Nädalavahetus ning uue nädala algus...

Reedese õhtu (25.04.2008) algus oli minu arust üks parimaid üle pika aja. :P
Käisime (nagu traditsiooniks juba saanud) GLIK'is filmiõhtul! :D
Filmid ise pole küll mainimist väärt, aga mis just SELLE õhtu eriliseks tegi, oli see, et kohal olid väga erilised inimesed minu jaoks (Raili, Meelis, Tanel, Martin ja SVEN) :D
Kõik viis olid kohal ja ma olin seitsmendas taevas. Mida veel elult tahta! :P
Õhtu jätkus klubis Angel ja selle kõrvalolevas klubis X. Naq tavaliselt pole klubid just eriti fannid minu jaoks, aga seekord olin Sveniga, nii et see kord oli eriline! :P
Mis veits haiget tegi, oli see, et ta tunnistas mulle, et Martin meeldib talle ja et oli just natukest aega tagasi tunnistanud mingile tüübile, et too meeldib talle ja too oli pakkunud vaid üheöösuhet, ei midagi muud. See tõi Sveni tuju täiega alla. Ka mulle tegi see haiget. Tüüp ju teab, et meeldib mulle, aga kuna ta tahab mind vaid kui sõpra, siis tegin ette sõbraliku näo ning naeratades laususin: "Küll kõik korda saab! :)"
Aga kogu asja pluss on see, et kui hiljem Sveni taksot ootama saatsin, siis sain ta käest kalli!
You have NO IDEA how fast my heart was beating! :P

Laupäeva õhtu (26.04.2008) veetsin Martini, Taneli ja Meelise seltsis Y2K liitrist pudelit tühjendades! :P
Tantsisime ka natukene ning tegime (minu algatusel) järgi Titanicu stseeni, kus Rose ja Jack laval keerlevad! :D
Ilgelt lahe oli! :P
Õnneks otsustasid Tanel ja Meelis koju minna just sellisel ajal, kus olin enam-vähem kaine ja seega läksin nendega koos Martini juurest minema ja suutsin omal jalal koju minna (Martin elab Autobussijaama lähedal, seega suht lähedal minu kodule)!

Pühapäeval (27.04.2008) põõnasin kella kaheni voodis ja vaatasin Grey Anatoomia uusi osi ! :D

Eile (ehk siis esmaspäeval [28.04.2008]) käisin päeval Vallo juures tööl ning mingi aeg käisin ka tööintervjuul, kuhu esimese korra jätsin käimata, sest kogemata ei märganud ma kutset vestlusele teiste kirjade vahel oma postkastis.
Vestlus läks edukalt ja kolmapäeval (ehk siis homme) lähen koos Marikaga koolitusele :D
Ainuke asi, mille pärast pabistan on mu venekeele oskus! :D

Eile vaatasin veel õhtul üksi õudukat "28 päeva hiljem". Täielik pettumus minu arust! Lootsin enamat...

Ja millegipärast jõudsin järeldusele, et mingil imelikul moel pean kogu seda Petsi&Rometi suhet ning enda üksindust kuidagi võistluseks. No see pole päriselt võistlus, aga tundub nii! Et Pets on minust sitaks ees - leidis endale juba kuti ning mina olen temast hulganisti maha jäänud.
How Can I Compete With The Perfect Love Story?
Nad elasid erinevates eesti otsades - Pets Tallinnas ja Romet Võrumaal ning tänu saatusele leidsid nad üksteist. Ja nagu Pets ise ütles, on nende stoori selline, mida lõpetab vaid surm ja mille kohta inimesed kunagi Awwwww ütlevad.
A tõesti on nii!
Ja kuidas ma saaksin millegi sellisega võistelda?
No naq ma ütlesin, et taha ma võistelda ja võistlus on üldse kuidagi vale sõna, aga no nii tundub vähemalt...
Lahendus: Ma saan hingerahu alles siis, kui olen oma kandadelt pühkinud selle korteri tolmu!
Ja hetkel vähemalt on selline tunne, et KUI see peaks isegi juhtuma, siis ei vaataks ma isegi tagasi!

