, et ei saa, kuna tal korterikaaslane kodus .! YAUCH .!!! That was just awkward .! :D Ja ma ei häbenenud ka seda üldse välja näidata, et too hetk piinlik oli . Kogeledes ütlesin head aega ning liikusin Estonia bussipeatuse poole .
Panin pähe kõrvaklapid ning sukeldusin oma mulli . Järsku aga nägin, et keegi lehvitab mulle . Avastasin, et üks vana tuttav lehvitas . Astusin siis tema juurde ning tuli välja, et ta oli kah just baarist tulnud ning nüüd siis hakkas koju sõitma . Ta oli terve öö olnud kaine, sest vaja oli roolis olla . Pakkus mulle küüti . Hea meelga hüppasin autosse . Tee peal läks teema kuidagi selleni, et ta äkki tuleb minu juurde magama . Olin sellega nõus, kuid korrutasin vähemalt kolm korda, et kui tuleb siis AINULT magama .!
Jõudsime minu tuppa, võtsime riided seljast ning läksimegi magama . Esimesed kümme minutit olid vaikus . Siis hakkas ta mind käperdama vaikselt . Tähelepanu mind ei häirinud, seega ei teinud ma sellest väljagi . Kuid kui see juba üle tunni aja oli kestnud ning ma tänu sellele magada ei saanud, siis otsustasin, et aitab küll – let's get this over with .! :D
Lõpus rääkisime veel juttu ning tuli välja, et me oleme koos „olnud“ kahel korral eelnevalt, kuigi mina mäletan väga selgelt vaid ühte .! :S
Igatahes lõpuks siis sai magama mindud .! :P Üheteist ajal ta tõusis, pani riidesse ning saatsin ta ukseni . Ise aga tulin tuppa tagasi ja magasin kuueni õhtul .! :P

Pühapäeval (13.03) oli järjekordne filmiõhtu . Sel korral oli kätte jõudnud minu kord näidata filmi ning valisin Mr L'i kingitud filmi „The Ghost Writer“ . Ja kuna tegemist ikkagi oli tema filmiga, siis kutsusin ka tema meie filmikale . Tüüp oli täiesti nõus ning ilmus isegi kohale .! :)
Film mulle tegelikult nii väga ei meeldinudki .! :P Lootsin rohkem action'i, aga noh – Kim Cattrall oli lahe vähemalt .! :D

Neljapäeval (17.03) oli mul vaba päev ning kuna Advokaat leidis mu netist üles ja hakkasime tänu sellele natuke suhtlema, siis olin nõus oma vabal päeval temaga jalutama minema . Sõitsin Pirita peatusesse õhtul ning tegimegi ühe mõnusa pooleteise tunnise jalutuskäigu .
Sain palju temast teada ning üleüldiselt ütleksin, et tegemist on väga hea tüübiga . Kas sellest ka midagi enamat oleks saanud, selles ma tol hetkel nii väga kindel ei olnud ...
Peale seda tulin koju, kus Tanel ja Taki mind juba ootasid, et teha järjekordne „tee“ õhtu .
See sujus enam vähem lahedalt, kui välja arvata üks auch insident .
Nimelt panin peale Pachelbel'i muusikapala „Canon In D Major“ . Seda kasutatakse vahest pulmades pulmamarsina . Kujutasingi ette kõige ilusamat pilti maailmas . Tegelikult ma ei kujutanud, vaid sõna otseses mõttes tundsin iga oma rakuga seda imelist hetke, kui kõnnin kellegi kõrval mööda altarit ja vaatan kõiki neid inimesi, kes on kirikusse kogunenud . Nägin vannete jagamist ning lõpuks selle „Jah“ sõna ütlemist . Peale seda nägin vaimusilmas pulmapidu ning meie kahe esimest valssi . Oma „teise poole“ nägu ma ei näinud, vaid nägin lihtsalt et tantsin kellegagi, keda armastan sügavalt . Kogu see kujutelm tekitas minus säärase õnnetunde, mida polnud ammu juba kogenud .
Kui aga rääkisin oma nähtust teistele, siis pani Tanel tõelise „killu“ maha, öeldes minu jutu peale: „It must've been lonely .!“ Tema arust oli see niivõrd naljakas, et ta lausa viskas end diivanile pikali ja lõkerdas naerda . Taki itsitas kaasa, kuid mina mõtlesin selle asemel, et hakkan kohe nutma ja üritasin mitte seda teha .!
Sellistel hetkedel, kui kõik emotsioonid on laes ja kõik on veel tänu „teele“ võimendatud, siis ei näinud ma absoluutselt seda naljakat poolt .
Olen nt Tanelile mitmeid kordi rääkinud, et tahan veeta rohkem aega koos ja olla lähedasem, sest üsna tihti tunnen end väga üksikuna . Ja nüüd siis nägin maailma ilusaimat pilti, oma unistust ja ta ilusti rikkus ka sellegi pildi . Lähedaste inimestega ongi see viga, et nad teavad just täpselt neid nuppe, mida vajutada, et oleks väga valus .!