Mõlemad läksid eile umbes viie ajal minema siis sain rahulikult (mitte just eriti vaikselt) uhiuue Koduperenaiste osa ära vaadata ning järgnevad kolm tundi, kuni neid polnud kuulasin muusikat nii valjult, kui vähegi võimalik.
Nautisin üksindust. Pärast küll kõrvad veits valutasid, aga nuh! Vähemalt sain, mis tahtsin! :P

Täna tuleb Sven VIST mu juurde ööseks! Oh god ma nii loodan, et ta tuleb! :D :D :D
I'll die happy if he comes! :D :D :D



Lisa:

Sain just Svenilt sms'i!

29.04.2008
14:53
"Ma vist täna ei joua
talina kuna viibin
hetkel
vanavanematel külas
türil. Jöuan hilja koju.
Åra pahanda:-)"

Niipalju siis lahedast õhtust!!! :S

Aeg...

Kujutle, et on olemas pank, mis saadab su arvele iga päev 86,400 krooni. Arve tühjendatakse igal õhtul, hoolimata sellest, kas oled raha ära kasutanud või mitte. Mida sa teeksid?
Loomulikult võtaksid raha juba hommikul välja!


Igal ühel meist on selline pank. Selle panga nimi on AEG. Igal hommikul saadetakse su arvele 86,400 sekundit. Igal ööl arve tühjendatakse. Hoolimata sellest, kuidas ja kas oled neid sekundeid kasutanud. Sellele arvele ei saa sääste, ega seda ei või ületada. Iga päev avan pank su jaoks uue arve. Öösiti see jälle tühjeneb. Kui sa ei ole summat kasutanud, on kaotus pöördumatu. Tagasiteed ei ole. Ei ole võimalik jätta pisut homseks, sa pead kasutama antut just täna.

Investeeri targalt, nii et saaksid selle summa eest võimalikult palju õnne, tervist ning edu. Aeg jookseb, kell tiksub! Tee parim mis sa suudad juba täna!
Arusaamaks ühe aasta tähendusest, küsi seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta kooliajast maha.
Mõistmaks ühe kuu tähendust, küsi seda emalt, kelle laps sündis kuu aega varem.
Nädalast saad selge pildi, kui vestled nädalaläehe toimetajaga.
Küsi tunni tähendust armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist.
Minuti tähtsusest saad aru, kui räägid inimesega, kes jäi rongist maha.
Kui pikk saab olla sekund teavad pajatada inimesed, kes on läbielanud raske õnnetuse.
Sajandiksekundite mängust saab aimu jälgides tippsportlasi.

Hinda iga hetke, mis sulle on antud, eriti veel neid hetki, mida saad veeta koos lähedastega, kes tahavad oma aega just sinuga jagada. Pea meeles, et aeg ei oota kedaga. Eilne on ajalugu, homne müsteerium, tänane päev on kingitus!
Sõbrad on tõeliselt haruldased: nad panevad sind naeratama ja julgustavad; nad kuulavad sind ja innustavad; nad on valmis avama oma südame!


NB! Selle autor pole mina! Lihtsalt see nii ilus (minu arust) ja tahtsin seda jagada.!

Tükike Mu Sisemusest .! :)

Ühel ööl paar päeva tagasi hakkasin mõtlema rahast.
Hakkasin meelde tuletama kõiki kohti, kuhu ma võlgu olen.
Ja mis ma avastasin - nimekiri on suht pikk (Hetkel ei räägi eraisikutest, vaid päriselt firmadest!).
Mis mul siis seal on - smslaen.ee, BIG, Elisa, Credit24, riik ja piletikontrollid (3x) :D
Ning et neid lahendada pean ma hankima töökoha, kus päriselt ka palka saab. Mitte naq praegu - käin tööl, helistan, saadan meile, istun niisama ja siis saan muffigi selle eest (nu sel kuul VÕIB-OLLA saan 300 krooni [VÕIB-OLLA!!!]) . ;)
Aga ma olen ju nii loll, et põhiliselt minu aju saadab mulle koguaeg signaale "Küll kõik kuidagi korda saab!" Krt! Aitab juba nendest! Sügis on kohe-kohe uksetaga ja ma tahaks kooli minna. Aga selleks, et seda teha on vaja kõik võlad likvideerida, sest ma ei saa käia koolis ja töötada pingeliselt samal ajal.
Tahan rahulikult koolis käia, siis käia vabal ajal tööl, et söögiraha teenida ja siis rahulikult oma elu elada.
Aga noh - keegi pole öelnud, et elu kerge on. Ja kui elu olekski kerge, siis oleks meil kõigil surmigav.
Nii . Liigume nüüd edasi.
Kodu! (korter, kus hetkel Rometi ja Petsiga elan!)
Tasapisi hakkan arvama, et peaks välja kolima, aga mul pole kuhugile minna ja eriti ei taha ka lahkuda. See tähendaks järjekordset pakkimist ja uut kohta. Ei taha seda. Eriti...
Aga praegu ei saa ma üldse rahu. Pidevalt on midagi, mis mind häirib. Mul on küll mu privaatsus, AGA...
Pidevalt pean istuma üksi oma toas ja kuulma allkorruselt naermist, suudluste helisid, ninnu-nännutamist jne. Ei no I'm (kinda) happy, that Peter finaly found his happyness!
Aga ikkagi on sitaks raske olla üksik hing "selliste" kõrval.
Pets räägib, et armastuse leidmisest on saanud mulle kinnisidee.
Aga no kuidas ma saan sellele mitte mõelda, kui see krt vahib mulle iga päev näkku (no mitte sõna otseses mõttes, aga loodan, et saate poindile ikka pihta)! :D
Üritan natukene end selle armastuse värgis tagasi hoida, aga no kuidas ma saan seda mitte otsida, kui see on (peaaegu) kõik, millest ma mõelda suudan hetkel? :S
See väljakolimise asi on tõesti vist natuke üle dramatiseeritud (millegi pärast kipun üsna tihti asju üle dramatiseerima... :S).
Ja veel näiteks tahaks lugeda, aga ei saa, sest mul on selleks vaikust vaja ning all hui vaikust saab. Nad kas räägivad juttu, käib telekas, mängib muusika või mida iganes. Oleks mul uks siis oleks teine asi .!
Magama ka ei saa normaalsel ajal minna samal põhjusel - vaja on vaikust.
Kui mängib telekas või nad räägivad juttu, siis hakkan (MITTE meelega) pealt kuulama, mida nad räägivad. Ma tõesti ei taha seda teha, aga ma ei suuda sellele vastu! Üritan küll mitte kuulata ja magama jääda, aga siis mõne minuti pärast avastan, et üritan keskenduda nende jutule... :S Ugh!!!
Ainuke asi, mida saan teha kodus on kuulata muusikat või vaadata filme, et mitte kuulata nende juttu pealt. Et neil oleks privaatsus.
Ja ma ei saa ka neile öelda, et olge vait või käige rohkem väljas, et mul oleks vaikus, sest kes olen mina neile, et öelda mida nad peaksid tegema? :S
Siis next!
Igatsen sitaks oma exi, mulle meeldib üks mu korterikaaslastest ja siis veel kaks inimest!
Olen nii sassis omadega.
1) Ex minuga ei suhtle, 2) tean surmkindlalt, et neile kahele inimesele ma ei meeldi (mõlemad liiguvad hetkel vaid üksteise suunas) ja 3) korterikaaslasele ikka ei hakkaks ju külge lööma!
Tema on oma õnne leidnud ja kes olen mina, et hakkaks seda purustama? :S

Niisiis üritan kuidagi igat päeva tasapisi õhtusse saata, lootes et järgmine päev on parem. :)


Appi! Sellest postitusest tuli nüüd küll tõeline virin... :S

Šokk!!!