Järgneval päeval (18.03) läksime Timuriga kahekesi X'i, sest keegi teistest ei olnud nõus tulema . Aga meilgi oli kahekesi väga lõbus .! :) Sai tantsitud, juttu aetud ning napsutatud . Mingi hetk vaatasin, et üks inimene, kellega otseselt kunagi suhelnud pole, kuid kes on suht tuntud, seisab üksinda nurgas ning otsustasin siis minna temaga rääkima . Smarc on tema hüüdnimeks . Sai päris palju räägitud ja teada saadud tema elust ning vahepeal ka kolmekesi tantsitud . :)
Kui pidu läbi, läks tema edasi G'sse ja meie Timuriga jäime Alex'it ootama . Alex viis mind koju ära ning jäin siis seebikaid vaatama, sest magama minna ei saanud, kuna kell üheksa pidin olema Lastemaailma ees, et sealt auto peale hüpata ning kusagile Viljandimaale sõita .
Toimumas siis oli järjekordne NS'i Talvekool . Kuna see pidi algselt üldse ära jääma ning viimasel hetkel ümber mõeldi, siis saadeti ka kutsed liiga hilja laiali ja tänu sellele näiteks Reelika ei saanudki tulla . Küll aga tuli Sirli ja seepärast on mul väga hea meel, sest muidu oleks seal arvatavasti poole igavam olnud .
Terve tee autos mina muidugi magasin, sest üritasin teha tasa eelneva öö . Viljandis oli veel väike vahepeatus ja sealt sõitsime juba ürituse asukohta .
Sel korral olid teemaks „Valdade Ühinemised või Liidud“ . Teema oli iseenesest huvitav, kuna minu endine kodu on samuti üks neist, kes liitus teiste valdadega ja mida tänapäeval tuntakse ühe suure nime alt – Tapa vald .
Õhtul, kui ametlik osa läbi oli, sai veel teha väikest viktoriini, mängida Aliast (mis oli väga lõbus) ning mängu „Mees, kes teadis ussisõnu“ (mis on suht õnne mäng ja kõik ju teavad, et õnn on just see koht, kus mul ei vea) .
Hiljem mängisime „I have never“ mängu, mis oli suht lõbus, aga mis puudutas minu asju, siis ei oska ma eriti originaalne olla . Enamus, kes mind sellest seltskonnast tunnevad juba teavad ette, mida ma ütlen või mida ma kunagi teinud pole .! :P
Umbes viie ajal sai magama . :)

Pühapäeval (20.03) äratati mind kiiruga kümne ajal üles, et on vaja kähku minema minna . Idee järgi teemakool veel jätkus poole päevani, kuid kuna autojuht pidi kiiremas korras pealinna tagasi jõudma, siis pakkisin asjad ja istusin autosse . Enesetunne ei olnud üldse hea .! :D
Seepärast oligi nii, et kohe, kui koju jõudsin läksin magama . Ärkasin viie ajal, et natuke süüa ja siis läksin Joosepi juurde filmiõhtule . Sel korral oli Taneli kord ning tema näitas meile hästi lahedat multikat „Hoodwinked“ .
Kuna mina ei olnud just eriti aldis jutustama, siis suht kohe peale filmi sai ka ära mindud .