Ma sain täieliku närvivapustuse umbes pool tundi tagasi!
Ma vist pole iialgi niii ehmatanud ja ma poleks uskunudki, et ma nii kõrgeid toone välja suudan võtta.
Point selles, et vaatasime korterikaaslasega õudukat "Alien vs. Predator 2". Nu filmi ajal ehmusin ning kiljatasin küll paar korda, aga see polnud nagu midagi.
Filmi poole peal helistas talle ta kutt ning ma olin sunnitud pausile panema. Ei tea, mis mul hakkas, aga otsustasin vaadata pea kohale. Ning mis ma nägin - ÄMBLIK!!!
Mul on nagu täielik foobia ämblikute vastu! Arahnofoobia või mis ta ka polnud.
Ja see polnud veel tavaline ämblik (nu oli küll AGA...), ta oli TIKUTOPSI suurune!

Korterikaaslane muidu naeris. Mina aga tegin närviliselt ringe mööda tuba kõndides, ise ülekeha värisedes...

Kui keegi arvab, et filmid on õudsad, siis minu arust on päriselu veelgi õudsem .!

Teipisin ruttu prao seinas kinnin ning jätkus filmi vaatamine. Loomulikult ei suutnud ma enam filmile keskenduda, vaid vahtisin iga kahe sekundi tagant seina oma selja taga! :P

Kiri Crawley'le! :)

Ei ole sellest midagi, et nii kaua vastamisega aega läks. Põhiline on ju, et uurisid ning vastasid! Ja selle eest olen tänulik!

Aga GLIK'i ma küll oma muredega tulla ei julge!
Mul lihtsalt vaja kedagi, kes kuulaks. Sest muredekoorem aina suureneb ja suureneb. Ja sõpradele ei taha sellest rääkida, sest neil omalgi muresid palju ning kui räägiksin, et mul on mured, siis tunneksid nad kohustust mind kuulama ja seda ma ka ei taha.
Lihtsalt olen väsinud koguaeg valetamast, et mul läheb hästi, kui küsitakse, et kuidas mul läheb.

Aga mul tuttav uurib ka seda asja.
Lootus sureb viimasena!

Aga aitäh sulle sellegipoolest!!!

_________________
Rommy [Legally Blonde]

What If Tomorrow Never Comes?

Mõnel päeval lihtsalt ei tohiks voodist välja tullagi...

"I'm searching for answers
'cause something is not right."



Ma ei tea, kust alata. Niipalju on öelda...

Alustame siis algusest!

Eile jumal-teab-kust ilmus välja Romet.
The long lost prince has made a comeback!
Ugh...
Hakkasid all Petsiga jooma ning siis mingi aeg ronis Romet oma viinaklaasiga üles. Veel sellest vähe, et pean üksi taluma nende kudrutamist, tuleb ta üles mulle viinaklaasiga nina alla, kui ma olen kolm päeva tahtnud juua ja pole olnud kellega ja mida juua! :P
Kahe ajal öösel ikkagi võtsin esimese lonksu. Ning sealt juba teise ja kolmanda jne! :P Kui jook otsa sai, siis polnud ma eriti purjus, vaid nagu Pets ütles: "Vintis!"
See, et nad istusid üleval ja ajasid minuga juttu tegi mind veidike häppimaks, aga kaua see ei kestnud, sest nad otsustasid, et tahavad "Will & Grace'i" vaadata.
Olin niiiii pettunud.
Selles mõttes, et mul ei käi just eriti tihti inimesi üleval ja kui käivad, siis tahaks naq rääkida juttu ja niisama nalja teha. Filmide/sarjade vaatamine tuleb kõnealla vaid siis, kui mul inimesega millestki rääkida pole .!
Vaatasin siis emotsioonitu näoilmega naljasaadet ning isegi ei üritanud kaasa naerda.
Mäletan, et kui Pets küsis Rometilt, kas lähme magama, siis ma kiitsin ideed täiega takka ning silmapilgu kiirusel oli mul läpakas kinni ja olin teki all.
Aga HUI ma magada sain!
Ma ju ei saa magada, kui all käib mingi muusika või kui seal räägitakse või mida iganes!
Seega otsustasin - ei lähegi magama! Nahhui!
Niisiis kuulasingi muusikat ja vaatasin Koduperenaisi! :P
Seda siis kella kuueni, mil all vaikseks oli jäänud ning otsustasin tunnikese tukkuda.

Ärkasin veerand üheksa. Panin end kähku riidesse ning ruttasin alla. Vaatasin neid, endal vastikustunne kõhus (ma ei räägi hetkel pohmellist!) ning otsisin Petsi mp3-e, kuna ta oli eile mu patakat laenanud ning mul oli seda nüüd vaja! Tüüp hakkas liikuma ning võttis selle voodi tagant välja. Ulatas mulle pisikese musta pleieri, kookisin pataka välja ning tõmbasin uttu nii kiiresti, kui võimalik.

Hetkel olen töö juures ning paar tundi hakkasin mõtlema ühe asja üle - miks kuradi pärast ma igal hommikul tõusen? Ehk mis on selle mõte? Mis on minu elu mõtteks? Mille nimel ma elan? Armastuse, mida mul ei ole?

Mul on vaja midagi teha! Mul on vaja kuidagi oma õhtuid sisustada, sest kui ma peaksin (nagu tavaliselt) peale tööd koju minema ning neid kahte eest leidma, siis arvatavasti poon end vabatahtlikult üles!

Aga ma ei saa kedagi selles süüdistada, et armastan ja ei julge midagi öelda. Ma ei saa kedagi süüdistada, et mina olen üksik ja elan inimesega, kes ei ole... Või vähemalt tundub, et ta ei ole...

Nüüd istun siin, enesetunne jummalast sitt ning mõtlen - why da fuck do I keep going on and on?
Mis on selle asja (elu) point?

Aga ma ei anna alla! :)
Küll ma kunagi teada saan! ;)

Valikud

Sünni hetkest alates saame endale võimaluse valida.
Valida - kas hingata või mitte, kas jonnida või olla rõõmus, maasika või shokolaadi jäätis, kas valetada või rääkida tõtt, kas püsida paigal ning seista probleemidega silmitsi või põgeneda, hoolitseda või kõrvaleheita.
Mõne arust on valikud head - annavad meile otsustamiseks vabad käed, aga mõne jaoks pole see nii kerge, sest valikud ei ole just kerged.
Iga kord kui seisame valiku ees loodame kogu hingest, et teeme õige valiku.
Aga kunagi ei saa täiesti kindel olla selles, et õige valik ka kasulik või siis parem on.
Minagi seisin valiku ees.
Pidin valima kas jääda vanasse firmasse ning teenida mitte just eriti hästi või siis minna Raili juurde infokeskusesse, kus saab täiesti normaalset palka.
Mõtlesin pikalt ja laialt ning otsustasin, et lähen Raili juurde.
Kuid seal olles jõudsin selgusele, et olin teinud vale valiku. KUIGI palk on sigahea, võrreldes sellega, mida endises töökohas sain, ei sobi see töö mulle mitte kuidagi.
Tunnistan, et siin on ka suht raske (no alguses on alati raske) ning ma pigem põgenen probleemi eest, kui püsin siin ning lahendan seda, kuid mu teine põhjus siia mittejäämiseks on see, et see ei ole töö, kuhu sooviksin jääda - olgugi, et palk on hea.!
Töö ei ole iseenesest raske, aga ikkagi on miski, mis mulle ei meeldi ning seepärast ei tahagi siin jätkata. Ei taha teha tööd, mis mulle ei meeldi.
No Rõõmuvabriku töö ei ole ka just teab mis supertöö, aga see ikkagi MINU arust hetkeseisu vaadates parem.
I've made my choice and (this time) I'm gonna stick to it!


Aga sinna ma ka igaveseks ei jää! :P
Niipea, kui saan, täidan (Marguse abiga) CV Online's CV ära ning jään parimat lootma! :)

BTW1 - Pets on imelikult vaikne alates laupäevaõhtust, kui käisin ühel teatud isikul külas...
Ei tea mis ma nüüd siis nii valesti tegin, et nii siis kohe! :S

BTW2 - Tuleb välja, et mul nupp ikka nokib! ;) Selles mõttes, et seal infokeskuses sain päris hästi hakkama andmebaasi kasutades! :)
Tuleb välja, et ma polegi nii loll, kui arvasin! :D Et selle blondi pahmaka all ikka on ka midagi! ;P