Teisipäeval (22.03) sai täis täpselt neli aastat, kui olen Tallinnas elanud .! :) Täpselt neli aastat tagasi seisin pool kaheksa õhtul oma seljakoti ja seitsme kilekotiga Tapa rongijaamas, et alustada uut elu tsivilisatsioonis .! :D
Ja samal kuupäeval sai täis ka aasta elatud selles korteris, kus praegu mõnusalt elan .! :)
Seega – cheers .! Here's to another great year .! :)

Kolmapäeval (23.03) rääkisin Diileriga üle tüki aja . Tüüp teatas, et 15.04 jõuab tema lennuk Eestisse ja siis jääb siia tükimaks ajaks .! :D Ja ta tahab mind ka näha .!!! :D Oh my god, I was over joyed .!
Nii romantiline oleks, kui pärast kaheksat kuud eemal olemist näeksin teda jälle esimest korda X’is nagu oli meie kõige esimene kohtumine .! (a) Oehhh…
Ega ma tegelikult palju loota sellest ei tohigi ju, sest ma ju ei tea mida tahab tema – kas ta tahab olla lihtsalt sõber (sest nüüd on ta käesoleva blogi läbi lugenud ja teada saanud, milline värdjas ma tegelikult olen) või siis tahab jätkata sealt, kus pooleli jäime eelmisel korral…

Reedel (25.03) oli imelik päev . Algus oli täiesti tavaline: istumine suures toas, seinast seina jututeemad ning alkohol . Aga tol korral oli midagi teistmoodi . Mitte teistes, vaid just minus . Ma tõesti ei tea, mis oli aga, midagi oli teist moodi…
Ja siis järsku avastasin, et I’m living in a fantasy .! Ma olin endale ette kujutanud kuidagi seda, millised peavad olema parimad sõbrad ja mida mina neilt ootan ja kuidas mina nendega pean käituma ja kuidagi nii seda uskuma hakanud, et elasin täiesti sellesse rolli sisse . Reedel istudes põrandal, veiniklaas käes ja vaadates ringi sain ma aru, et asjad ikka ei ole nii nagu ma seda olin ette kujutanud . Pluss siis veel see „It must’ve been lonely“ kommentaar kumises mul peas jätkuvalt .
Ma ei kavatsenud sellest rääkida, vaid vaikida ja ise asjades selgusele jõuda, kuid mingi hetk Taneliga rõdul suitsu tehes tuli ikka tahtmine rääkida ja siis ütlesin talle: „I’m letting you go .!“
Ma väljendasin end täiesti valesti, sest tahtsin öelda, et lasen lahti hoopis sellest fantaasiast, milles olin elanud, mitte temast, kuid just kuna olin end väljendanud nii nagu ma seda tegin, siis algas sellest pikk diskussioon, mis jätkus minu toas (kuna õues ju külm) .
Lõpuks siis tuli välja, et Tanel mind ei usalda .!
Hakkasin siis ennast vabandama, et ega ma ei räägiks mulle usaldatud asju välja .! Töö juures on mul sama situatsioon, et tuli välja, et ülemus lahkub suvest alates meie juurest ja kui sain teada, et miks ta läheb ära, siis oli see loomulikult hea uudis, aga kui ta ütles, et ma olen viimane inimene (kui intervjueerijad välja arvata), kes sellest teada saab, siis oli auch küll…
Tanel aga teatas mulle selle peale, et ta ei karda mitte, et räägiksin midagi välja või teistele edasi, vaid hoopis seda, et kunagi tulevikus kasutaksin neid asju tema vastu . Sest ma olen nii isekas ja mõtlen vaid iseendale .
Ja mis kõige hullem – me teame üksteist juba kolm aastat ja kuna mina olen suht alati olnud väga avatud, siis peaks idee järgi tema mind ju kõige paremini tundma . Ja kui juba tema nii ütleb, siis see ju peab olema tõsi… :(
Loomulikult välja ma tol ööl ei läinudki .

Laupäeval (26.03) oli sõna otseses mõttes must päev – pohmakas, pluss arvasin, et olen kaotanud sõbra . Peale tööpäeva lõppu läksin koju ning uputasin end oma seebikamaailmasse, et põgeneda reaalsusest, elada kaasa teiste muredele/rõõmudele …

Pühapäeval (27.03) ei läinud ma filmiõhtule . Vältisin Taneliga kokku saamist, sest kartsin, et võin midagi sitasti öelda . Kui ikka nii lähedane inimene haiget teeb, siis lihtsalt ei tohi enam kedagi lähedale lasta . Kaitsemüür hüppab ette ning negatiivsed sõnad lihtsalt lendavad suust välja .
See-eest käisin Mr L’i juures ning rääkisin talle kogu situatsiooni ära . Alguses vaatasime Teatriauhindade jagamist ja siis alles rääkisime . No mina rääkisin rohkem ja tema lihtsalt kuulas . Ega ta mingeid nõuandeid ei andnud ja ega ma tahtnudki . Tahtsin vaid, et keegi kuulaks mind ära ja seda ta tegigi .! :)
Kui üheteist ajal koju jõudsin, tuli Taki minu juurde ja hakkas pinnima, et mis juhtunud on . Kui ta juba 20 minutit pinninud oli, siis rääkisin talle sama loo ära .
Ega tegelikult Tanel väga mööda pannudki . Haiget tegi lihtsalt tõde, sest tõde on ju valus kuulda .
Taki lisas veel omalt poolt, et ma olen väga enesekeskne ja vahest liiga kiirelt reageeriv, et vahest nad isegi kardavad minu reaktsiooni mõningatele asjadele (jah see kõlab küll komplimendina, kuid antud situatsioonis see pole) .
EHK siis… Hetkel on ainult üks probleem ja selleks probleemiks on minu iseloom: äkilisus ja enesekesksus . Kuidagi peaks seda muidugi muutma, kui vaid oskaks või oleks keegi, kes õpetaks …
Rääkisime veel Takiga mitmetel erinevatel teemadel ja kui kell oli juba pool kaks, siis ütles ta, et peab nüüd magama minema, kuna silmad ei püsi lahti .! :)

Esmaspäeval (28.03) sain ma endale lõpuks uued aknad .!!! :D Nüüd ei ole enam nii, et kui õues tuul puhub, siis on kardinad aknast pool meetrit eemal .! xD Nüüd on toas ILMA PUHURITAGI soe .! :D

Teisipäeval (29.03) käis Tanel meil, kuid minu ja tema vahel mingit suhtlust polnud, peale teretuste . Istusid Takiga köögis ja mina istusin omas toas .

Kolmapäeval (30.03) siis võtsin kätte ja helistasin Tanelile . Rääkisime asjad selgeks ja sõprus meil jätkub, kuid natukene teise nurga alt (minu poolt vähemalt) .
Ma ei tea, kas minus räägib nüüd haavatud mina, tõeline mina või siis see teismeline tüdruk, kes minu toa dekoreeris, aga põhimõtteliselt jääb minu ja Taneli suhtlus samale tasemele välja arvatud see fakt, et enam ei hakka ma talle enam oma südant puistama .
Easy, breezy, beautiful – Covergirl .!

Meredith (closing voiceover): We spend our whole lives worrying about the future, planning for the future, trying to predict the future, as if figuring it out will cushion the blow . But the future is always changing . The future is the home of our deepest fears and wildest hopes . But one thing is certain when it finally reveals itself . The future is never the way we imagined it .!


The Fray – How To Save A Life




Täna siis ei suuda ma otsustada, kuidas käesolevat sissekannet lõpetada ja otsustasin, et kirjutan juurde alternatiivlõpu .! :P

Igatahes see siis selline:
Reedel (1.04) pidi esimese plaani järgi olema Reelika sünnipäeva tähistamine, aga kuna ta helistas mulle neljapäeval ja ütles, et ei tunne end eriti hästi ja lükkas selle edasi laupäeva peale, siis lootsin, et saan rahulikult nautida tüüpilist reedet .
Ja siis helistas mulle Taki umbes seitsme ajal ja teatas, et Tanel tuleb meile . Ei saanud alguses üldse aru, et miks see nii tähtis on, kuna Tanel käib ju meil igal reedel .
Siis Taki avastas: „Aga kas sulle polegi siis öeldud, et täna midagi ei toimu .? Et kuna me kõik lähme homme BonBon’i, siis jäeti tänane pidu ära .!“ Ei no tore na .!!! TÜRR küll .! Minule nagu keegi ei või midagi öelda onju .? :S
Olin eelnevalt juba kutsunud Mr L’i ja Lii enda juurde, kuid õnneks olid Mr L’il teised plaanid ja Lii’le pidin ikkagi helistama ja teatama, et pidu jääb ära .
Plaanisin veel Taki ja Taneli laupäeval Reelika sünnipäevale endaga kaasa kutsuda, aga noh… Seegi kukkus ära, kuna neil ju teised plaanid…
Eelmisel korral mina nõnda öelda korraldasin seda BonBon’i minekut: rääkisin alguses teistele võimalusest ja oma tahtest minna, siis ajasin kõik enda juurde, et peale „Eesti laul 2011“ lähme siis kõik koos .!
Aga kui mina midagi ei ütle, siis see tähendab, et minule polegi vaja millestki rääkida .? Niiice .! :|
Enivei .! Tahtsin tegelikult lõpetada veits positiivsemalt toonil .! :)
Igatahes, kui Taki ja Tanel minu toast eile ära läksid ja igaüks suundus oma koju/voodisse, siis jäin mina veel tükiks ajaks üles .
Ja mingi hetk kuulasin ühte megalahedat laulu, mis Grey Anatoomia muusikali osas oli ja järsku tekkis suur lai naeratus näole, sest sain aru, et keegi ikkagi minu jaoks on kindlasti seal kusagil olemas . Keegi, kes võtaks mind täpselt sellisena nagu ma olen kogu oma miinuste ja plussidega, keda saaksin hoida elu lõpuni ja kelle kõrval saaksin olla nii heas, kui halvas .! :) See inimene ei pruugi hetkel minu elus olla või oli ta korraks minu elus ja lahkus korraks (teate ju küll ütlust, et „If you love someone, set them free & if they return, it was meant to be“) .
Vahet ei ole, kui kaua ma pean ootama – kas 13 päeva (siis tuleb Diiler tagasi), 13 kuud või kolm aastat . I KNOW there is someone out there for me . And at this very moment I don’t mind waiting . Love is something that is worth waiting for ja nüüdsest võtan vabamalt seda asja, sest ta tuleb kindlasti ühel päeval . Lihtsalt peab olema kannatlik ja nautima seda, mis hetkel on . :)

Sara Ramirez – The Story

PS! If you think that I’ve cooked up another fantasy, then PLEASE keep it to yourself and let me live in this one .! :D If in order to be happy by being single I have to live in a fantasy, then so be it .!
This goes especially to PJ .! xD